lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-20-662/15

Liiklussüüteod

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 22.04.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-20-662/15
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Liiklussüüteod
Kuulutamise aeg
22.04.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1186
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-20-662/10Pärnu Maakohus Paide kohtumaja16.03.2020

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-20-662

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

22. aprill 2020, Tallinn

Kohtuasja number

1-20-662

Kohtukoosseis

Meelika Aava, Julia Katškovskaja, Sten Lind

Apelleeritud kohtuotsus

Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja 16. märtsi 2020. a otsus lühimenetluses

Apellatsiooni esitaja

Kaitsja vandeadvokaat Natalia Suvorova riigi õigusabi korras

RESOLUTSIOON

1.Jätta kaitsja vandeadvokaat Natalia Suvorova apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata ja tagastada.
2.Määrata Advokaadibüroole Legalia makstava riigi õigusabi tasu suuruseks 49,20 eurot Margus Pajule apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest.
3.Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Margus Pajult välja 49,20 eurot Eesti Vabariigi kasuks.
4.Makseinfo koos arveldusarve ja viitenumbriga menetluskulude tasumiseks edastatakse Margus Pajule eraldi dokumendina. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks.

Sarnased lahendid

Liiklussüüteod
  • 08.09.20261-26-5664/7Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.09.20261-26-5149/6Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 02.09.20261-26-6173/3Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 02.09.20261-26-4560/7Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 31.08.20261-26-5134/7Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 28.08.20261-26-6099/4

Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Margus Paju süüdistatakse karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 2 järgi mootorsõiduki korduvas joobeseisundis juhtimises ja KarS § 4231 järgi mootorsõiduki süstemaatilises juhtimises ilma juhtimisõigust omamata. M. Paju pani need rikkumised toime 17. novembril 2019 kella 08.04 ajal Järvamaal Järva vallas Kaalepi-Lehtmetsa tee 12. km-l. Enne seda oli teda samasisuliste rikkumiste eest korduvalt kriminaalkorras karistatud. Viimati mõistis Pärnu Maakohus talle
27.augustil 2018 samalaadsete rikkumiste eest karistuseks vangistuse 1 aastaks ja 23 päevaks.
2.Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja 16. märtsi 20120. a otsusega lühimenetluses tunnistati M. Paju süüdi KarS § 424 lg 2 ja KarS § 4231 järgi ning mõisteti KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks 2 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõisteti 1 aasta ja 4 kuud vangistust. Karistusest loeti kantuks eelvangistuses viibitud 2 päeva. Karistuse kandmise alguseks määrati vanglasse asumise päev.
3.Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni kaitsja vandeadvokaat Natalia Suvorova, kes vaidlustab kohtuotsust üksnes süüdistatavale mõistetud karistuse osas. Kaitsja taotleb M. Pajule karistuse mõistmist, mis ei oleks seotud temalt vabaduse võtmisega. Apellatsiooni motiivide kohaselt on M. Paju oma süüd tunnistanud ja puhtsüdamlikult kahetsenud. Sellise käitumisega aitas ta uurimisele kaasa. Kuritegude toimepanemisest kuni kohtuotsuse tegemiseni on möödunud pikk aeg, mille jooksul on ta olnud seaduskuulekas. Süüdistataval on töökoht ning tööandjal tema tööle etteheiteid ei ole. Pärast vangistuse kandmist ei võeta teda enam x tööle, sest Järva vallas on rohkelt tööotsijaid. Samuti tekkivad raskused üüri tasumisega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

4.Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ning tuleb jätta läbi vaatamata. Oma seisukohta põhistab kohtukolleegium järgmiselt. Kohtukolleegium märgib, et Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendites korduvalt selgitanud, et ringkonnakohtu lahend peab üldjuhul kujunema kriminaalmenetluse seadustiku
11.peatükis sätestatud apellatsioonimenetluse kui terviku tulemina ja apellatsiooni läbi vaatamata jätmine selle ilmse põhjendamatuse tõttu KrMS § 326 lg 3 alusel kujutab endast erandit. Ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, st need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Kohtukolleegium leiab, et praeguses asjas on maakohtu otsus kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui kõrgema astme kohus muudab

