1-19-10219
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
23. märts 2020, Tallinn
Kohtuasja number
1-19-10219
Kohtukoosseis
Meelika Aava, Ivi Kesküla, Orvi Koik
Apelleeritud kohtuotsus
Harju Maakohtu 29. jaanuari 2020. a otsus Andrejs Rjazancevsi süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi lühimenetluses
Apellatsiooni esitaja
Andrejs Rjazancevs
Jätta Andrejs Rjazancevsi apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata ja tagastada. Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
ära kandmist. KrS § 55 lg 2 alusel arvestada väljasaatmisega kaasneva sissesõidukeelu tähtaega alates A. Rjazancevsile faktilisest väljasaatmisest Eesti Vabariigist. A. Rjazancevsilt mõisteti välja menetluskuluna sundraha 876 eurot, mis tuleb tasuda 12 kuu jooksul igakuiste maksetena alates kohtuotsuse jõustumisest. A. Rjazancevs mõisteti süüdi selles, et ta süstemaatiliselt vargusi toime paneva isikuna, taas
2(4)
astme kohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid või on valesti tõlgendanud KarS §-s 56 täheldatud karistuse mõistmise aluseid. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsuses selliseid mõistetud karistuse tühistamise aluseid ei esine. Maakohtu otsuses on kohtukolleegiumi hinnangul piisava põhjalikkusega selgitatud, miks tuleb mõista A. Rjazancevsile reaalne vangistus tähtajaga 6 kuud ning miks ei ole võimalik teda mõistetud karistusest tingimuslikult vabastada või karistada rahalise karistusega. Kohtukolleegium nõustub maakohtuga, et selle põhjuseks on eelkõige asjaolu, et varasemad karistused ei ole tema käitumisele mõju avaldanud. Harju Maakohus karistas A. Rjazanscevsi varguse katse eest 13. detsembril 2019 tingimusliku vangistusega, kuid vaatamata sellele pani ta samal päeval toime uue varguse, mis jäi katse staadiumi. Kuritegu jäi katse staadiumi mitte süüdistatava enda tegevuse tõttu, vaid turvatöötaja pidas ta koos varastatud kaubaga kauplusest väljudes kinni Lisaks sellele on tal kaks kehtivat väärteokaristust varguste toimepanemise eest, mille eest määratud rahatrahvid on tasumata. Maakohus võttis karistuse mõistmisel kergendava asjaoluna arvesse süüdistatava puhtsüdamlikku kahetsust. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kuna kriminaalasi vaadati läbi lühimenetluse korras, siis vähendas maakohus mõistetud karistust KrMS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra ja mõistis karistuseks 4 kuud vangistust. Kuna A. Rjazancevs pani kuriteo toime katseajal, siis suurendas maakohus mõistetud karistust KarS § 65 lg 2 alusel eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Kohtukolleegium ei tuvastanud asjaolusid, mis võimaldaksid A. Rjazancevsile mõistetud karistust kergendada. 3.4 KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskulu süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Seega on tegemist seadusest tuleneva nõudega, mille väljamõistmise osas kohtul kaalutlusruum puudub. Alates
3(4)
/allkirjastatud digitaalselt/
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.