Liiklussüüteod

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus apellatsioonikorras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule juhul, kui on tegemist KrMS 9. ptk. 2. jao sätete, KrMS § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318

lg 4). Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast (KrMS § 319).

SÜÜDISTUS

G.Z-i süüdistatakse selles, et tema omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust juhtis tahtlikult  01.01.2020 kella 04.01 ajal Tallinnas Mustamäe tee 116 juues mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx ja  11.01.2020 kella 15.17 ajal Harjumaal Saue vallas Laagri alevikus Pärnu mnt 556C juures mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx. Sellise tegevusega rikkus G.Z tahtlikult Pärnu maakohtu 02.12.2019 otsusega nr 1-19-9382, mis jõustus 18.12.2019, temale mõistetud KarS § 50 lg 1 p 1 järgset lisakaristustust, s.o mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine üheks kuuks, millega ta tahtlikult ei täitnud täitmisele pööratud kohtuotsust. Seega pani G.Z toime KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o täitmisle pööratud kuriteo eest kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisest tahtliku kõrvalehoidumise. G.Z ́i süüdistatakse selles, et tema, olles 02.12.2019 karistatud Pärnu maakohtu poolt KarS § 424 lg 1 alusel vangistusega 6 kuud tingimisi 1.aastase katseajaga, uuesti, juhtis tahtlikult  01.01.2020 kella 04.01 ajal Tallinnas Mustamäe tee 116 juues mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis (narkojoove amfetamiinist ja metamfetamiinist) ja  11.01.2020 kella 15.17 ajal Harjumaal Saue vallas Laagri alevikus Pärnu mnt 556C juures mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis (narkojoove amfetamiinist ja metamfetamiinist). Sellise tegevusega rikkus G.Z  liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või LS paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras/  korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutnud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning § 36 lg 4 p 1 ja 2 /Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove/ nõudeid. Seega G.Z mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis, kui see on toime pandud korduvalt, pani toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOKKULEPPE SISU

Juhindudes KrMS §-st 245, sõlmisid prokurör Diana Helila, süüdistatav G.Z ja tema kaitsja Leelo Viil käesolevas kriminaalasjas alljärgneva kokkuleppe: G.Z tunnistatakse süüdi KarS § 329 ja § 424 lg 2 järgi ning mõistetakse karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg lg 2 alusel suurendada karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse võrra ning mõista liitkaristuseks vangistus 1 aasta 6 kuud. Mõistetavast karistusest lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 1 kuu ja 23 päeva ning ülejäänud 1 aastat 4 kuud ja 7 päeva asendatakse 487 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrata kaks aastat. Süüdistatav peab järgima ÜKT tegemise ajal KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja täitma lg 2 p-s 2 1 ja 8 sätestatud kohustusi. Süüdistatavalt konfiskeeritakse mootorsõiduk xxx registreerimisnumbriga xxx. Lisaks peab süüdistatav tasuma 12 kuu jooksul menetluskulud kogusummas 1648,20 eurot, millele lisanduvad kohtumenetluses tekkinud kulud 162 eurot.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub G.Z talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistustes süüdimõistmisele ja talle tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Samuti kuulub süüdistatava sõiduk konfiskeerimisele vastavalt kokku lepitule ning menetluskulud süüdistatavalt välja mõistmisele.

/allkirjastatud digitaalselt/ Katrin Mikenberg Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.