Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank AS ning makse tegemisel märkida viitenumber 99920700008545 ja selgitus „Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-20-1312“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebekord Kui kohtumenetluse pool soovib esitada apellatsiooni, siis KrMS § 319 kohaselt tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsus tervikuna kättesaadav 12.03.2020.a. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulusid. Seejärel koostab kohus motiveeritud kohtuotsuse ainult menetluskulude osas, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kriminaalkantseleis 12.03.2020.a. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Eeltoodu alusel on tuvastamist leidnud, et R. Russi valdusest leitud parfüümi tester oli tema jaoks võõras vara. Samuti on tõendatud, et eseme äravõtmisega soovis R. Russ lõpetada senise valdaja valduse, kehtestada sellele uue, s.o enda valduse ning selliseks tegevuseks puudus senise valdaja ehk kannatanu nõusolek. Vargus jäi aga R. Russi tahtest sõltumatute asjaolude sunnil lõpule viimata ning seega katsestaadiumisse KarS § 25 lg 2 tähenduses, sest kuriteo toimepanemisse sekkus turvatöötaja ning kannatanule tagastati temale kuuluv ese rikkumata kujul. Kohus leiab, et R. Russi poolt kannatanu eseme äravõtmine toimus ka selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, sest R. Russ soovis eseme äravõtmisega jätta kannatanu esemest kestvalt ilma ja sellega on ühtlasi realiseeritud ebaseadusliku omastamise eesmärk. R. Russi tegevus vastab KarS § 199 lg 2 p 9 tunnusele, s.o varguse toimepanemine süstemaatiliselt, sest R. Russi on karistusregistri väljatrükist /tl 20-33/ nähtuvalt varem varavastaste süütegude eest korduvalt kriminaal- ja väärteokorras karistatud. Viimati karistati R. Russi Harju Maakohtu 30.08.2019.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-19-6814 KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi vangistusega 5 kuud ja 10 päeva /tl 36/. R. Russ vabanes nimetatud karistuse kandmiselt 07.02.2020.a. Asjaolu, et karistusregistri väljatrüki kohaselt on R. Russil 6 kehtivat kriminaalkaristust varguste ja röövimise toimepanemise eest annab kohtule alust uskuda, et varastamine on kujunenud R. Russile elustiiliks. Kuna vargus jäi katse staadiumisse, siis on kvalifikatsioonis põhjendatud viide KarS § 25 lg 2 -le. 2.1.2 Subjektiivne koosseis Kohtu hinnangul pani R. Russ kuriteo toime tahtlikult. KarS § 199 kuriteokoosseis on täidetud, kui isik tegutses vähemalt kaudse tahtlusega. R. Russ teadis, et Kaubamajas olev vara on tema jaoks võõras vara, mis ei kuulu temale, et selle äravõtmine ja enda taskusse panemine ja sellega kaubamajast väljumine on ebaseaduslik. Tema eesmärgiks oli asja omastamine. Asjaolu, et R. Russ oli alkoholijoobes, sündmust ise ei mäleta, ei muuda tema tahtlust olematuks. 2.2 Õigusvastasus ja süü R. Russi teos puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. R. Russ on süüvõimeline, sest ta oli teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane ning puuduvad KarS 2. peatükkis 3. jaos sätestatud süüd välistavad asjaolud. Seega on kokkuvõttes R. Russi tegu koosseisupärane, õigusvastane ja süüline ehk R. Russ on pannud toime süüdistuses kirjeldatud KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava teo, s.o võõra vallasasja äravõtmise katse eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. 