Liiklussüüteod

1-20-2791 kahtlustatavana kinnipidamine enne vahistamist 06.03.2020.

1-20-2791 Lisaks sellele süüdistatakse Dan Lepikut selles, et tema, varem süstemaatiliselt juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise toime pannud isikuna, juhtis taas alkoholijoobes olles ning vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata enda poolt omavoliliselt XXXXXXXX XXXXXXX XXXXXXXX XXX X asuva XXXXXXXX XXXXXXXXXXXXXXX hoone eest parklast 06.03.2020 kell 18.30 ära võetud K.S ́le kuuluvat sõiduautot XXXXXX XXXXXXX registreerimismärgiga XXXXXX, millega sõitis XXXXXXXX, kus kella 19.55 ajal peeti politseiametnike poolt kinni XXXXXXXX XXX ja XXXXXXXXX XXXXXXX ristmikul, kus ta ületas ristmikku punase ehk keelava fooritulega ning kaotas sõiduki üle juhitavuse, mille tulemusel sõitis vastu tänavavalgustuse posti, põhjustades varalise kahjuga liiklusõnnetuse. Sellise tahtliku tegevusega Dan Lepik, juhtides mootorsõidukit vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata ning isikuna, kes on varem korduvalt toime pannud mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata, pani toime mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise juhtimisõiguseta isikuna, s.o KarS § 423-1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Lisaks sellele süüdistatakse Dan Lepikut selles, et tema, olles alkoholijoobes ning omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, olles omavoliliselt

XXXXXXXX

linnast

XXXXXXX

XXX X asuva

XXXXXXXX

XXXXXXXXXXXXXXX hoone eest parklast 06.03.2020 kell 18.30 ära võtnud K.S ́le kuuluva sõiduauto XXXXXXX XXXXXX registreerimismärgiga XXXXXX, millega sõitis Tallinna suunas, kus kella 19:52 ajal eiras Harju maakonnas Tallinnas Vabaduse pst ja Sõbra tänava ristmikul politseiametniku poolt sinise ja punase märgutulega antud peatamismärguannet, lisas kiirust, sooritas ohtlikke manöövreid ja möödasõite liiklusvoolus, eiras reguleeritud ristmikel keelavaid punaseid fooritulesid, kihutas pärast XXXXXXXX XXX ja XXXXXXXX XXX ristmikku mööda kõnniteed XXXXXXX XXX suunas ning kell 19:54 püüdis XXXXXXXXX XXX ja XXXXXXXX XXX ristmikul mööduda foori punase tule taga seisvatest sõidukitest vastassuuna vööndi kaudu, kuid sõiduk kaotas üle äärekivide sõites juhitavuse ning paisus vastu tänavavalgustusposti, misjärel jäi XXXXX ühistranspordi peatuse juures seisma ning Dan Lepik peeti kinni ja toimetati joobeekspertiisi. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi uuringuakti nr 369T alusel leiti Dan Lepiku ühest grammist verest etanooli 1,30 mg/grammi kohta ± mõõtmise laiendmääramatuse väärtus 0,05 mg/grammi kohta, seega tuvastati Dan Lepiku veres alkoholikontsentratsioon mitte vähem kui 1,25 mg/grammi kohta. Lisaks tuvastati Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi uuringuakti nr 369T kohaselt Dan Lepiku uriinist fluoksetiini ja olanasapiini, mis ei kuulu narkootiliste- ja psühhotroopsete ainete nimekirja, kuid tulenevalt uuringuakti lisast nr 20X-LÕJ0168 tekitasid eksperdi hinnangul alkoholi koosmõjul isikule joobeseisundi, mistõttu juhtis Dan Lepik mootorsõidukit narkootiliste ja muude psühhotroopsete ainete ning alkoholi tarvitamise koosmõjust põhjustatud terviseseisundis, mis avaldus väliselt tajutavates häiritud ja muutunud kehalistes ja psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides (Joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokollis on tema kohta kirjas alljärgnev: silmade punetus, silma pupillid suured, häiritud reaktsioonikiirus, segane kõne, häired aja-, isiku- ja kohatajus, kerged koordinatsioonihäired, ärrituv, rahutu, omamehelik ja ründav käitumine ning politseiametniku ütluste kohaselt oli ta käitumine ebaadekvaatne, silmapupillid valgusele ega esemete liikumisele ei reageerinud). Tulenevalt liiklusseaduse /edaspidi LS/ § 69 lõike 2 punktist 2 loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, kelle ühes grammis veres on vähemalt 0,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,25 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem ning väliselt on tajutavad tema tugevalt häiritud või muutunud kehalised või

