Aleksei Svetlovi süüdistuses KarS§ 199 lg 2 p 9 järgi Harju Maakohtu 31. jaanuari 2020 otsus lühimenetluses
Apellatsiooni esitaja
Süüdistatav ja kaitsja
Süüdistatav
Prokurör
Aleksei Svetlov, ik: 38505290242, varem korduvalt kriminaal- ja väärteokorras karistatud, kinni peetud 29. jaanuar 2020. Hanna Varik
Kaitsja
Merike Allikmäe
RESOLUTSIOON
1.Jätta süüdistatava Aleksei Svetlovi ja tema kaitsja apellatsioonid kui ilmselt põhjendamatud läbi vaatamata.
2.Määrata Advokaadibüroole Küünemäe & Partnerid advokaadi Merike Allikmäe poolt Aleksei Svetlovile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest makstavaks tasuks 49,20 eurot (sh 8.20 eurot käibemaksu).
3.Mõista Aleksei Svetlovilt apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi eest kaitsjale makstud tasu katteks Eesti Vabariigi kasuks välja 49,20 eurot, mis tuleb tasuda kohtumääruse jõustumisest 30 päeva jooksul. Makseinfo koos viitenumbriga menetluskulude tasumiseks edastatakse Aleksei Svetlovile eraldi dokumendina.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.
1.Aleksei Svetlovit süüdistatakse selles, et tema, olles isikuks, kes paneb süstemaatiliselt toime varguseid (episoodid 23.01.2019, 13.06.2019, 03.07.2019 kell 13:50) ja keda on Harju Maakohtu 06.03.2019 otsusega nr 1-19-1541 karistatud KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi, uuesti 03.07.2019 kella 16:15 paiku Tallinnas, XXX asuvas ja O AS-le kuuluvas Peterburi tankla kaupluses võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 4 tk Kalev piimašokolaadi Anneke kogusummas 20,80 eurot (5,20 EUR/tk), 4 tk Kalev piimašokolaadi Mesikäpp kogusummas 20,40 eurot (5,10 EUR/tk), peitis tooted endaga kaasasolnud kotti ja väljus tankla kauplusest jättes võetud kauba eest tahtlikult tasumata, millega tekitas varalist kahju O AS-le kogusummas 41,20 eurot. Samuti tema, isikuna, kes paneb süstemaatiliselt toime vargusi, 28.01.2020 kella 16:15 paiku Tallinnas XXX asuvas kaupluses B, võttis võõra vara ebaseadusliku omastamise eesmärgil OÜle B kuuluvat kaupa väärtuses 216,55 eurot, nimelt: Olde Hansa Köömnenaps 2tk, maksumusega 24,99 eurot/tk, summas 49,98 eurot; Olde Hansa Marjanaps maksumusega 24,99 eurot; Olde Hansa Papperschnapps 2 tk, maksumusega 24,99 eurot/tk, summas 49,98 eurot; viin Moe Pipar 2 tk, maksumusega 22,90 eurot/tk, summas 45,80 eurot; viin Moe mahe 2 tk, maksumusega 22,90 eurot/tk, summas 45,80 eurot, kogumaksumusega 216,55 eurot, millega süüdistatav möödus kassast ja turvaväravatest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata ning lahkus kauplusest koos varastatud kaubaga. Seega oma tahtliku tegevusega pani Aleksei Svetlov toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, s.o. KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
HARJU MAAKOHTU OTSUS
2.Maakohus tunnistas Aleksei Svetlovi süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi 03.07.2019.a kuriteoepisoodis ja karistas teda vangistusega 4 (neli) kuud. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendas karistust 1/3 võrra ja mõistis Aleksei Svetlovile karistuseks 2 (kaks) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva vangistust. KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel, moodustades liitkaristuse eelmise s.o. Harju Maakohtu 13.08.2019.a otsusega mõistetud karistusega, luges enne eelmist kohtuotsust toimepandud kuriteo eest mõistetava karistuse, 2 kuud 20 päeva vangistust, kaetuks Harju Maakohtu 13.08.2019.a otsusega mõistetud raskema karistusega, s.o 6 (kuue) kuu pikkuse vangistusega ning liitkaristuseks mõistis 6 (kuus) kuud vangistust. Seoses Harju Maakohtu 13.08.2019.a kohtuotsuse järgi mõistetud vangistuse täieliku ärakandmisega luges mõistetud liitkaristuse täielikult ära kantuks.