2.3 Karistus KarS § 199 lg 2 p 9 näeb karistusena ette alternatiivselt kas rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. KarS § 56 kohaselt karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohtu hinnangul ei ole R. Russi süü suur. Kuritegu jäi katsestaadiumisse ja varastati väheväärtuslik asi. Seega võib R. Russi karistus jääda alla keskmist karistusmäära, kuid rahalise karistuse mõistmine ei tule R. Russi puhul siiski kõne alla mitmel põhjendusel. Esiteks, R. Russ ei tööta, tal pole sissetulekut (isegi alkoholsõltuvuse jaoks kodeerimiseks ei olnud tal enda sõnul vahendeid peale vanglast vabanemist). Teiseks, R. Russ pani uue kuriteo toime vahetult pärast vanglast vabanemist (vabanes 07.02.2020.a ja pani uue kuriteo toime 16.02.2020.a), seega ei ole leebeima karistusliigi valik kuidagi õigustatud. R. Russ on isikuks, kes ei ole teinud talle varasemalt mõistetud karistustest mingeid järeldusi. Samuti leiab kohus, et R. Russi poolt avaldatud kahetsus ei ole puhtsüdamlik, vaid pigem kahetseb ta seda, et ta kuriteolt tabati. R. Russ ei näe endal tegelikult erilist süüd, ta õigustab end sellega, et tal on alkoholsõltuvus, sõbrad pakkusid temale vanglast vabanemise puhul alkoholi, kuigi teadsid, et ta juua ei tohi. Kui seda poleks juhtunud, ei oleks ta kuritegu ka toime pannud, sest kainena ta ei varasta. R. Russi seisukoht (etteheide) on, et temale ei ole kunagi antud võimalust vangistust mitte kanda, kogu aeg pannakse vangi ja karistused muutuvad ühe raskemateks. R. Russ ei mõista, et võimaluse mitte vangi minna võttis ta endalt ise, mitte keegi teine, kui ta peale vabanemist uuesti varastas. R. Russi ütlused selle kohta, et ta peab abistama oma eakat vanaema, on paljasõnalised ja mitte eriti usutavad. R. Russ on ise öelnud, et kui ta alkoholijoobes on, ei lase vanaema teda oma elukohta üldse sissegi. Ka on R. Russ kinnitanud, et enne viimast vargust oli ta juba mitu päeva järjest alkoholi joonud. Sellise elustiiliga inimesest ei ole eakal vanaemal kindlasti erilist abi lootagi. Lisaks soovib R. Russ enda sõnul minna Wismari Haiglasse end kodeerima, et alkoholisõltuvusest vabaneda. Kohtu küsimusele, miks ta ei teinud seda koheselt peale vabanemist, vastas, et puudus selleks raha. Kaitsja taotles R. Russile võimaluse andmist ja vangistuse üldkasuliku tööga asendamist. Kohtu arvates on ilmne, et R. Russ ei ole isik, kelle suhtes oleks vangistuse asendamine üldkasuliku tööga õigustatud. R. Russi elustiili juurde kuulub ohtralt alkoholi tarbimine ja on ilmselge, et kui isik tarvitab alkoholi mitmeid päevi järjest, selliselt, et ta isegi ei mäleta, kus ta käis ja mida tegi (nagu antud kriminaalasjas on tuvastatud), siis ei ole mingit kindlust, et ta üldkasulikku tööd teeb ja kriminaalhooldaja kontrollile allub. Vangistuse asendamine üldkasuliku tööga ei ole ka kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Üldkasuliku töö tegemine ei välista seda, et R. Russ uusi vargusi toime ei pane. Isik, kes vahetult pärast vanglast vabanemist paneb toime uue kuriteo, tuleb mõneks ajaks ühiskonnast isoleerida. Kuna R. Russ pani uue kuriteo toime vahetult pärast eelmise karistuse kandmiselt vabanemist, siis ei ole õigustatud temale miinimumile väga lähedase karistuse mõistmine vaatamata sellele, et tegu jäi katsestaadiumisse, kahju ei ole tekitatud ja varastati väheväärtuslik asi. Eeltoodu alusel mõistab kohus R. Russile KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 alusel karistuseks 8 kuud vangistust, mida vähendab KrMS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra, lugedes R. Russi poolt kandmisele kuuluvaks karistuseks 5 kuud ja 10 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestab kohus R. Russi karistusaja algust tema kinnipidamisest s.o 16.02.2020.a. Lisaks kohaldab kohus süüdistatava suhtes tõkendina vahistamist, et R. Russ ei saaks jätkata kuritegude toimepanemist. Kui tõkendit ei kohaldataks, siis esineks suur risk, et R. Russ, teades eelseisvast vangistusest, võib jätkata alkoholi kuritarvitamist ja sellest tingituna ka uute samaliigiliste kuritegude toimepanemist.

juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisisutuses. Kohus jätab DVD plaadi videosalvestisega, mis asub kriminaalasja materjalide juures, KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne Rebane kohtunik

RKKKo 3-1-1-83-10 p 28.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.