lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-19-9181/34

Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 17.02.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-19-9181/34
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu
Menetlusliik
Kokkuleppega lõpetatud üldmenetlus enne tõendite uurimist
Kuulutamise aeg
17.02.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1254
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-19-9181/20Harju Maakohus Tallinna kohtumaja09.01.20201-19-9181/19Harju Maakohus Tallinna kohtumaja09.01.2020

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-19-9181

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

17. veebruar 2020, Tallinn, kirjalik menetlus

Kriminaalasja number

1-19-9181

Kohtunik

Pavel Gontšarov

Kriminaalasi

Toomas Koidu süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 9. jaanuari 2020. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdistatav Toomas Koidu (isikukood 37005190230; viibimiskoht Tallinna Vangla), apellatsioon

RESOLUTSIOON

Jätta Toomas Koidu kaebus Harju Maakohtu 9. jaanuari 2020. a kokkuleppemenetluses tehtud otsuse peale läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Harju Maakohtu 09.01.2020. a otsusega tunnistati Toomas Koidu kokkuleppemenetluse korras süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja mõisteti karistuseks vangistus 1 aasta ning 2 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati T. Koidu eelvangistus karistusaja hulka ja loeti karistuse kandmise alguseks 04.10.2019. a. Määrati, et tõkend vahistamine tühistatakse kohtuotsuse jõustumisel. Otsusega rahuldati kannatanu X AS tsiviilhagi ja mõisteti T. Koidult välja X AS kasuks 559,70 eurot kuriteoga tekitatud varalise kahju katteks. Rahuldati kannatanu Y OÜ tsiviilhagid ja mõisteti T. Koidult Y OÜ kasuks välja 202,92 eurot ning 386,85 eurot kuriteoga tekitatud varalise kahju katteks. Rahuldati kannatanu Q OÜ tsiviilhagid ja mõisteti T. Koidult välja Q OÜ kasuks 399,60 eurot ning 238,90 eurot kuriteoga tekitatud varalise kahju katteks. Rahuldati C AS tsiviilhagi ja mõisteti T. Koidult välja C AS kasuks 219,60 eurot kuriteoga tekitatud varalise kahju katteks. T. Koidult mõisteti välja menetluskulu 1448,40 eurot (sundraha 876 eurot ja kaitsjatasu 572,40 eurot). Määrati, et T. Koidu võib välja mõistetud menetluskulu tasuda kohtuotsuse jõustumisest

Sarnased lahendid

Varavastased süüteod
  • 27.08.20261-26-4498/11Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 18.08.20261-26-4597/8Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 18.08.20261-26-5913/2Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 12.08.20261-26-4728/13Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 12.08.20261-26-5817/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 06.08.20261-26-4482/12Viru Maakohus Narva kohtumaja

1(3)

1-19-9181 arvates 12 kuu jooksul igakuiste maksetena. Seega kuulub ühes kuus tasumisele vähemalt 120,70 eurot.

2.07.02.2020. a laekus Tallinna Ringkonnakohtule T. Koidu kaebus maakohtu 09.01.2020. a otsusele. Kaebaja selgitab, et ta ei ole nõus X AS kasuks välja mõistetud tsiviilhagiga summas 599,70 eurot. T. Koidu märgib, et ta ei pannud toime kuritegu 18.08.2019. a episoodis. Ta küll kinnitas seda ülekuulamisel. Siiski leiab kaebaja, et mingeid piisavaid tõendeid selle kohta, et ta on selle teo toime pannud, ei ole erinevalt teistest episoodidest, mille toimepanemist ta puhtsüdamlikult tunnistas. Apellant leiab, et kaupluse töötajad rõõnavad teda. Samuti avaldab, et pole rahul politseiuurija eelarvamuslikkuse ja ebakompetentsusega. Kordab, et ta ei ole märgitud episoodis süüdi ja palub jätta tsiviilhagi selles osas rahuldamata. Lisaks märgib kaebuse esitaja, et ta ei suuda maksta menetluskulusid summas 1448,40 eurot aasta jooksul ning palub pikendada maksetähtaega vanglast vabanemiseni, kuna vanglas ei ole tööd, kus ta saaks sellise summa teenida. Töö, mida vanglas pakutakse, ei võimalda sellist summat karistusaja jooksul teenida. Samuti märgib, et pole nõus sundrahaga 876 eurot, kuna see väidetavalt kajastab uurijate tööd, mis aga ei vasta tegelikkusele.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