2(4)

süüdistatava teo kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud viitavad selgelt sellele, et madalama astme kohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid või on valesti tõlgendanud KarS §-s 56 täheldatud karistuse mõistmise aluseid. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsuses selliseid mõistetud karistuse tühistamise aluseid ei esine. Maakohtu otsuses on kohtukolleegiumi hinnangul piisava põhjalikkusega selgitatud, miks tuleb mõista reaalne vangistus. Kohtukolleegium nõustub maakohtuga, et selle põhjuseks on asjaolu, et varasemad karistused ei ole tema käitumisele positiivset mõju avaldanud ning ta paneb jätkuvalt toime kuritegusid. M. Paju on varem samalaadsete rikkumiste korduvalt kriminaalkorras karistatud, sealhulgas vangistusega. Talle on mõistetud järjest rangemaid karistusi, kuid, kuid vaatamata sellele ei ole need karistused tema käitumisele positiivset mõju avaldanud. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi jätkuva praktika kohaselt peavad kuritegude eest mõistetavad karistused muutumagi järjest rangemaks, mitte kergemaks. Asja materjalidest nähtub, et M. Pajul ei ole kunagi mootorsõiduki juhtimise õigust olnudki. Juhtimisõiguseta ja alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimine on kujunenud aastate vältel M. Paju elustiiliks. Süüdistatava kahetsus ei ole siiras, sest ta on iga kord oma tegu kahetsenud, kuid paneb jätkuvalt toime kuritegusid. Tema kahetsus on kantud eesmärgist saada leebem karistus. Kraavi sõitnud autost teatasid häirekeskusele kaasliiklejad, mistõttu ei avastanud politseinikud seda rikkumist mitte rutiinse liiklusjärelevalve käigus. Sündmuskohale saabunud politseinikud leidsid kraavi sõitnud sõidukist rooli taga magava M. Palju ja tuvastasid tal kohapeal alkoholijoobe, mis ületas tunduvalt kriminaalse joobe minimaalmäära. Seega ei aidanud M. Paju oma käitumisega kohtueelsele uurimisele millegagi kaasa. M. Pajul oli töökoht ka kuritegude toimepanemise ajal ning pidi arvestama sellega, et võib vangistuses viibimise tõttu kaotada töökoha. Vaatamata sellele ei takistanud see asjaolu teda uuesti alkoholijoobes mootorsõidukit juhtimast, omamata seejuures juhtimisõigust. On igati positiivne, et süüdistatav lubab edaspidi kuritegusid mitte toime panna, kuid enne seda peab ta ära kandma talle mõistetud vangistuse.

4.Eelnevat silmas pidades leiab kohtukolleegium üksmeelselt, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, mistõttu apellatsiooni põhjendused selle tühistamiseks alust ei anna. Seega on kaitsja vandeadvokaat N. Suvorova apellatsioon ilmselt põhjendamatu ning ringkonnakohus jätab selle juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 läbi vaatamata.
6.Viimasena peatub kohtukolleegium apellatsioonimenetluse kuludel. KrMS § 175 lg 1 p 4 näeb ette, et menetluskuluks on määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. KrMS § 180 lg 11 kehtestab, et menetluskulude määramisel arvestab kohus hüvitamise otsuse tegemisel menetluskulude tekkimise aluseid ja asjaolusid. KrMS § 185 lg 2 kohaselt kui apellatsioonimenetluses tehakse üks KrMS § 337 lõike 1 punktis 1 nimetatud lahend, s.o maakohtu otsus jäetakse muutmata, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Kui apellatsiooni esitaja on prokuratuur,

3(4)

kannab menetluskulud riik. Kuna praeguses asjas jätab kohtukolleegium maakohtu otsuse muutmata ja kaitsja apellatsiooni läbi vaatamata, siis jäävad menetluskulud süüdistatava kanda. Kaitsja vandeadvokaat N. Suvorova esitas koos apellatsiooniga taotluse riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks apellatsioonimenetluses 49,20 eurot, sealhulgas käibemaks 8,20 eurot. Taotluse kohaselt seisneb kaitsja tasu maakohtu otsusega tutvumises, süüdistatavaga nõu pidamises ja apellatsiooni koostamises 45 minuti ulatuses. Ühe tööühiku (pooltunni) hind on 27 eurot. Kohtukolleegiumi hinnangul on taotluses märgitud toimingud riigi õigusabi osutamiseks vajalikud ja põhjendatud suuruses. Kohtukoosseis ei vaidlusta kaitsja poolt esitatud ühe tööühiku hinda. Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra § 6 lg 4 kohaselt on määratud kaitsja tasu riigi õigusabi osutamise eest kriminaalasja kohtulikul arutamisel lühimenetluses mitte üle 108 euro ühes kohtuastmes. Eeltoodut arvesse võttes määrab kohtukolleegium käesolevas asjas apellatsioonimenetluses advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra § 6 lg 4 alusel riigi õigusabi tasu suuruseks 49,20 eurot, sealhulgas käibemaks 8,20 eurot ja mõistab selle riigi kasuks välja süüdistatavalt M. Pajult.

/allkirjastatud digitaalselt/

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 28.08.20261-26-5962/7Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 27.08.20261-26-3898/9Tartu Maakohus Valga kohtumaja