Avaliku rahu vastased süüteod › Avaliku korra vastased süüteod

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Tallinna Vangla esitas 30.12.2019. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava U.Y tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla. Harju Maakohtu 14.10.2019. a otsusega tunnistati U.Y süüdi KarS § 263 lg 1 p 2 ja karistati teda KarS § 65 lg 2 alusel 10-kuulise vangistusega.

järgi

Karistuse kandmise algus oli 29.07.2019. a ja lõpp on 29.05.2020. a. U.Y kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest näh tub, et isik taasühiskonnastavates tegevustes vangistuse ajal osalenud ei ole. Käitumisega ja suhtlemisega probleeme esinenud ei ole. Vabanemisjärgselt naaseb ta elama endisesse elukohta ema juurde. Tal on olemas positiivselt toetavad lähedased. Isikule on määratud xxxx töövõimetus. Tallinna Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. U.Y taotles kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist , on nõus elektroonilise järelevalvega.

Abiprokurö r Marika Reintop edastas kirjalikult arvamuse, mille kohaselt a biprokurör toetab U.Y tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla , nõustudes vangla arvamusega, mis on ära toodud kinnipeetava iseloomustuses. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja abiprokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava arvamuse, leiab, et U.Y võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada elektroonilise valve alla. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik U.Y isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kokku 2-korral, vangistuses viibib esmakordselt. Kannab vanglakaristust avaliku korra rikkumise eest – „pommiähvardus" ja ka varasemalt karistatud samalaadse kuriteo toimepanemise eest. Vanglamaterjalide kohaselt U.Y enda sõnul tarvitab ainult kanepit. Ei ole tõendeid, et isik paneks toime kuritegusid mõnuainete tõttu. Pole välistatud, et regulaarne kanepi tarvitamine on tema vaimset tervist mõjutanud, kuna kuriteod on toime pandud vaimsest häiritusest. Seega narkootiliste ainete edasisel tarvitamisel saab see mõjutada jälle tema vaimset seisundit, mis saab viia uue kuriteo toimepanemiseni. Kinnipeetava sõnul on ta oma kuriteod toime pannud emotsionaalse seisundi halvenemisel, vangla meditsiiniosakonna andmete põhjal isik põeb kroonilist haigust. Tal esinevad psühhiaatrilised probleemid ning on esinenud depressiooni. Varasemalt on saanud psühhiaatrilist ravi. Vanglas viibimise ajal olid psühhiaatrilised ravimid määratud kuni 28.11.2019. a . Ta ei ole vägivaldseid kuritegusid pole toime pannud. Isiku kriminaalne tegevus viitab impulsiivsele käitumisele ja tema emotsionaalne seisund pole ka olnud seejuures stabiilne. Sotsiaalsed oskused on puudulikud. Isik ei oska leida oma probleemidele seaduskuulekaid lahendusi. Isik väidab, et on väga motiveeritud oma elukorralduse muutmiseks. Samas saab aru, et ta vajab selleks abi. Kriminaalhooldusesse suhtub positiivselt. Vangla materjalide kohaselt on isik tunnistatud väheohtlikuks avalikkusele. Ning tema puhul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 14%, mis on suhteliselt madal näitaja. Kohus usub, et praeguseks vanglas viibitud aeg – üle 6 kuu on pannud U.Y mõistma, et toimepandud kuriteole järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. U.Y-l on vabaduses täidetud tingimused ennetähtaegseks vabanemiseks. Tal on olemas kindel elukoht xxxx, kuhu on võimalik paigaldada ka elektrooniline järelevalve seade. Samuti on tal olemas toetavad lähedased isikud – ema, vennad ja õde. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Kohus usub, et vastavat tuge saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab U.Y tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas U.Y-le võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi . Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kinnipeetava vanglast vabastamist tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla toetavad ka prokurör ja Tallinna Vangla.

Kriminaalhooldusega on nõustunud ka U.Y , saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel.

Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.