Maakohus tunnistas Aleksei Svetlovi süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi 28.01.2020.a kuriteoepisoodis ja karistas teda vangistusega 9 (üheksa) kuud. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendas karistust 1/3 võrra ja mõistis Aleksei Svetlovile karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvas karistusaja alguseks Aleksei Svetlovi kinnipidamise, s.o 29.01.2020.a. Maakohus vahistas Aleksei Svetlovi kohtusaalis ja tühistas tõkendi kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 175, § 179, § 180 alusel mõistis Aleksei Svetlovilt riigituludesse sundraha 438 eurot ja määratud kaistjale makstud tasud summas 129,60 eurot. Määras kriminaalmenetluse kulud summas 567,60 eurot tasumisele 12 kuu jooksul, tasudes kohtuotsuse jõustumisest arvates iga kuu 15. kuupäevaks alates 15.03.2020.a. kuni 15.02.2021.a vähemalt 47,30
APELLATSIOONID
3.Kaitsja leiab, et kohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust ja rikkunud menetlusnorme. Apellant on seisukohal, et vaatamata sellele, et Aleksei Svetlov on varem korduvalt kohtulikult karistatud, on võimalik karistada teda leebemalt. Arvestades isikut ja tema süü suurust on talle mõistetud karistus liialt karm. Aleksei Svetlov on väljendanud oma kahetsust eelmenetluses (I kd lk 23-25 ja II kd lk 18-19) sõnaliselt. Kuna antud kriminaalasja lahendati lühimenetlusest tulenevalt kriminaaltoimiku materjalide põhjal, siis ei ole võimalik tema poolt väljendatud kahetsust olematuks pidada. Vastupidi kohtu järeldusele, on Aleksei Svetlov pärast eelmist kohtuotsust püüdnud oma elu korraldada ning jätkanud metadooni ravi. Ta elab oma isaga ning kahetseb puhtsüdamlikult, et pani toime vargused. Tema süü on väiksem kui hindas kohus. Ta ei ole andnud eelmenetluses ega kohtus ennast õigustavaid ütlusi ega püüdnud oma süüd vähendada. Materjalide kohaselt Aleksei Svetlov tunnistab oma süüd täielikult. Ta tunnistab AS O hagi summas 41.20 eurot ja B OÜ hagi summas 216.55 eurot. Vangistus 6 kuud ei vasta kuriteo raskusele ega ka süüdimõistetu isikule, sest isik kahetseb toimepandud kuritegu puhtsüdamlikult ning raskendavad asjaolud puuduvad. Mõistes karistuseks 6 kuulise vangistuse, sellega arvestatud ei ole. Ka kohus leidis, et varaline kahju kannatanutele on hinnatav väikese kahjuna, seega tema süü ei ole suur. Aleksei Svetlov on asunud paranemise teele ning ta soovib muuta oma elu. Aleksei Svetlov ei nõustu kohtu järeldustega ning ta kinnitab, et antud kuriteo episoodid on toime pandud mõtlematult ning enam ei kordu. Aleksei Svetlov lubab, et rohkem ta õiguserikkumisi toime ei pane. Juhindudes KrMS § 321, § 339 lg 2 palub kaitsja tühistada Harju Maakohtu 31.01.2020.a otsus Aleksei Svetlov ́ile mõistetud karistuse osas ja mõista talle karistuseks 4 kuud vangistust. Apellant ei taotle suulist menetlust ning ei soovi osaleda ringkonnakohtu istungil.
4.Aleksei Svetlov enda apellatsioonis taotleb mõistetud vangistuse asendamist üldkasuliku töö tundidega. Leiab, et vangistus ei mõju talle vajalikul viisil. Tahab kohanduda töötegemisega, mis võimaldab tal saavutada elurütm ja sotsiaalkeskkonnas suhelda. Palub võimalust tasuda menetluskulud alates vabanemisest kuna vanglas pole töö tegemise võimalust.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5.Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja esitatud apellatsioonidega, leiab üksmeelselt, et apellatsioonid on ilmselt põhjendamatud, perspektiivitud ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata.
