Rahvatervisevastased süüteod › Narkootikumidega seotud süüteod

KarS § 83 lg 4, KarS § 191 ja NPALS § 7 lg 3 alusel konfiskeerida ning KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta narkootilise aine ekspertiisist (18.04.2023. a ekspertiisiakt nr 23EAN0330) alles jäänud narkootilised ained, mis asuvad ekspertiisiasutuses Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis (EKEI-s) ekspertiisiasutusse nende edasiseks käitlemiseks seaduses sätestatud korras - säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks. KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida ja KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada tühi suitsupakk (pakend nr 1), mis asub PPA Lõuna prefektuuri asitõendite hoidlas Tartus Riia 132 (lk 29: 09.09.2025 hoiule võtmise akt nr 25ATH36157). J. P. ei ole biomeetrilisi andmeid kogutud. Edastada käesolev määrus prokurörile, kahtlustatavale J. P., sotsiaalprogrammi „SÜTIK“ Tartu piirkonna koordinaatorile ([email protected]), Politsei- ja Piirivalveametile asitõendi konfiskeerimiseks ja hävitamiseks ning ekspertiisiasutusele Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti. Käesolevas määruses kajastatud andmed ei kuulu edastamisele karistusregistrile.

EDASIKAEBAMISE KORD

KrMS § 385 p 10 alusel ei ole käesolev määrus vaidlustatav ja selle peale ei saa määruskaebust esitada.

PÕHIOSA

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks Koostamise kuupäev ja koht: Koostaja ametinimetus ja nimi: Ametiasutuse nimi: Kriminaalasja number: Kuriteo kvalifikatsioon: Kahtlustatava nimi ja isikukood:

27.10.2026, Tartu abiprokurör Caroly Päkk Lõuna Ringkonnaprokuratuur 23278050569 KarS § 184 lg 1

J. P. (XXX)

Prokuratuur taotleb J. P. suhtes kriminaalmenetluse lõpetamist KrMS § 203 lg 1 1 alusel. Vastavalt KrMS § 203 lg 11, kui karistusseadustiku 12. peatüki 1. jaos sätestatud kuriteo toimepanemises kahtlustatavat võib sõltuvushäire ravimise või selle häire kontrolli all hoidmisega mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, võib prokuratuur kahtlustatava nõusolekul taotleda, et kohus lõpetaks kriminaalmenetluse isiku ravile suunamise või häire muul viisil kontrolli all hoidmise tingimusel. Kohus võib kahtlustatavale panna kohustusi KrMS § 202 lõigetes 2 ja 3 sätestatu kohaselt.

PÕHJENDATUD KURITEOKAHTLUS

J. P. on toime pannud KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise. J. P. omandas kohtueelses menetluses tuvastamata ajal, kohas ja isikult 3,86 grammi valget pulbrit, mis sisaldas 2,39 grammi kokaiini ja 0,98 grammi valget tükilist pulbrit, mis sisaldas 0,64 grammi kokaiini. J. P. hoidis suures koguses narkootilist ainet enda valduses kuni politsei aine 01.03.2023 kella 03.09 paiku Tartu linnas Riia tn 9 isiku läbivaatuse käigus leidis ning ära võttis. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, v. a meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning

narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kokaiin kuulub sotsiaalministri 18.05.2005.a määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad ning nende ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemine“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja ainerühmade II nimekirja. Vastavalt NPALS § 31 lg-le 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Kokaiini puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks 0,65 grammist. Kohtueelse menetluse käigus on veenvalt tõendamist leidnud, et J. P. on toime pannud kahtlustuses kirjeldatud teo. Tunnistajana üle kuulatud politseiametniku S. K. ütlustest nähtub, et 01.03.2023 umbes kell 02.47 märkas politseipatrull Tartu linnas Riia ja Turu tänava ristmikul sõidukit Volvo S80 registreerimisnumbriga XXX, millel ei põlenud nõuetekohaselt tuled ning politseipatrull otsustas sõiduki peatada. Kontrollimisel viibis sõidukis kolm inimest, kellel esinesid narkootiliste ainete tarvitamise tunnused. Tunnistajana üle kuulatud politseiametnik R. T. selgitas, et üks kontrollitavatest oli J. P. ning temale tehtud narkootilise aine kiirtest reageeris positiivselt ainetele THC (tetrahüdrokannabinool) ja COC (kokaiin). J. P. läbivaatuse käigus leiti tema juurest kaks fooliumpakendit, ühes oli roheline taimne puru ja teises oli valget värvi pulber, lisaks soonkinnisega kott, milles valget värvi pulber. Leitud ainetele tehti ekspertiis ning narkootilise aine sisaldus on tuvastatud aktiga nr 23E-AN0330. J. P. tunnistab enda ülekuulamisel nii narkootilise aine omandamist kui ka tarvitamist ning märgib, et XXX ja soovib leida abi narkootikumidest vabanemise teekonnal.

