Liiklussüüteod

1-20-1690 Seeläbi koheselt ärakandmisele kuuluvaks vangistuseks on 10 (kümme) päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 2, 3 alusel ülejäänud 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud ja 15 päeva vangistust jätta täitmisele pööramata, juhul kui Urmo Artla ei pane 2 (kaks) aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja järgib KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas: X; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 ja p 8 alusel määrata Urmo Artlale kohustuseks mitte tarvitada alkoholi ja osaleda sotsiaalprogrammis. Koheselt ärakandmisele kuuluv vangistus pöörata täitmisele kohtuotsuse jõustumisel ja Urmo Artlal ilmuda vangistust kandma vanglasse kutse peale. KarS § 75 lg 1 p 1 kohaselt on katseajal tema kohtu poolt määratud elukohaks kohtuotsuse ankeetandmetes märgitud elukoht. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuupäev. KarS § 424 lg 4 p 2 ja § 50 lg 3 ja alusel võtta Urmo Artlalt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus tähtajaga 1 (üks) aasta. Lisakaristuste aja algust arvata alates kohtuotsuse jõustumisest. Lisakaristused laienevad põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale, alus KarS § 55 lg 1. LS §-le 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud viie (5) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

1-20-1690 viitenumber number.

99920700013145. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja

ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK

Urmo Artlat süüdistatakse selles, tema juhtis 10.11.2019 kella 11:17 ajal X mnt 64. km-l mootorsõidukit Volkswagen Transporter registreerimismärgiga X kiirusega mitte vähem kui 109 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust 90 km/h mitte vähem kui 19 km/h, olles ise alkoholitarvitamisest tingitud joobeseisundis, mis avaldus selles, et mõõtes tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST nr ARAF-0029 oli tema poolt ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholi sisalduse lõplikuks tulemuseks 0,81 mg/l kohta. Samuti selles, et tema olles 10.11.2019 juhtinud alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis mootorsõidukit, olles seega KarS § 424 lg 2 täheldatud isik, juhtis 19.01.2020 kella 14.35 ajal X maakonnas X vallas X külas X mnt 114 km suunaga X poole mootorsõidukit Toyota Corolla riikliku registreerimismärgiga X olles ise alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, mis avaldus selles, et mõõtes tõendusliku alkomeetriga Lion Intoxilyzer 8000 seerianumber 80-005400 oli tema poolt ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholi sisalduse lõplikuks tulemuseks 1,28 mg/l kohta. Urmo Artla rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1, mille kohaselt sõiduki juht ei tohi olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobeks olevaks mootorsõiduki juht, kui tema poolt väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega Urmo Artla, mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis, kui see on toime pandud korduvalt, pani toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokurör ja süüdistatav kaitsja juuresolekul on sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt prokurör nõudis kohtus: Urmo Artlale KarS § 424 lg 2 järgi karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust. Lk 3 / 4

1-20-1690 KarS § 68 lg 1 alusel arvata Urmo Artla 10.11.2019 kuni 11.11.2019 ja 19.01.2020 kuni 21.01.2020 eelvangistuses viibitud aeg, s.o. 5 päeva karistusaja hulka ning lugeda temal veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud ja 25 (kakskümmend viis ) päeva vangistust. KarS § 74 lg 1,2,3 alusel kuulub kohesele täitmisele 15 (viisteist) päeva vangistust ja 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud ja 10 (kümme) päeva vangistust jätta täitmisele pööramata, kui Urmo Artla ei pane 2 (kaks) aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja järgib KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 2 ja p 8 alusel määrata kohustuseks mitte tarvitada alkoholi ja osaleda sotsiaalprogrammis. KarS § 424 lg 4 p 2 ja § 50 lg 3 ja alusel võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üks) aasta. Karistuse kandmise aja algust arvata kandmisele asumisest.

MAAKOHTU SEISUKOHT

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Süüdistatav jäi kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav on ennast süüdi tunnistanud. Tema käitumises teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks on kahetsus, raskendavaid asjaolusid ei ole. Kohus leiab, et kokkuleppes on väike materiaalõiguslik viga, mida on võimalik parandada, et see oleks kooskõlas seaduse ja kooskõlas kohtupraktikaga 26.10.2017 Tallinna Ringkonna kohtu määrus asjas nr 1-17-4615. Prokurör oli sellise kohtu ettepanekuga päri ja see on isikule ka soodsam, seeläbi KarS § 74 lg 1, 2, 3 alusel kuulub kohaldamisele šokivangistus 15 (viisteist) päeva vangistust. Samas KarS § 68 lg 1 alusel arvata Urmo Artla eelvangistuses viibitud aeg, s.o 10.11.2019 - 11.11.2019 ja 19.01.2020 - 21.01.2020, kokku 5 (viis) päeva karistusaja hulka. Seeläbi koheselt ärakandmisele kuuluvaks vangistuseks on 10 (kümme) päeva vangistust. Eeltoodu ja KrMS § 248 lg 1 p 5 alusel kohus otsustas süüdistatava süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kriminaalmenetluse seadustiku § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulud hüvitab kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. Seega tuleb süüdlaselt välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 2, § 175 ja § 180 lg 1 alusel riigituludesse sundraha 876 eurot, asitõendi saatekulud summas 75.12 eurot ning tasu riigi õigusabi eest 485,64 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel ning arvestades süüdimõistetu majanduslikku seisundit, võimaldada tal menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul. Asitõendeid ei ole. Tõkendit ei ole kohaldatud. /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Nummert Kohtunik

Lk 4 / 4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.