1-20-1171/5 - Liiklussüüteod - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

8.Asitõend: CD-R plaat fotodega liiklusõnnetuses kahjustada saanud autodest, mis asub kriminaalasja juures tagakaanel ümbrikus, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Süüdistuse sisu Juri Sentjakov’i süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 27.10.2019 kella 12.30 ajal Tallinnas Kotzebue tänaval, suunaga Kopli tänava poole mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis (alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 1,21 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,12 mg/l, lõplik mõõtetulemus 1,09 mg/l), põhjustades liiklusõnnetuse ja rikkudes seega liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ning lg 2 p 1 ja korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.

Seega pani Juri Sentjakov toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise. Kokkuleppe sisu Juhindudes KrMS § 245 sätetest on 11.02.2020 Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Mari Vunk, süüdistatav Juri Sentjakov ja tema kaitsja Indrek Västrik sõlminud järgneva kokkuleppe: KarS § 424 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus süüdistatava karistamist vangistusega 5 (viis) kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistuse hulka aeg, mil isik oli kahtlustatavana kinni peetud, so 27.10.2019 – 28.10.2019 ehk 2 (kaks) päeva ja mõista lõplikuks karistuseks vangistus 4 (neli) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. KarS § 73 lg 1, 3 alusel jätta vangistus tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui Juri Sentjakov ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta Juri Sentjakov’ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks. Kriminaalmenetluse kulud: - kokkuleppe sõlmimise hetkel kaitsjatasud kokku summas 97,2 eurot; - süüdistatavale on selgitatud, et iga süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb lisaks karistusele ja menetluskuludele KrMS § 179 alusel sundraha, mis on II astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, seega käesoleva kokkuleppe sõlmimise hetkel 876 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel välja mõista Juri Sentjakov’ilt kokkuleppe sõlmimise hetkel menetluskulud ja sundraha absoluutsummas 973, 2 eurot, mis tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Andmed asitõendite ja muude kriminaalmenetluses äravõetud objektide kohta: CD-R plaat fotodega liiklusõnnetuses kahjustada saanud autodest, jätta KrMS 126 § lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud kohtule esitatud kokkuleppe ja kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse (KrMS § 245, § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313) sätteid järgides. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et süüdistatav kuulub talle KarS § 424 lg 1 järgi süüks arvatud kuriteos süüdimõistmisele ja talle tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/