Tallinna Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
8. aprill 2020, Tallinn kirjalikus menetluses
Kriminaalasja number
1-20-84
Kohtukoosseis
Sten Lind, Meelika Aava, Orvi Koik
Kriminaalasi
Konstantin Lahesoo süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 järgi lühimenetluses
Apelleeritud kohtuotsus
Harju Maakohtu 6. veebruari 2020 otsus
Apellandid
süüdistatav, kaitsja
Prokurör
Kristina Kivi
Süüdistatav
Konstantin Lahesoo ik 38308062223; elukoht: XXX; viibib Tallinna Vanglas Leelo Viil
Kaitsja
Konstantin Lahesoo taotlus kaitsja vahetamiseks jätta rahuldamata.
Jätta Konstantin Lahesoo ja tema kaitsja Leelo Viili apellatsioonid läbi vaatamata.
Määruse peale saab esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistatav saab esitada määruskaebuse advokaadi vahendusel. Kui ringkonnakohus loeb määruskaebust põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega; kui ringkonnakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Riigikohtule.
Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid K. Lahesoo ja tema kaitsja L. Viil.
2.1 K. Lahesoo esitas kaks apellatsiooni, milles taotleb maakohtu mõistetud karistuse muutmist. Ta leiab, et kohtunik oli ebaõiglane ja mõistetud karistus on liiga karm. Veel taotleb K. Lahesoo tema kaitsja välja vahetamist, märkides, et ei usalda oma kaitsjat. Lisaks on K. Lahesoo esitanud eraldiseisvalt taotluse, et talle määrataks uus kaitsja, kuna tema väitel kaitsja jooksis kohtuistungilt ära, nii et ta jäi üksi ega saanud edasikaebamiseks nõu. 2.2 K. Lahesoo kaitsja L. Viil taotleb samuti maakohtu otsuse tühistamist K. Lahesoole mõistetud karistuse osas ja K. Lahesoole kergema karistuse mõistmist.
Kaitsja leiab, et maakohtu otsusest ei nähtu, milliseid tegu, selle tagajärgi, motiive või eesmärke arvestades on põhjendatud K. Lahesoo karistamine 9-kuulise reaalse vangistusega. Kaitsja peab K. Lahesoo süüd väikseks ja talle mõistetud 9-kuulist vangistust põhjendamatult karmiks. Ta märgib, et varguste puhul on oluline, millise vara osas ning millistel asjaoludel on varavastane kuritegu toime pandud. K. Lahesoo tunnistati süüdi kahes kauplusevarguses, millest üks jäi katsestaadiumisse. Varguse objektide väärtus oli väike – 15,51 ja 5,39 eurot. Kaitsja toonitab, et varastatu alla 200eurose väärtuse korral ei oleks vargus kuritegu, kui tegemist ei oleks süstemaatilise vargusega. Kaitsja hinnangul on K. Lahesoo süüd põhjust pidada väikseks ka põhjusel, et tegemist oli kauplusevargusega, s.o vähem ühiskonnaohtliku vargusega. Kaitsja leiab, et kuna karistust raskendavad asjaolud puuduvad ning karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, oleks põhjendatud K. Lahesoo karistamine minimaalmäärale vastava karistusega. Ka eripreventiivsed kaalutlused ei anna põhjust karistada teda 9-kuulise vangistusega. Oma süü tunnistamine ning kahetsuse väljendamine annab alust järeldada, et ta on valmis oma eluviise ja väärtushinnanguid muutma. K. Lahesoo kinnitas, et on aru saanud alkoholi liigtarvitamise ohtlikkusest, ta on selle probleemiga tõsiselt tegelenud ning soovib läbida alkoholismivastase ravi.
üldtunnustatud arusaama kohaselt on süstemaatilise varguse puhul olulised ka teo süstemaatilisust iseloomustavad asjaolud, millele on viidanud maakohus. Maakohtu mõistetud 9-kuuline vangistus jääb pigem sanktsiooni alammäära kui keskmise määra lähedale ega ole kohtukolleegiumi hinnangul oluliselt erinev karistustest, mida tavapäraselt süstemaatiliste poevarguste eest mõistetakse. Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium, et apellatsioonid tuleb KrMS § 326 lg 3 alusel jätta läbi vaatamata.
Allkirjastatud digitaalselt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.