Liiklussüüteod

ja Tolliameti arveldusarvele, märkides selgitusena: „Anastasia Kotšneva, 1-20-2174, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Anastasia Kotšnevale tema elukoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja, tsiviilkostja tsiviilhagisse puutuvas osas ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.

Seega Anastasia Kotšneva pani toime süstemaatiliselt mootorsõiduki juhtimise isikuna, kellel puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, see on KarS § 4231 kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil süüdistatav Anastasia Kotšneva selgitas, et süüdistus on talle arusaadav, tunnistab end süüdi ning jääb lühimenetluse juurde enda ülekuulamist taotlemata. Kaitsja asus seisukohale, et kogutud tõendid on lubatavad, kriminaalasja on võimalik lahendada süüküsimus lühimenetluses. Süüdistatav tunnistab süüd, kahetseb.

Edasi juhib kohus tähelepanu joobeseisundi tuvastamise saatekirjale (tl 33), mille kohaselt tuvastati isiku organismist metamfetamiini ja amfetamiini. Aineekspertiisiga tuvastatud metamfetamiin ja amfetamiin kuuluvad NPALS § 31 lg 1 alusel koostatud sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 I nimekirja. Seega on tegu narkootiliste ainetega. KarS § 424 koosseisu täitmiseks ei piisa ainult narkootiliste ainete tarvitamise tuvastamisest, vaid peab esinema ka joove. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Joobeseisundi tuvastamise saatekirja lisaks 2 (tl 34) olevast hinnangust isiku joobeseisundi olemasolu või puudumise kohta nähtub, et Anastasia Kotšneval esines joove. Terviseseisundi kirjeldamise protokollis (tl 30-31) on fikseeritud joobele viitavad kliinilised leiud (milliseid ravimeid on tarvitanud viimase 24 t jooksul: Rivotrili 2 tabl. päevas; pupillide suurus ja reaktsioon valgusele: kitsad, valgusreaktsioon nõrk; tasakaal ja koordinatsioon: kand-varvas kõnd sirgjoonel – raskustega, sõrme-nina kaitse – ataktilisus, täpsemad liigutused – häiritud; värin sõrmedes; muu kliiniline leid: pt teatab, et rivotrili pole võtnud, on kergesti ärrituv; oma sõnade järgi tarvitas viimati uimasteid või alkoholi: süstib amfetamiini). Seega on tõendamist leidnud, et süüdistatav oli tarvitanud narkootilisi aineid (metamfetamiin, amfetamiin), mis põhjustas süüdistataval joobeseisundi. Seega Anastasia Kotšneva rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kriminaalmenetluse käigus kogutud tõenditega on tõendamist leidnud nii Anastasia Kotšneva mootorsõiduki juhtimine süüdistuses näidatud ajal ja kohas, kui ka see, et Anastasia Kotšneva oli sõidukit juhtides narkojoobes. Selline tegevus on vaadeldav KarS § 424 järgi kvalifitseeritava süüteo objektiivse koosseisu realiseerimisena. Anastasia Kotšenva KarS § 424 järgi inkrimineeritava süüteo subjektiivse koosseisu hindamisel tuleb kontrollida süüdistatava tahtlust kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. Kahtlustatavana antud ütlustest nähtub, et Anastasia Kotšneva on ka varem narkootikume tarvitanud ning käesoleval juhul tarvitas amfetamiini mõned päevad enne juhtima asumist. Seega pidi süüdistatav pidama võimalikuks, et varasemalt narkootikume tarbides, võib tal mootorsõidukit juhtima asudes esineda veel joobe tunnuseid. Kohus leiab, et kuritegu on toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et Anastasia Kotšneva pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistus KarS § 4231 järgi KarS § 4231 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Liiklusseaduse § 94 lg 1 kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. Eelnevast johtuvalt tuleb KarS § 4231 inkrimineerimiseks esmajoones tuvastada süüdistatava poolt süüdistuses näidatud ajal ja kohas mootorsõiduki juhtimine ning seejärel süüdistataval mootorsõiduki juhtimisõiguse puudumine ning süülise käitumise süstemaatilisus. Episood 04.01.2020 Kohus leiab, et Anastasia Kotšneva poolt 04.01.2020 kella 02:57 ajal xxxx juures mootorsõiduki xxxx registreerimismärgiga xxxx juhtimine, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, on tõendatud süüdistatava süüd tunnistavate ütlustega, tunnistaja ütlustega ja muude kirjalike tõenditega.