6.Kolleegiumi veendumuse kohaselt on arutataval juhul tegemist apellatsioonidega, millel puudub ilmselgelt edulootus. Apellantide taotlus mõista süüdistatavale kas siis kergem karistus või asenduskaristus on perspektiivitu. Kolleegium osutab, et edasikaebemenetluses saab karistuse osas kohtuotsuse tühistamise aluseks olla eelkõige see, kui on tuvastatav selge materiaal- või menetlusõiguslik rikkumine, sellel konkreetsel eksimusel on olnud vahetu toime kohtu siseveendumuse kujunemisele ja see on toonud kaasa süüteo raskusele või süüdimõistetu isikule selgelt mittevastava karistuse mõistmise (RKKKo 3-1-1-70-16, p 11). Ringkonnakohtul puuduvad maakohtu otsusele materiaal- ning menetlusõiguslikud etteheited. Maakohus lähtus õigesti karistuse mõistmisel KarS § 56 lg-st 1 ning tõi välja kõik selle sätte tähenduses asjakohased kuriteo ja Aleksei Svetlovi iseloomustavad asjaolud, preventiivsed kaalutlused. Samuti on kohus esitanud oma põhjendused karistust kergendava asjaoluga, puhtsüdamliku kahetsusega, arvestamata jätmise osas ja esitatud apellatsioonid neid põhjendusi ei kummuta. Maakohus on mõistetavat karistust – nii selle liiki kui määra – korrektselt ja veenvalt põhistanud, karistus ei ole vastuolus seaduse ega kohtupraktikaga. Kolleegium ka osutab, et arvestades asjaolu, et varguste toimepanemine on Aleksei Svetlovil kujunenud elustiiliks, on mõistetud karistus leebe ning selle veelgi leebemaks muutmisel hälbiks mõistetav karistus juba kohtupraktikast. Samuti on maakohus juba põhjendanud miks ka KarS § 69 ettenähtud asenduskaristuse mõistmine pole Aleksei Svetlovile võimalik. Kolleegium maakohtu järeldusega nõustub ja märgib, et KarS § 69 näol on tegemist sellise vabadusekaotuse alternatiivina, mis on sisuliselt vangistuse vältimise viimane võimalus. Aleksei Svetlovi on varem korduvalt karistatud vangistusega, mistõttu viimase võimaluse andmisest enam rääkida ei saa. Samuti on asenduskaristuse mõistmine ja kriminaalhooldus välistatud isikute puhul, kelle on sõltuvusprobleeme. Antud juhul on Aleksei Svetlov narkootikumide tarvitaja, mistõttu tema pole isikuks, kes sobib kriminaalhooldusele.
7.Süüdistatav on apellatsioonis palunud võimalust tasuda menetluskulusid alates vabanemisest. Kolleegium leiab, et nimetatud taotlus pole õiguslikult asjakohane. Maakohus on määranud menetluskulude hüvitamise ositi, ära tuues ka igakuiselt tasumisele kuuluva summa suuruse. KrMS § 423 ja 417 alusel on seadus üheselt sätestanud, et kohtuotsuse jõustumisel saadetakse see täitmiseks, mis tähendab, et menetluskulude tasumise kohustus algab kohtuotsuse jõustumisest. Seega süüdistatava taotluse rahuldamiseks seaduslikud alused puuduvad.
8.Eelnevast tulenevalt asub ringkonnakohus üksmeelselt seisukohale, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu. Juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 jätab kohtukolleegium apellatsiooni läbi vaatamata.
9.RÕS alusel määratud kaitsja on esitanud taotluse apellatsioonimenetluses riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks.
Taotluse kohaselt oli kaitsetoiminguteks nõustamine ja apellatsiooni koostamine. Kulutatud ajaks on märgitud 45 minutit ja summaks koos käibemaksuga 49,20 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 näeb ette, et menetluskuluks on määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kolleegium leiab, et kaitsja taotlus kuulub rahuldamisele. Taotluses märgitud toimingud on olnud vajalikud ja märgitud ajakulu saab hinnata mõistlikuks. KrMS § 185 lg 2 alusel jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides on apellatsioon esitatud. Seega jääb kaitsja tasu summas 49,20 eurot Aleksei Svetlovi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.