Liiklussüüteod

KarS § 65 lg 1 alusel moodustada liitkaristus Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja 05.06.2019 otsusega nr 1-18-6116 mõistetud ja ärakandmata karistusega, s.o vangistusega 2 aastat 2 kuud ja 15 päeva, suurendades üksikkaristustest raskeimat ja mõista kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 2 (kaks) aastat ja 5 (viis) kuud. Sven Raudmägile mõistetud ja ära kandmisele kuuluva karistuse kandmist arvestada alates Sven Raudmägi karistuse kandmisele asumisest või tema karistuse kandmisele toimetamisest. Sven Raudmägi suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Sven Raudmägilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 3, 4 ja 9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg-te 1 ja 3 ning § 2565 lg 2 alusel: - määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelsel menetlusel 120 (sada kakskümmend) eurot ja kohtumenetlusel 152 (sada viiskümmend kaks) eurot ja 40 (nelikümmend) senti, kokku kaitsjale makstud tasu 272 (kakssada seitsekümmend kaks) eurot ja 40 (nelikümmend) senti; - joobeseisundi tuvastamise kulud 44 (nelikümmend neli) eurot, s.o kokku menetluskulu 316 (kolmsada kuusteist) eurot ja 40 (nelikümmend) senti, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „Sven Raudmägi, 1-19-4602, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Sven Raudmägile tema elukoha või kinnipidamiskoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.

avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. Seega pani Sven Raudmägi toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o korduva mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise. Kohtuistungil selgitas süüdistatav, et süüdistus on talle arusaadav, tunnistab end süüdi ning jääb lühimenetluse juurde enda ülekuulamist taotlemata. Kaitsja leidis, et süüteo kvalifikatsioon on õige, süüdistus on põhjendatud ja lühimenetluse kohaldamiseks takistusi ei ole.

Seega kinnitab eeltoodud tõendikogum, et sõiduk, mille juhikohal Sven Raudmägi istus, oli liikumises, s.t sõitis ja seega juhtis Sven Raudmägi mootorsõidukit. Edasi juhib kohus tähelepanu kriminaalasja materjalides nähtuvale, mille kohaselt toimetati süüdistatav Wismari haiglasse, kus vereproovi võtmise kaudu kontrolliti alkoholijoovet. Joobeseisundi tuvastamise saatekirja (tl 9-10) kohaselt tuvastati isikul alkoholijoove (alkoholijoove 1,82 mg/g laiendmääramatusega ± 0,06 mg/g) lõpliku tulemusega 1,76 mg/g. Sven Raudmägi rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi. Antud juhul oli isiku ühes grammis veres alkoholisisaldus vähemalt 1,76 mg/g, seega oli süüdistatav alkoholijoobes. Seega on tõendamist leidnud, et süüdistatav oli tarvitanud alkoholi, mis põhjustas süüdistataval joobeseisundi, millest tulenevalt Sven Raudmägi rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kriminaalmenetluse käigus kogutud tõenditega on tõendamist leidnud nii Sven Raudmägi mootorsõiduki juhtimine süüdistuses näidatud ajal ja kohas, kui ka see, et Sven Raudmägi oli sõidukit juhtides alkoholijoobes. Selline tegevus on vaadeldav KarS § 424 järgi kvalifitseeritava süüteo objektiivse koosseisu realiseerimisena. Pärnu Maakohtu 31.10.2017 otsuse nr 1-17-9508 (tl 1) kohaselt karistati Sven Raudmägi KarS § 424 ja KrMS § 238 lg 2 järgi vangistusega 6 kuud, mida KarS § 65 lg 2 järgi suurendati Pärnu Maakohtu 03.10.2016 otsusega ärakandmata karistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti vangistus 1 aasta ja 28 päeva, mis asendati üldkasuliku tööga 388 tundi, tähtajaga 2 aastat. Nimetatud karistus liideti Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja 05.06.2019 otsusega nr 1-18-6116 mõistetud karistusega ja liitkaristusest arvestati kantuks eelmise otsusega asendatud ja tehtud üldkasulik töö ja liitkaristusest loeti ärakandmata karistuseks vangistus 2 aastat 2 kuud ja 15 päeva. Nimetatud otsus jõustus 10.03.2020. KarSRegS § 24 lg 1 p 6 kohaselt karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse arhiivi kui tähtajalisest vangistusest või rahalisest karistusest tingimisi vabastamise korral määratud katseaja lõppemisest on möödunud kolm aastat. KarSRegS § 5 lg 1 kohaselt on registrisse kantud isiku karistusandmetel õiguslik tähendus isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel kuni andmete kustutamiseni. Karistusregistri andmete kohaselt olid süüdistatava karistusandmed uue süüteo toimepanemise ajal kehtivad ja süüdistatavale süüks arvatud kuriteo toimepanemise ajaks ei olnud 31.10.2017 kohtuotsusega mõistetud karistus kustunud. Sellest tulenevalt on süüdistatava puhul tegemist KarS § 424 lg 2 sätestatud olukorraga, s.o süüdistatav on KarS § 424 lõikes 1 nimetatud kuriteo toime pannud korduvalt, s.t on KarS § 424 lg 2 märgitud isikuks. Sven Raudmägile KarS § 424 järgi inkrimineeritava süüteo subjektiivse koosseisu hindamisel tuleb kontrollida süüdistatava tahtlust kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. Kahtlustatava ülekuulamise protokollist nähtub, et Sven Raudmägi oli vägagi teadlik sellest, et ta oli alkoholi tarbinud, kuid sellest hoolimata otsustas autoga sõitma minna (tl 16-18). Samamoodi, olles eelnevalt samalaadse süüteo toimepanemise eest karistatud, oli ta teadlik ka sellest, et selline õigusvastane käitumine on karistatav. Seega oli süüdistatav teadlik nii teo keelatusest kui ka karistatavusest. Sellest järeldab kohus, et Sven Raudmägi käitumine oli eesmärgipärane ja teadlik tegevus ning vaadeldav kavatsetusega süüteo toimepanemisena, kuivõrd süüdistatav seadis eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja ta teadis, et see saabub, või vähemalt pidas seda võimalikuks. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Seega on tõendamist leidnud, et Sven Raudmägi pani toime korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