Süüdistav on kohtueelses menetluses süü omaks võtnud ja tunnistanud, et ta juhtis 04.01.2020 kella 02:57 ajal mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx ilma juhtimisõiguseta. Mootorsõiduk xxxx reg.nr xxxx kuulub isikule R M. Antud isikut ta ei tunne ega ole teda ka varem näinud. Sõidukit kasutas volituse alusel tema tuttav K E. Tal endal ei ole juhtimisõigust ning ta ei ole käinud ka autokoolis, kuid oskab autot juhtida, sest teda õpetas autot juhtima tema kasuisa (tl 36-38). Tunnistaja S Li ütluste (tl 27-28) kohaselt 04.01.2020 teostas ta koos R H liiklusjärelevalvet Tallinna Lasnamäe piirkonnas. Umbes kalle 02:27 paiku märas ta xxxx maja juures sõidukit xxxx reg.märgiga xxxx, millel ei töötanud numbrituli. Otsustasid sõiduki peatada ja kontrollida juhti. Sõiduk sai peatatud xxxx maja juures. Sõiduki juhiks osutus Anastasia Kotšneva, kellel puudus vastava kategooria sõiduki juhtimisõigus.. Seega kinnitab tõendikogum, et sõiduk, mille juhikohal Anastasia Kotšneva istus, oli liikumises, s.t sõitis. Juhilubade andmete õiendist (tl 81) nähtub, et Maanteeameti andmebaasi andmete kohaselt Anastasia Kotšneva ei oma kehtivaid juhilubasid. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kriminaalmenetluse käigus kogutud tõenditega on tõendamist leidnud nii Anastasia Kotšneva poolt mootorsõiduki juhtimine süüdistuses näidatud ajal ja kohas, kui ka see, et Anastasia Kotšneva juhtis sõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Selline tegevus on vaadeldav KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava süüteo objektiivse koosseisu realiseerimisena. Anastasia Kotšneva käitumises KarS § 4231 järgi inkrimineeritava süüteo subjektiivse koosseisu hindamisel tuleb kontrollida süüdistatava tahtlust kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Kahtlustatava ülekuulamise protokollist nähtub, et Anastasia Kotšneva oli teadlik sellest, et tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, kuid sellest hoolimata otsustas autoga sõitma minna (tl 36-38). Samuti tunnistab Anastasia Kotšneva oma süüd täielikult ja kahetseb tehtut puhtsüdamlikult. Sellest järeldab kohus, et Anastasia Kotšneva käitumine oli eesmärgipärane ja teadlik tegevus ning vaadeldav kavatsetusega süüteo toimepanemisena. Episood 17.01.2020 Kohus leiab, et Anastasia Kotšneva poolt 17.01.2020 kella 22:09 ajal xxxx juures mootorsõiduki xxxx reg.märgiga xxxx juhtimine, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, on tõendatud süüdistatava süüd tunnistavate ütlustega, tunnistaja ütlustega ja muude kirjalike tõenditega. Süüdistav on kohtueelses menetluses süü omaks võtnud ja tunnistanud, et ta juhtis 17.01.2020 kella 22:09 ajal mootorsõidukit xxxx reg.märgiga xxxx ilma juhtimisõiguseta. Enda sõnul alustas ta sõitu kella 22:00 paiku xxxx juurest. Sõiduki juht ei olnud kaine ning sellepärast läks ta sõiduki rooli ja asus sõidukit juhtima. Kui ta sõitis mööda xxxx tänavat nägi, et tema poolt juhitud sõidukile sõidab järgi politseipatrull ning ta peatas sõiduki. Politseiametnik tuli tema juurde, tutvustas end ja küsis dokumente. Ta ise ütles politseiametnikule, et tal ei ole juhilube (tl 12-13). Tunnistaja M M ütluste (tl 20 ja pöördel) kohaselt 17.01.2020 teostas ta koos K Pga liiklusjärelevalvet ja märkas xxxx liikumas sõidukit xxxx reg.märgiga xxxx, mis sõitis ohutuses veendumata ringristmikule. Sõidukile anti peatumismärguanne ja sõiduk peatatud kell 22:09 xxxx. Juhis osutus Anastasia Kotšneva. Anastasial puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning teda oli varem juhtimiselt kõrvaldatud 04.01.2020 samal põhjusel. Seega kinnitab tõendikogum, et sõiduk, mille juhikohal Anastasia Kotšneva istus, oli liikumises, s.t sõitis. Juhilubade andmete õiendist (tl 81) nähtub, et Maanteeameti andmebaasi andmete kohaselt Anastasia Kotšneva ei oma kehtivaid juhilubasid.

Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kriminaalmenetluse käigus kogutud tõenditega on tõendamist leidnud nii Anastasia Kotšneva poolt mootorsõiduki juhtimine süüdistuses näidatud ajal ja kohas, kui ka see, et Anastasia Kotšneva juhtis sõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Selline tegevus on vaadeldav KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava süüteo objektiivse koosseisu realiseerimisena. Anastasia Kotšneva käitumises KarS § 4231 järgi inkrimineeritava süüteo subjektiivse koosseisu hindamisel tuleb kontrollida süüdistatava tahtlust kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Kahtlustatava ülekuulamise protokollist nähtub, et Anastasia Kotšneva oli teadlik sellest, et tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, kuid sellest hoolimata otsustas autoga sõitma minna (tl 12-13). Samuti tunnistab Anastasia Kotšneva oma süüd täielikult ja kahetseb tehtut puhtsüdamlikult. Sellest järeldab kohus, et Anastasia Kotšneva käitumine oli eesmärgipärane ja teadlik tegevus ning vaadeldav kavatsetusega süüteo toimepanemisena. Episood 12.02.2020 Kohus leiab, et Anastasia Kotšneva poolt 12.02.2020 kella 03:48 ajal xxxx juurest xxxx suunas mootorsõiduki xxxx registreerimismärgiga xxxx juhtimine, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, on tõendatud süüdistatava süüd tunnistavate ütlustega, tunnistaja ütlustega ja muude kirjalike tõenditega. Süüdistav on kohtueelses menetluses süü omaks võtnud ja tunnistanud, et ta juhtis 12.02.2020 kella 03:48 ajal mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx omamata sõiduki juhtimisõigust. 12.02.2020 alustas ta sõitu xxxx juurest. Tahtis sõita koju, sellepärast läks sõiduki rooli ja asus sõidukit juhtima. Kui ta keeras xxxx tänavale nägi ta, et tema sõidukile sõidab järgi politseisõiduk. Talle anti peatumismärguanne ja ta peatas sõiduki. Politseiametnik küsis dokumente. Ta ise ütles, et tal ei ole juhilube. Seejärel viidi ta politseijaoskonda. Ta sai auto K Ee käes samal päeval, s.o 12.02.2020 „Koduste toitude“ juurest. Enne seda, kui ta sõiduki rooli läks, oli ta teadlik, et süstemaatiline sõiduki juhtimine omamata sõiduki juhtimisõigust on kriminaalkorras karistatav. Tunnistab end süüdi ja kahetseb oma tegu (tl 1213). Tunnistaja K S ütluste (tl 8 ja pöördel) kohaselt 12.02.2020 teostas ta koos P Tiga liiklusjärelevalvet xxxx piirkonnas, kui kell 03:48 märkasid nad xxxx juures kahtlast sõidukit xxxx reg-märgiga xxxx liikumas suunaga xxxx. Sõiduki kontrollimisel selgus, et juhil Anastasia Kotšneva puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õiguse. Andmete kontrollimisel selgus, et isik on eelnevalt 04.01.2020 ja 20.01.2020 liiklusseaduse § 91 lg 2 p 3 alusel juhtimiselt kõrvaldatud. Seega kinnitab tõendikogum, et sõiduk, mille juhikohal Anastasia Kotšneva istus, oli liikumises, s.t sõitis. Juhilubade andmete õiendist (tl 81) nähtub, et Maanteeameti andmebaasi andmete kohaselt Anastasia Kotšneva ei oma kehtivaid juhilubasid. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kriminaalmenetluse käigus kogutud tõenditega on tõendamist leidnud nii Anastasia Kotšneva poolt mootorsõiduki juhtimine süüdistuses näidatud ajal ja kohas, kui ka see, et Anastasia Kotšneva juhtis sõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Selline tegevus on vaadeldav KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava süüteo objektiivse koosseisu realiseerimisena. Anastasia Kotšneva KarS § 4231 järgi inkrimineeritava süüteo subjektiivse koosseisu hindamisel tuleb kontrollida süüdistatava tahtlust kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Kahtlustatava ülekuulamise protokollist nähtub, et Anastasia Kotšneva oli teadlik sellest, et tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, kuid sellest hoolimata otsustas autoga sõitma minna (tl 12-13).

