Avaliku usalduse vastased süüteod › Dokumendi võltsimine ja kahjustamine

1-20-1507

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Pärnu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

12. märts 2020.a, Pärnu

Kriminaalasja number

1-20-1507

Kohtunik

Teet Olvik

Kriminaalasi

Prokuratuuri taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks x x ja x x suhtes

Määruse sisu

Kriminaalmenetluse lõpetamine

Prokurör

Eriasjade prokurör Kaido Tuulemäe

Kaitsjad

Advokaadid Avo Pärmann ja Rünno Roosmaa

Süüdistatavad

x x, x, x, x. x x; x; x.

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 202 ja § 206 ja § 274, kohus määras:

KrMS § 202 lg 1 alusel lõpetada kriminaalmenetlus x x suhtes. KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel kohustada x x tasuma kuue kuu jooksul riigituludesse 1000 (üks tuhat) eurot. x x määratud kaitsja tasud ja kulud jätta riigi kanda. KrMS § 202 lg 1 alusel lõpetada kriminaalmenetlus x x suhtes. KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel kohustada x x tasuma kuue kuu jooksul riigituludesse 1000 (üks tuhat) eurot. x x määratud kaitsja tasud ja kulud jätta riigi kanda.

1-20-1507

Riigi kasuks määratud rahalised kohustused, s.o x x 1000 eurot ja x x 1000 eurot, tasuda Rahandusministeeriumi a/a nr: EE062200221059223099 Swedbank; EE221700017003510302 Luminor Bank või EE571010220229377229 SEB pank. Kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber. x x kasutada viitenumbrit 99920900000165 ning x x kasutada viitenumbrit 99920900000178. Selgituseks märkida: ees- ja perekonnanimi, 1-20-1507, rahaline kohustus. Kohus selgitab, et vastavalt KrMS § 202 lg-le 6 uuendab kohus prokuröri taotlusel kriminaalmenetluse määrusega, kui isik ei täida tähtaegselt ja nõuetekohaselt talle pandud kohustusi. Käesolev määrus edastada süüdistatavatele ja nende kaitsjatele ning prokurörile. Edasikaebamise kord Tulenevalt KrMS § 385 p-st 10 ei ole käesolev määrus määruskaebuse lahendamise menetluses vaidlustatav. Asjaolud ja menetluse käik Pärnu Maakohtu menetluses oli kriminaalasi nr 1-18-5732 x x süüdistuses KarS § 201 lg 2 p 2, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi, x x süüdistuses KarS § 201 lg 2 p 2 - § 22 lg 3, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi ning x x süüdistuses KarS § 201 lg 2 p 2 - § 22 lg 3 ja 345 lg 1 järgi üldmenetluses. 21.02.2020.a kohtuistungil esitas prokurör kohtule taotluse x x ja x x suhtes kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 alusel. Pärnu Maakohtu 21.02.2020.a määrusega nr 1-18-5732 eraldati kriminaaalasjast nr 1-18-5732 x x ja x x puudutav eraldi teise kohtuniku menetlusse, lahendamaks prokuröri taotlus viidatud isikute suhtes kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 alusel. 12.03.2020.a kohtuistungil jäi prokurör kriminaalmenetluse lõpetamise taotluse juurde, taotledes x x ja x x kohustamist tasuda kumbki kuue kuu jooksul riigituludesse 1000 eurot. x x ja x x ning nende kaitsjad nõustusid märgitud kohustusega. Menetluosalised leidsid, et x x ja x x riigi õigusabi korras määratud kaitsjate tasud ja kulud tuleks jätta riigi kanda. Kohtu seisukoht KrMS § 202 lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Kohus leiab, et taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks eeltoodud alustel on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. x x ja x x on kriminaal- ja väärteokorras karistamata. Samuti ei ole varasemalt nende suhtes menetlust KrMS § 202 alusel lõpetatud. Ka on kriminaalasjas nr 1-18-5732 kannatanu esitanud tsiviilhagi üksnes A. K. vastu ning kannatanu ei ole esitanud tsiviilhagi x x ega x x suhtes. Nii x x kui ka x x on oma süüd tunnistanud ning andnud toime pandud kuritegude kohta kohtus põhjalikke ütlusi, aidates seega kaasa kriminaalasjas tõe välja selgitamisele. x x ja x x tegudes puuduvad karistust raskendavad asjaolud. Samuti ei ole kohtule teada, et x x ja x x oleks enne ega pärast neile süüks pandavaid tegusid toime pannud ühtki kuritegu. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul tegemist pigem juhuslikku laadi eksimustega. Märgitust võib järeldada, et kuritegelik käitumine ei ole isikutele elustiiliks ning süüdistatavad on teinud juhtunust piisavaid järeldusi. Viidatud arvamuseks annab alust ka asjaolu, et süüdistatavad on oma süüd tunnistanud ja andnud põhjalikke ütlusi, aidates selliselt kaasa kriminaalasjas tõe tuvastamisele. Neil asjaoludel võib asuda seisukohale, et nad suudavad õiguskuulekalt käituda ka ilma kriminaalõiguslike meetmete