Liiklussüüteod

1-20-2023

1-20-2023

Süüdistus. Erki Kuusemäe, olles karistatud 10.04.2017 Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja poolt KarS § 424 järgi mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest ning omamata mootorsõiduki juhtimise õigust, juhtis 15.mail 2019.a kella 19.30 ajal XXXXXXXX XXXXX XXXXXXX XXX XX juures liikudes XXXXXXXX kesklinna suunas venna E.M ́le kuuluvat mootorsõidukit – sõiduautot XXXXX XXX registreerimismärgiga XXXXXX isikuna, kellel väljahingatavas õhus oli tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST seerianumbriga ARDM-0082 mõõtes alkoholikontsentratsioon 1,77 mg/l kohta ± mõõtmise laiendmääramatuse väärtus 0,15 mg/l kohta, seega kellel oli alkoholikontsentratsioon väljahingatavas õhus mitte vähem kui 1,62 mg/l kohta. Vastavalt liiklusseaduse (edaspidi LS) § 69 lõike 2 punktile 1, mille kohaselt mootorsõidukijuht loetakse alkoholijoobes olevaks kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem, juhtis Erki Kuusemäe mootorsõidukit alkoholijoobes olles, millega rikkus LS § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis, samuti rikkus ta LS § 90 lg 1 nõudeid, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Erki Kuusemäed süüdistatakse KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo so korduvalt mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise toimepanemises. Kohtus nõudis prokurör süüdistatava Erki Kuusemäe süüdi tunnistamist KarS 424 lg 2 järgi ja tema karistamist vangistusega 2 aastat. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 15-16.05.2019 s.o 2 päeva vangistust ja ära kandmata karistus on 1 aasta 11 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 2 alusel kuulub mõistetud vangistusest koheselt ärakandmisele 1 kuu vangistust. Vastavalt KarS § 74 lg 1,3 jätta 1 aasta 10 kuu 28 päeva pikkune vangistus E.Kuusemäe suhtes tingimuslikult kohaldamata ning vangistust ei pöörata täitmisele kui E.Kuusemäe 2 aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. Käitumiskontrolli ajal on Erki Kuusemäe kohustatud täitma KarS § 75 lg 1 tulenevaid kontrollnõudeid ja KarS § 75 lõikes 2 punktis 2,5,8 sätestatud kohustusi: elama oma alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; mitte tarvitama alkoholi; alluma alkoholisõltuvusravile, milleks pöörduda alates vabanemisest 2 kuu jooksul psühhiaatri vastuvõtule; osalema sotsiaalprogrammis. Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub kokkuleppega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. On nõus pöörduma alkoholisõltuvusraviga seoses psühhiaatri vastuvõtule. Prokurör jäi kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkulepete sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on arusaadav.

1-20-2023 Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ning kohus mõistab Erki Kuusemäe süüdi, kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tsiviilhagi ei ole. Tõkendit ei ole kohaldatud. Erki Kuusemäe on kahtlustatavana kinni peetud 1516.05.2019 /tl 58-59/, s.o 2 päeva, mis tuleb KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka. Asitõendina on vaadeldud sõiduautot XXXXX XXX reg.nr XXXXXX /tl 31-41/, mis on tagastatud vastutavale kasutajale /tl 27-30, 92/. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: Sundraha - vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 2 tuleb Erki Kuusemäelt kohtuotsusega välja mõista riigituludesse teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas s.o 876 eurot (1,5*584). Määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskuluks. Kaitsjale advokaat J.Valdmale E.Kuusemäe kaitsmise eest kohtueelses menetluses hüvitatud tasu ja kulud 129,60 eurot /tl 90-91/, 135,84 eurot /tl 7, kokku 265,44 eurot. Riigi kasuks välja mõistetavad menetluskulud kokku 1 141,44 eurot. Erki Kuusemäe on taotlenud kokkuleppes ja kohtuistungil menetluskulude tasumist ositi 12 kuu jooksul. Kohus rahuldab taotluse KrMS § 180 lg 3 alusel. (allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.