1-20-2791 psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid, mille tõttu ta ei ole ilmselgelt võimeline sõidukit liikluses nõutava kindlusega juhtima. Seega Dan Lepikul esines mootorsõidukit juhtides alkoholikontsentratsioon veres mitte vähem kui 1,25 mg/grammi kohta ja lisaks sellele esinesid tal olulised joobele viitavad välised tunnused, samuti varalise kahjuga liiklusõnnetuse põhjustamine, mis kogumis võimaldab teha järelduse, et alkoholi ning fluoksetiini ja olansapiini koosmõjus tarvitamise tõttu ei olnud ta võimeline liikluses nõutava kindlusega sõidukit juhtima ning pani sellega toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, rikkudes sellega LS § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis ning lisaks sellele rikkus Dan Lepik LS § 38 lg 1 nõudeid, eirates politseiametniku poolt antud sõiduki peatamise märguannet, millega pani toime LS § 234 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo ning liiklusõnnetuse tagajärjel tekitas Elektrilevi Osaühingule varalise kahju kogusummas 3780 eurot, kuid Elektrilevi OÜ on loobunud kriminaalasjas tsiviilhagi esitamisest. Sellise tegevusega Dan Lepik, juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kannatanu on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks /I kd tl 6/. Dan Lepik osas on kriminaalhooldusametnik koostanud kohtueelse ettekande /tl 170174 I kd/. Prokuröri taotles Dan Lepiku karistamist KarS § 215 lg 2 p 1, KarS § 423-1 ja KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise eest KarS § 63 lg 1 alusel 1 aasta 9 kuud vangistusega. KarS § 65 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristus, suurendades käesolevas kriminaalasjas mõistetavat ärakandmata karistust 1 aasta 9 kuud vangistust Tartu Maakohtu Võru kohtumaja 23.03.2019 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 119-2311 mõistetud ärakandmata karistuse 5 kuud ja 21 päeva vangistust võrra ning lõplikuks karistuseks lugeda 2 aastat 2 kuud ja 21 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks lugeda Dan Lepiku kahtlustatavana kinnipidamise aeg enne vahistamist, s.o 06.03.2020.a Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus mõistab Dan Lepiku süüdi, kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tsiviilhagi on esitanud kannatanu K.S summas 1260,50 eurot /I kd tl 7-12/. Dan Lepik tunnistab tsiviilhagi ja on nõus tsiviilhagi väljamõistmisega kannatanu kasuks kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamiseks. Kohus leiab, et tsiviilhagi tuleb rahuldada VÕS § 127 lg 1, § 128 lg 1, 2, 3, § 1043, § 1045 lg 1 p 5, § 1050 ja TsMS § 440 lg 1 alusel ja kuriteoga kannatanule tekitatud varaline kahju tuleb Dan Lepikult välja mõista. Tõkend Dan Lepik on kahtlustatavana kinni peetud 06.03.2020 kell 19.55 /I kd tl 24-26/.

1-20-2791 Pärnu Maakohus on 08.03.2020 määrusega nr 2-20-1828 andnud loa kohaldada Dan Lepiku suhtes tõkendit vahistamine kuni 2 kuuks alates isiku kinnipidamisest kuni 05.05.2020 /I kd tl 84-90/. Dan Lepik suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata kuni jõustunud kohtuotsuse järgi vangistuse kandmisele asumiseni, seejärel tühistada. KarS § 68 lg 1 alusel arvata vangistuse kandmise alguseks Dan Lepiku kahtlustatavana kinnipidamine enne vahistamist, s.o 06.03.2020. Asitõendina on vaadeldud sõiduautot Sõiduauto XXXXXX XXXXXX registreerimismärgiga XXXXXX /tl 115-127/, mis on 08.04.2020 üle antud sõiduki omanikule K.S ́le /tl 8/. Asitõenditena on vaadeldud XXXXXXXX XXXXXX XXXXXXXX XXX X asuva hoone esist parklat filmivate turvakaamerate salvestisi /tl 139-140/ politseisõiduki pardakaamera salvestist /tl 141-142/ ja häirekeskuse numbrile 112 tehtud kõne salvestised /tl 144/, mis asuvad DVD-plaatidel eraldi pakendatuna kriminaalasja materjalide juures. Plaadid salvestistega jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Vastavalt § 179 lg 1 p 2 tuleb Dan Lepikult kohtuotsusega välja mõista riigituludesse teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas s.o 876 eurot (1,5*584). Määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 on menetluskuluks käesolevas kriminaalasjas määratud kaitsjale vandeadvokaat Meelis Massole Dan Lepiku kaitsmise eest kohtueelses menetluses makstud tasu ja kulud 589,68 eurot /I kd tl 91-95, 156-159, 179-183/ ja kohtuistungi tasu 146,64 eurot. Ekspertiisitasu on kriminaalmenetluse kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ja käesolevas kriminaalasjas on need kohtupsühhiaatriaekspertiisi, 30.03.2020. a akt nr 7.1-3/185, tasu 765 eurot /I kd tl 107/, Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poolt joobeseisundi uuringuakti nr 369T koostamise kulud 189 eurot /tl 130/ ja Wismari haigla AS poolt joobeseisundi tuvastamiseks vajalike ainete võtmisega seotud kulud 126 euro /tl 132/. Kokkuleppes on taotlus, et Dan Lepiku varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid arvestades käib menetluskulude hüvitamine täies ulatuses talle üle jõu, mistõttu jätta KrMS § 180 lg 3 alusel kohtupsühhiaatriaekspertiisi kulu 765 eurot ja riigi õigusabi tasu 50% ulatuses ehk summas 294,84 eurot riigi kanda. Kohus rahuldab KrMS § 180 lg 3 alusel taotluse kohtupsühhiaatriaekspertiisi kulu 765 eurot ja riigi õigusabi tasu 50% ulatuses ehk summas 294,84 eurot riigi kanda jätmiseks. Dan Lepikult välja mõista menetluskulu 1632,48 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.