3.Ringkonnakohus, tutvunud esitatud materjalidega, leiab, et T. Koidu kaebus tuleb jätta läbi vaatamata alljärgneval põhjusel.
4.Riigikohtu kriminaalkolleegium asus 11.02.2016. a määruses nr 3-1-1-7-16 seisukohale, et 29.03.2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Samuti tuleb kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus jõuda konsensusele nii menetluskulude suuruse kui ka nende tasumise ulatuse ning viisi osas.
5.Kuna süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud kuuluvad alates 29.03.2015 kokkuleppe esemesse, kohalduvad menetluskulude vaidlustamisele täies mahus kõik kokkuleppemenetlust reguleerivad sätted. Seega tuleb maakohtul juhinduda menetluskulude hüvitamise otsustuse tegemisel − nii nagu kõikide teiste kokkuleppega hõlmatud küsimuste lahendamisel − KrMS § 248 lg-st 1. Sedastades kriminaalmenetluse lõpetamise aluste puudumise KrMS § 199 lg 1 pde 2-6 mõttes, on kohtu pädevuses kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe n-ö kinnitamine süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega või selle kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Kokkuleppe muutmiseks puuduvad kohtul volitused. Kokkuleppemenetlust reguleerivatest sätetest tuleb lähtuda ka ringkonnakohtu menetluses. Kuna maakohus ei koosta kokkuleppemenetluses põhistatud kohtuotsust, ei ole täidetud apellatsioonimenetluse põhilised eeldused ning seetõttu kohaldub KrMS § 318 lg 3 ps 4 sätestatud edasikaebepiirang ka menetluskulude hüvitamise otsustuse vaidlustamisele. Teisisõnu peab kokkuleppemenetluses lahendatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale esitatud kaebuses sisalduma viide mõnele kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või KrMS § 339 lg 1 sätte rikkumisele. KrMS § 318 lg-s 4 nimetatud aluse 2(3)

1-19-9181 puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata.

(RKKK 3-1-1-7-16).

6.Lisaks menetluskuludele vaidlustab T. Koidu esitatud kaebuses ka temalt väljamõistetud tsiviilhagi X AS-ile. KrMS § 306 lg 1 p 11 kohaselt peab kohus kohtuotsuse tegemisel lahendama muu hulgas küsimuse, kas ja millises ulatuses rahuldada tsiviilhagi või avalikõiguslik nõudeavaldus või hüvitada kuriteoga tekitatud kahju. Kokkuleppe esemeks on KrMS § 245 lg 1 p 11 kohaselt süüdistatava vastu esitatud tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse aluse ja eseme osas kokkuleppe sõlmimine. Kohtuotsuse tegemisel süüdistatava süüdimõistmise ja kokkuleppekohase karistuse mõistmise kohta (KrMS § 248 lg 1 p 5) ei või kohus omaalgatuslikult muuta kokkuleppe eset (RKKK 3-1-1-103-15). Süüdistatavat ja kaitsjat teavitamata ning nende nõusolekut küsimata kohtuotsusega kokkuleppe muutmine rikub süüdistatava õigust kokkuleppekohasele kohtuotsusele, mida tuleb käsitada kokkuleppemenetlust sätestavate menetlusnormide olulise rikkumisena. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele mh ka tsiviilhagi osas.
7.Kriminaalasjas on T. Koidu, tema kaitsja ja prokuröri vahel 09.01.2020. a sõlmitud kokkulepe (II köide tl 12-13), milles muuhulgas on ära näidatud tasumisele kuuluvad menetluskulud ning süüdistatavalt väljamõistetavad tsiviilhagid ning nende suurus. Kokkuleppes on ära toodud süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Nimelt on ära näidatud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral mõistetakse T. Koidult välja menetluskuluna riigituludesse määratud kaitsja õigusabi tasu 86,40€ (kaheksakümmend kuus eurot ja nelikümmend senti) ja sundraha 876€ (kaheksasada seitsekümmend kuus eurot) kokku menetluskulud summas 962,40€ (üheksasada kuuskümmend kaks eurot ja nelikümmend senti). Nimetatud summale lisandus kokkuleppemenetluses maakohtus tekkinud kulutused kokku summas 486 eurot. Samuti on kokkuleppes ära näidatud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral mõistetakse T. Koidult välja tsiviilhagid, sh X AS-i kasuks summas 559,70 eurot. Maakohus on nimetatud summadest lähtunud. T. Koidu kinnitas kaitsja juuresolekul enda soovi sõlmida kokkulepe selles kirjeldatud tingimustel, kinnitades seda enda allkirjaga (II köide tl 113 pöördel). Seega on nii prokurör, süüdistatav kui kaitsja menetluskulude ning tsiviilhagide, sh X AS tsiviilhagi osas jõudnud kokkuleppele.
8.Kokkulepe on teistkordselt avaldatud 09.01.2020. a kohtuistungil, kus süüdistatav T. Koidu kinnitas, et kokkulepe on talle arusaadav, ta nõustub kokkuleppega, ta sõlmis kokkuleppe vabal tahtel ja ta jääb selle juurde (II köide tl 15). Seega on kohtuotsus kooskõlas eelnevalt kinnitatud kokkuleppega. Asjaolu, et süüdistatav on kohtus nõustunud kokkuleppega, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole kohtu hinnangul kuidagi võimalik lugeda KrMS § 318 lg-tes 3 ja 4 loetletud rikkumisteks. Seda seisukohta on rõhutanud Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 26. septembri 2005. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-79-05. Kriminaalmenetluse seadustiku § 326 lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. Kui kohtunik asub seisukohale, et kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonis pole osutatud ühelegi kriminaalmenetluse seadustiku § 318 lg 2 p-des 3 ja 4 loetletud rikkumisele, tuleb apellatsioon jätta KrMS § 326 lg 2 p 3 ja § 318 lg 3 p-de 3, 4 alusel läbi vaatamata ja tagastada apellatsioon apellandile.

3(3)

1-19-9181

9.Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrMS § 318 lg 3 p-st 4, § 326 lg 2 p 3, § 390 lg 1 jätab ringkonnakohus T. Koidu kaebuse läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

4(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 06.08.20261-26-4268/13Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
  • 05.08.20261-26-4915/16Viru Maakohus Narva kohtumaja