Liiklussüüteod

ajavahemike

järel

1-20-1700 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 21 alusel on Mihhail Pöörman kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid.

KarS § 78 lg 1 alusel lugeda katseaja kulgemist otsuse kuulutamisest, s.o alates

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta Mihhail Pöörmanilt ära mootorsõiduki juhtimisõigus 3 (kolmeks) kuuks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega

1-20-1700 (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

SÜÜDISTUS

Mihhail Pöörmani süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 7. oktoobril 2019 kella 18.56 ajal Tallinnas Paldiski maanteel, Merelahe tee ja Paldiski mnt 66 vahelisel alal mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis (EKEI uuringuakti nr 1459T kohaselt tuvastati isikul narkojoove: tetrahüdrokannabinooli metaboliit), rikkudes seega liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Oma sellise tegevusega pani Mihhail Pöörman toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOKKULEPPE SISU

Süüdistatava Mihhail Pöörmani, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe järgi on Mihhail Pöörmanile mõistetav karistus järgmine. KarS § 424 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus süüdistatava karistamist vangistusega 6 (kuus) kuud, mis tuleb jätta KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, mille kohaselt süüdlane kohustub: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 21 alusel kohustub Mihhail Pöörman mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel tuleb võtta Mihhail Pöörmanilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks. Kokkuleppes on kindlaks määratud ka süüdistatava poolt tasumisele kuuluvad menetluskulud, milleks on süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäärale vastavas summas, s.o 876 eurot, kokkuleppe sõlmimise hetkel kaitsjatasud kokku summas 189,6 eurot,

1-20-1700 joobeseisundi tuvastamise kulud kokku summas 219 eurot. Kriminaalmenetluse kulud kokku on 1284,60 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt kuuluvad menetluskulud alates kohtuotsuse jõustumisest hüvitamisele ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul igakuiste maksetena võrdsetes osades.

KOHTU SEISUKOHT

Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatava tegu on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb Mihhail Pöörman KarS § 424 lg 1 järgi süüdi mõista. Kuivõrd kokku lepitud karistus vastab süüdistatava süüle, tuleb talle mõista kokkuleppekohane karistus. Menetluskuludeks on KrMS 180 lg 1 ja § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära, s.o 876 eurot ning ning KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p-de 3 ja 4 alusel joobeseisundi tuvastamise ekspertiisi kulu 219 eurot ja kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 189,60 eurot, s.o kokku 1284,60 eurot. Kokkuleppest tulenevalt ja KrMS § 180 lg 3 ls 4 alusel Mihhail Pöörmanil tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Seega kuulub ühes kuus tasumisele vähemalt 107,05 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt) Marina Ninaste Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.