1-16-8057/104 - Rahvatervisevastased süüteod - Narkootikumidega seotud süüteod - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Küünemäe & Partnerid kasuks 88,80 eurot (sh käibemaks 20%) v.adv. abi Merike Allikmäe poolt süüdimõistetu Nikolai Šagandini kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumäärus saata Viru Vanglale, Nikolai Šagandinile, kaitsjale ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 03.12.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Nikolai Šagandini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 20.04.2017 otsusega tunnistati Nikolai Šagandin süüdi KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi ja karistuseks mõisteti talle 3 aastat 1 kuu vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 12.06.2015 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 5 kuud 27 päeva vangistust võrra ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 6 kuud 27 päeva vangistust. Nikolai Šagandinile mõistetud karistuse kandmise alguseks loeti 28.06.2017. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Nikolai Šagandini tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kinnipeetava elektroonilise valve kohaldamise sooviga. Prokuröri seisukoht Oma kirjalikus seisukohas nõustub prokuratuur vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta samuti Nikolai Šagandini vangistusest ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Kohtuistungil avaldas kinnipeetav, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Teda pandi vangi narkootiliste ainete käitlemise eest. Vanglas on ta läbinud sotsiaalprogrammid ja töötab keevitajana. Sotsiaalprogrammidest on läbinud Eluviisitreeningu ja kohtunud psühholoogidega. Ta on aru saanud, et ei ole elanud õigesti, on oma organismi tapnud ja asjatut elu elanud ning midagi peab muutma hakkama. Vabaduses hakkab tööle ja elab nagu tavaline inimene, hakkab ka lapsi kasvatama, tal on 2 last. Tal on olemas töökoht OÜ-s xxxx, ajutiselt lihttöölisena, sest hiljem otsib oma erialale vastava töö. Vabaduses oli tal narkosõltuvus, kuid enam ei ole, alkoholisõltuvust ei ole tal olnud. Selgitab, et ka vanglas osutatakse abi, kuid ta ei vajanud sõltuvuse vastast ravi. Pani kuriteo toime, sest tarvitas narkootikume ja koos teiste isikutega, kuid nende poolt mõjutatav ei ole. Ta suhtleb tütre, abikaasa, vanemate ja heade sõpradega, kes ei ole seotud nende probleemidega. Selgitab, et aadressil xxxx ei olnud enne tema elukoht, kuid vanemad on nõus, et ta läheb sinna elama. Ema on küll töövõimetu, kuid siiski käib tööl. Tal on 2 tütart, kellega suhtleb ja keda on ka rahaliselt toetanud. Temal endal on osaline töövõime. Avaldab, et talle ei ole metadooni ravi määratud ja sellepärast palubki elektroonilist valvet, et olla kindel, sest ta soovib elada õigesti. Kaitsja leiab vastupidi prokuröri ja vangla arvamustele, et kinnipeetava vabastamine ennetähtaegselt on võimalik. Kõik eeldused on selleks olemas. Ta on pikka aega olnud vanglas ja mitte ühtegi distsiplinaarkaristust ei ole, mis on märkimisväärne, kuna isikut on korduvalt karistatud, kuid praegusel juhul narkootilise aine käitlemise eest oldud vangistus on piisav, et teha järeldused. Kinnipeetav on huvitatud kainest eluviisist, ta on läbinud selleks

sotsiaalprogrammid, on olnud vestlused, vangistuse jooksul on töötanud. Ühesõnaga kõik, mis vangistuses on võimalik täita, on täidetud. Talle on garanteerinud töökoha xxxx OÜ, elukoht xxxx sobib elektroonilise valve seadmele ja vanemad on mõlemad andnud nõusoleku seadmete paigaldamiseks. Kinnipeetaval on 2 last, keda ta toetab ja kellega suhtleb. Materjalide juures olevas motivatsioonikirjas on T P kirjutanud nende ühisest tütrest A, kes vajab isa lähedust ja on arusaadav, et lapsed vajavad isa lähedust praegu, kui nad kasvavad, mitte siis kui nad on juba iseseisvad. Kinnipeetav avaldas, et ta on nõus võru kandma, et läbi selle tõestada seda, et mingeid õigusrikkumisi enam ei toimu, ta ei ole sõltlane ja ta on aru saanud valest eluviisist. Kaitsja palub kohtul isik vabastada, Riigikohtu lahend räägib sellest, et ennetähtaegne vabastamine on reegel, mitte erand, sest antud materjalide kohaselt puudub alus jätta süüdimõistetu tingimisi ennetähtaega vabastamata. Kohtumääruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 2 p 2 alusel võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Nikolai Šagandin ära kandnud üle 2 aasta 7 kuu vangistust, mis on üle kahe kolmandiku temale mõistetud 3 aasta 6 kuu 27 päevasest karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Karistusregistri andmete kohaselt on kinnipeetaval 2 kehtivat kriminaalkaristust ning vangistuses viibib ta samuti teist korda. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest tingimuslikest ega reaalsetest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud kuritegude toimepanemist. Kuriteod on muutunud ühiskonnaohtlikumaks. Eelmine kuritegu oli ähvardamine, käesolev kuritegu on suures koguses narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine. Kuritegude toimepanemisi on soodustanud narkootikumide tarvitamine ja majandusliku kasu saamise soov ning viimase kuriteoga on saanud suurt tulu. Kinnipeetava käitumine vangistuses on olnud õiguspärane. Tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, ta on olnud hõivatud tööga, varem töötas vangla majandustöödel koristajana ja käesoleval ajal töötab Eesti vanglatööstuses metallipuuripingi operaatorina, ta on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ning vestelnud peresuhetest, alkoholi tarbimisest ja tülide lahendamisest mittevägivaldsel teel. Vabanemisel on kinnipeetaval alaline elukoht emale kuuluvas korteris, kus elavad tema vanemad, kes on nõus poega toetama nii moraalselt kui materiaalselt. Kinnipeetav on enamuse elust töötanud ametlikult ja pikaajaliselt, seega oskused ja kogemus on tal olemas. Vabanemisel on talle töökoha garanteerinud OÜ xxxx, mis tagab talle ka kindla igakuise sissetuleku majanduslikult toime tulemiseks. Enne vangistust ta samuti töötas ja sai lisaks töövõimetuspensioni, mis on tal võimalik taastada ka vabanemisjärgselt. Enda sõnul, olenemata sellest, et tööd oli tal koguaeg,

jäi raha alati väheks, mistõttu ta suure majandusliku kasu saamiseks narkokuriteo toime pani. Enamus sissetulekust kulus narkosõltuvuse rahuldamiseks. Seega, kuigi isiku vabanemisjärgsed elutingimused toetavad tema ennetähtaegset vabastamist, ei erine need oluliselt sellest, millised need olid enne vanglasse sattumist, mistõttu ei ole elu- ja töökoha olemasolu ka määrava tähtsusega uute kuritegude ärahoidmisel. Kinnipeetaval on narkosõltuvus ja viimane kuritegu on otseses seoses narkootikumide tarvitamiseks rahaliste vahendite hankimisega. Kuriteo pani ta toime grupis, mis viitab sellele, et tema tutvusringkonda kuulub kriminaalse taustaga isikuid, kelle poolt võib ta mõjutatav olla, samuti teab ta, kust narkootilisi aineid vajadusel hankida, mistõttu on narkootiliste ainete tarvitamisest hoidumine kinnipeetaval raskendatud. Ta algselt narkosõltuvust ei tunnistanud, kuid on hiljem narkootikumide tarvitamisega seotud probleemi ja muutuste vajadust tunnistanud. Enda sõnul tal enam narkosõltuvust ei ole, kuid siiani on ta olnud vanglas, kus narkootikume ei ole olnud võimalik tarvitada temast mitteolenevevatel põhjustel. Lisaks ei ole ta piisavalt kaua olnud vanglas, s.o narkootikumidest eemal, et olla kindel selle, et tal vabanemisel uuesti tarvitama ei hakka. Kõike eeltoodut kogumis hinnates on kohus seisukohal, et Nikolai Šagandini vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Ta on sõnades väljendanud soovi edaspidi elada seaduskuulekat ja sõltuvusvaba elu, kuid tema käitumist mõjutavad tema enda suutlikkus säilitada kainet eluviisi ja majanduslik toimetulek. Kohtul puudub kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uue kuriteo toimepanemist, kuivõrd käesoleva kuriteo pani ta toime katseajal olla, hindamata võimalust, mis talle anti koos katseajaga vangistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmisega. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Nikolai Šagandini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Menetluskulud Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.adv. abi Merike Allikmäe, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 100,80 eurot. Kohus leiab, et tasutaotlus ei ole täies ulatuses põhjendatud ja kuulub vähendamisele. Justiitsministri 26.07.2016 määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 17 lg 2 sätestab, et riigi õigusabi osutamisel hüvitatakse riigi õigusabi osutamisega seoses kantud isikliku või advokaadibüroo pidaja sõiduauto kasutamise kulud advokaadi taotluse alusel summas 0,3 eurot iga läbitud kilomeetri kohta. Kaitsja on tasutaotluses märkinud sõidukulud marsruudil Tallinn-Rakvere-Tallinn 200 km summas 30 eurot (jagatud kahega). Sama korra § 17 lg 3 sätestab, et kui riigi õigusabi osutamisel lõikes 1 nimetatud juhul osutatakse riigi õigusabi samas menetluses kahele või enamale isikule või erinevates menetlustes, jagatakse riigi õigusabi osutamisega seoses kantud sõidu- ja majutuskulu kulude hüvitamise ulatuse arvestamisel kõigi esindatavate või menetluste vahel proportsionaalselt. Kuna advokaat on samal päeval osalenud Rakvere kohtumajas veel kahel tingimisi enne tähtaega vabastamise kohtuistungil, tuleb sõidukulud jagada võrdselt kolme isiku vahel, s.o käesolevas asjas kuulub sõidukulu välja mõistmisele summas 20 eurot. Eeltoodust tulenevalt kuulub tasu ja kulud advokaadile hüvitamisele kokku 88,80 eurot, sealhulgas käibemaks 20% summas 14,80 eurot. Kristel Vedro