toime katseajal ja liitkaristuseks mõisteti vangistus 1 aasta 28 päeva, mis asendati üldkasuliku tööga 388 tundi. Sellele järgnevalt karistati süüdistatavat Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja 05.06.2019 otsusega ja mõisteti KarS 65 lg 1 sätteid kohaldades liitkaristus, millest arvestati kantuks tehtud üldkasuliku töö ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti vangistus 2 aastat 2 kuud ja 15 päeva. Kuna käesolevas kriminaalasjas tuvastatud süütegu on toime pandud enne eelmise, s.o Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja 05.06.2019 otsuse kuulutamist, siis tuleb ka käesoleval juhul mõista liitkaristus KarS 65 lg 1 sätete alusel, kuivõrd Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja 05.06.2019 otsusega mõistetud karistusega liideti ka Pärnu Maakohtu 31.10.2017 otsusega mõistetud karistus. Kuivõrd käesoleva otsusega mõistetakse süüdistatavale karistus, mis on oluliselt kergem Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja 05.06.2019 otsusega mõistetud ja ära kandmata karistusest ning süüdistatavale inkrimineeritud süüteo toimepanemisest on möödunud enam kui aasta, leiab kohus, et olukorras, kus süüdistatava süüdistuses oli erinevates kohtutes mitu erinevat kriminaalasja kohtulikku menetlust ja süüdistatava huvidest lähtudes pidanuks neid kriminaalasju lahendama ühises menetluses, peab kohus võimalikuks kohaldada KarS 65 lg 1 alusel karistusi liites karistused liita kergemat liitmise viisi kohaldades, jättes karistused täies ulatuses liitmata. Samas arvestades seda, et Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja ja Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja otsustega karistatakse süüdistatavat eriliigiliste kuritegude eest, ei ole võimalik kohaldada kergeimat karistuste liitmise viisi, s.o lugeda kergemat karistust kaetuks raskeimaga, kuivõrd süüdistatava karistamine eriliigiliste kuritegude eest viitab sellele, et süüdistatav on oma süülise käitumisega riivanud erinevaid õigushüvesid. Samas, kuivõrd süüdistatav kahetses toimepandut ja kuriteo toimepanemisest on möödunud pikem ajavahemik, suurendab kohus raskemat karistust vaid vähesel määral.

Seejuures, arvestades seda, et kohus liidab karistused KarS 65 lg 1 alusel olukorras, kus kriminaalasju tulnuks lahendada ühises menetluses ja Sven Raudmägilt on Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja 05.06.2019 otsusega teise astme kuriteos süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha juba välja mõistetud, ei saa kohus käesolevas kriminaalasjas enam sundraha menetluskuluna välja mõista. Seega jääb välja mõistetavaks kuluks joobe tuvastamise kulu ja määratud kaitsjale makstud tasu. Samas leiab kohus, et arvestades menetluskulude summa suurust ja süüdistatavale mõistetava vangistuse pikkust, millise kandmise ajal ei pruugi süüdistatav igapäevaselt olla tööga hõivatud, siis esinevad küllaldased alused võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest osade kaupa 12 kuu jooksul (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12). Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.