Samuti tunnistab Anastasia Kotšneva oma süüd täielikult ja kahetseb tehtut puhtsüdamlikult. Sellest järeldab kohus, et Anastasia Kotšneva käitumine oli eesmärgipärane ja teadlik tegevus ning vaadeldav kavatsetusega süüteo toimepanemisena. KarS § 4231 järgi on karistatav mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et süstemaatiline on tegu siis, kui see on toime pandud vähemalt kolm korda. Süstemaatilisus on järjekindel, pidevalt korduv tegevus ning ei ole oluline, kas isik on selle eest varem süüdi mõistetud või on need süüteod tuvastatud alles ühes menetluses. Samuti võivad süstemaatilisuse moodustada nii kuriteod kui väärteod, kuid nendevaheline ajavahemik ei saa olla väga pikk. Antud kriminaalmenetluse raames on tuvastatud, et Anastasia Kotšneva pani toime mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise kolmel korral ning seda väga lühikese ajavahemiku jooksul, s.o ajavahemikul 04.01.2020 kuni 12.02.2020. Seetõttu leiab kohus, et süstemaatilisuse kriteerium on täidetud, kuivõrd süütegude faktiline korduvus ja rohkus täidab süstemaatilisuse koosseisu ja süüdistatava õigusvastane käitumine on põhjendatult kvalifitseeritud KarS § 4231 järgi. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on kohtuliku uurimisega tõendamist leidnud, et Anastasia Kotšneva pani toime mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isikuna, kui see on toime pandud süstemaatiliselt, s.o KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KarS § 424 lg 1 järgi näeb seadus karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Kuivõrd süüteo toimepanemise ajal kehtinud KarS § 424 nägi ette nii rahalise karistuse kui ka vangistuse, siis on tegemist alternatiivselt sätestatud karistusliikidega ja kohus kujundab enne süüdistatava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Rahalise karistuse kohaldamise otstarbekuse ja suuruse määratlemisel peab kohus lähtuma andmetest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta kuriteo toimepanemisele eelnenud aastal. Nagu eelpool sai öeldud oli süüdistatava aasta tulu kogu 2019 aasta jooksul oli 3230 eurot. Süüdistatav pole osutanud ka ühelegi muule aspektile, millest võiks kohus järeldada mõne muu legaalse ja maksustatava sissetuleku olemasolu või selle saamist. Nende andmete põhjal ei ole võimalik isikule rahalist karistust kohaldada, kuna taolise sissetulekuga on keeruline igapäevaseid toiminguid täita ja end ülal pidada, rääkimata siis seni veel tasumata rahatrahvide ja uue rahalise karistuse tasumisest. Karistusregistri andmete kohaselt on süüdistataval ka 14 kehtivat väärteokaristust ning väärteokaristused on kehtivad seetõttu, et süüdistatav on temale määratud rahatrahvid jätnud tasumata. Selliste isikuandmete esinemisel tõusetub kahtlus selle kohta, kas isikul oleks rahalise karistuse mõistmisel võimalik talle pandud kohustust täita olukorras, kus samalaadsed karistused on senini täitmata ja süüdistataval sissetulek puudub. Kohtu hinnangul tuleb seda antud juhul eitada. Seega olukorras, kus süüdistataval puuduvad minimaalsemadki legaalsed isiklikud rahalised vahendid enda ülalpidamiseks, ei ole objektiivselt võimalik rahalist karistust kohaldada. Sellisele seisukohale jõudmiseks annavad tuge ka süüdistatava muud karistusandmed. Süüdistatavat on aastate jooksul korduvalt karistatud erinevate väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega, mis kõik on jäetud tasumata ja teda on eelnevalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Seega ei ole ka varasemad rahalised mõjutamised karistuse liigina süüdistatavat mõjutanud ning ta on jätnud trahvid tasumata, s.t rahaline mõjutamine ei ole senini oma eesmärki täitnud. Seega tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Mootorsõiduki juhtima asumine narkojoobes näitab isiku hooletut suhtumist liikluskorda ja -ohutusse, mis on oma olemuselt aga ohtlik, kuivõrd isik ei taju või ei taha tunnistada temast enesest tulenevat ohtu ei enesele, teistele liiklejatele ega ka kõrvaliste isikute varale. Kuriteo asjaoludest lähtuvalt hindab kohus süüdistatava süüd keskmiseks. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Süüdistatav on kohtueelses menetluses ja kohtuistungil avaldanud kahetsust ning kohus peab võimalikuks kergendava asjaoluga arvestada. Lisaks eelmärgitule tuleb aga karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning kohtu arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõiduki juhid, kes ei täida korrektselt liiklusnõudeid. Kohus juhib tähelepanu, et lisaks narkojoobes juhtimisele puudus süüdistataval ka juhtimisõigus ning süüdistatav oli sellest asjaolust üheselt teadlik. Üldpreventsiooni arvestades, leiab kohus, et teadmine, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse liiklusest pikemaks ajaks, võib suurendada ka teiste liiklejate turvatunnet. Seega, arvestades süü suurust ja preventiivseid eesmärke ning kergendava asjaolu esinemist leiab kohus, et süüdistatavale saaks karistuse mõista ettenähtud sanktsioonimäära keskmises määras. Kriminaaltoimikus leiduvatest tõenditest saab järeldada, et süüdistatav on üheaegselt toime pannud kaks erinevat kuritegu, s.o mootorsõiduki juhtimise juhtimisõiguseta isiku poolt süstemaatiliselt ja mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Seega on mõlemad kuriteod toime pandud mootorsõidukit juhtides, millest saab järeldada, et kaks erinevat kuritegu on toime

pandud ühe teoga. KarS § 63 lg 1 kohaselt kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Võrreldes KarS § 4231 sanktsiooni, mis näeb ette nii rahalise karistuse kui ka kuni üheaastase vangistuse ning KarS § 424 lg 1 sanktsiooni, mis näeb ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse, saab järeldada, et raskeimat karistust näeb ette KarS § 424 lg 1 sanktsioon. Seega tuleb süüdistatavale mõista karistus mõlema temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest, kuid karistust kohaldada KarS § 63 lg 1 alusel ja KarS § 424 lg 1 sanktsiooni kui raskeimat karistust ette nägeva seadusesätte alusel. Kui eelnevalt leidis kohus et süüdistatava süü kummagi süüteo osas on hinnatav keskmisena, siis kuritegude kogumis on süü keskmisest suurem. Süüdistatava suhtumist õiguskorda iseloomustab ka asjaolu, et süüdistatav ei viibinud alati sõidukis üksinda, seades ohtu mitte ainult ennast ja teisi kaasliiklejaid ning kasutusse võetud võõrast vara, vaid ka kaasreisijana kaasa võetud sõbranna elu ja tervise. Selline käitumine annaks kohtule piisava aluse mõista karistust määras, mis ületab sanktsiooni keskmist määra. Samas peab kohus arvestama süüdistatava kahetsusega, mistõttu peab kohus võimalikuks mõista karistuse alla KarS § 424 lg 1 ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Karistusest tingimisi vabastamine on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04). Karistusest tingimisi vabastamine tuleb kõne alla eelkõige siis, kui isikul puuduvad varasemad kriminaalkaristused. Karistusest tingimisi vabastamine tuleb kõne alla eelkõige siis, kui isikul puuduvad varasemad kriminaalkaristused. Karistusregistri andmete kohaselt on süüdistataval 3 kehtivat kriminaalkaristust ja 14 kehtivat väärteokaristust. Karistusseadustik võimaldab karistuse tingimisi kohaldamata jätmisel kohaldada nii KarS § 73 kui ka § 74 sätteid. Karistuse kohaldamata jätmise tingimuste valikul tuleb käesoleval juhul lähtuda süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo iseloomust ning süüdistatava suhtumisest oma teosse. Antud juhul ei esine mitte ühtegi erandlikku süüteo toimepanemise asjaolu, mis annaks aluse karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Varasemalt on Anastasia Kotšneva mõistetud süüdi 15.08.2019 Harju Maakohtu otsusega nr 1-19-3470. Eelmärgitud kohtuotsusega karistati teda 1 aastase vangistusega, milline karistus jäeti tema suhtes tingimisi 2 aasta ja 6 kuulise katseajaga, s.o 15.08.2019-14.02.2020, kohaldamata. Käesolevas kriminaalasjas menetlusesemeks olevad kuriteod pani süüdistatav toime 04.01.2020, 17.01.2020 ja 12.02.2020. Seega on süüdistatav temale inkrimineeritud kuriteod toime pannud temale eelmise otsusega määratud katseajal. KarS § 73 lg 4 kohaselt, kui süüdlane paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt käesoleva seadustiku § 65 lõikes 2 sätestatule. Kui uus kuritegu pandi toime ettevaatamatusest, võib kohus uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist. Kui uus kuritegu pandi toime tahtlikult, võib kohus uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist koos käitumiskontrolliga, allutades süüdlase

elektroonilisele valvele käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 või 10 sätestatud korras. Vangistuse täitmisele pööramise korral võib kohus asendada selle üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku §-s 69 sätestatud korras. Arvestades seda, et süüdistatav pani käesolevas kriminaalasjas süüdistuse aluseks olevad kuriteod toime Harju Maakohtu 15.08.2019 otsusega määratud katseajal (15.08.201914.02.2022), siis tuleb käesoleva kohtuotsusega mõistetav karistus liita Harju Maakohtu 15.08.2019 otsusega mõistetud karistusega KarS § 65 lg 2 ja § 73 lg 4 alusel. Kuna süüdistatav nõustus tegema üldkasulikku tööd ja selline asenduskaristus kui süüdistatavat viimase võimalusena säästev on süüdistatava peal veel ära proovimata, kuigi varasem kriminaalhooldus edukaks ei osutunud, leiab kohus siiski, et mõistetav karistus tuleb küll KarS § 73 lg 4 kohaselt täitmisele pöörata, kuid kohus peab võimalikuks asendada selle karistuse üldkasuliku tööga, andes süüdistatavale veel kord võimaluse näidata ennast üldkasuliku töö tegemise ajal õiguskuulekana, olles samal ajal ka kriminaalhooldaja järelevalve all, mis peaks kinnistama süüdistatava arusaama õiguskuulekuse vajalikkusest ka edaspidi. Kuna süüdistatavat on eelnevalt korduvalt karistatud narkootiliste ainete tarvitamise eest arsti ettekirjutuseta ning ka KarS § 424 lg 1 ettenähtud kuriteo pani süüdistatav toime narkojoobes, leiab kohus, et süüdistatava õiguskuulekuse tagamiseks tuleb süüdistatavale panna kohustus hoiduda joovet tekitavate ainete tarvitamisest kui süütegude toimepanemist soodustatavatest teguritest. Sellest tulenevalt paneb kohus süüdistatavale käitumiskontrollile allumise ajaks kohustuse mitte tarvitada ega omada narkootilisi ega psühhotroopseid aineid ega tarvitada ka alkoholi.

Samuti leiab kohus, et arvestades väljamõistetavate menetluskulude summa suurust ja süüdistataval sisuliselt püsiva ja legaalse sissetuleku puudumist, esinevad küllaldased alused võimaldada süüdistataval tasuda välja mõistetavad menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12). Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Märt Toming kohtunik (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.