SÕLTUVUSHÄIRE

J. P. narkootiliste ainete tarvitamise sõltuvusteekond sai alguse varajases teismeeas, mil ta proovis sõprade seltskonnas kanepit. Narkootilisi aineid hakkas ta tarvitama, kuna soovis kuuluda seltskonda. Esialgu süütuna näivast kanepitarvitamisest kujunes välja aastatepikkune sõltuvus, kuhu lisandusid erinevad narkootilised ained nagu LSD, ecstasy, kokaiin, amfetamiin. Kuna ajas muutusid narkootilised ained järjest kangemaks, süvenesid ka üha enam probleemid. Esialgsetele halbadele hinnetele koolis järgnes kursuse kordama jäämine ning edasi juba koolist välja viskamine. See tekitas J. P. süü- ja häbitunnet, mis omakorda ajendas noort inimest otsima viise, kuidas oma tundeid vaigistada ja probleemide eest põgeneda. Julgemata probleemi tunnistada ja oskamata abi otsida, süvenes J. P. sõltuvus iga päevaga. Perioodil, mil J. P. ellu saabus XXX, vähenes narkootikumide tarvitamine ja elujärg justkui paranes. Peale XXX naasis J. P. siiski vana käitumismustri juurde ning tarvitamine jätkus. On ilmne, et lähedaste toel on võimalik sõltuvust periooditi kontrolli all hoida, kuid enne professionaalset sekkumist ning enda käitumismustrite püsivat muutumist, ei ole võimalik sõltuvusest päriselt vabaneda. J. P. on tunnistanud, et on terve elu sõltuvuse küüsis olnud sellepärast, et pole osanud ja julgenud abi otsida. Ta on iseseisvalt üritanud korduval tarvitamist lõpetada, kuid see ei ole

olnud püsiv. Tema suurim soov on leida abi ja saada sõltuvusest vabaks, et olla parem eeskuju XXX. J. P. mõistab, et eelseisev teekond ei ole tema jaoks lihtne, kuid ta on valmis igakülgselt panustama.

SÜÜTEGUDE TOIMEPANEMISEST HOIDUMINE

Kriminaalmenetluses on tuvastatud, et J. P. käitles narkootilisi aineid üksnes enda tarbeks. Puuduvad viited, et ta oleks neid edasi müünud või andnud. Tal on üks arhiveeritud väärteokaristus aastast 2021 (NPALS § 15 1 lg 1), kriminaalkorras teda karistatud ei ole. Narkootiliste ainete käitlemine ei ole tema jaoks sissetulekuallikas või kuritegelik elustiil. J. P. on talle etteheidetava kuriteo toime pannud väljakujunenud sõltuvuskäitumise tulemina. Kuivõrd J. P. käitles narkootilisi aineid selleks, et neid ise tarvitada, on ta ohustanud üksnes iseenda tervist. Seega oleks tema kui noore inimese positiivseks mõjutamiseks eelduslikult kõige tulemuslikum suunata ta tegelema sõltuvusprobleemiga. J. P. on avaldanud soovi saada abi ja andnud nõusoleku osaleda sõltuvusravil, kui konkreetne vajadus hindamistulemusena ilmneb. Ta mõistab teo keelatust ning kahetseb tehtut. Sealjuures on oluline, et ta tunnistab probleemi olemasolu ning soovib leida abi. Arvestades J. P. toime pandud kuritegu ja asjaolu, et ta ei ole varem kriminaalkorras karistatud, ei ole prokuratuuri hinnangul J. P. edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks vajalik tema kriminaalkorras karistamine. Samuti ei ole see antud olukorras hädavajalik üldpreventiivsetest vajadustest lähtuvalt. Karistamisest mõjusam on teda kohustada osalema ühe aasta jooksul sõltuvushäire kontrolli all hoidmisele suunatud sotsiaalprogrammis

SÜTIK.

Sotsiaalprogramm SÜTIK tagab sõltuvusprobleemiga inimesele personaalse paindliku lähenemise. Ravivajaduse ja sobivaima ravivormi määramine on meditsiiniline küsimus, mille tuvastamise tagab SÜTIK programm koos raviarsti juurde suunamisega. Kui ravihindamise tulemusena nähakse ette sõltuvusravi, on kahtlustataval kohustus osaleda ettenähtud sõltuvusravil vastavalt raviasutuse ette nähtud kavale. Kui sõltuvusravi vajalikuks ei peeta, jätkub J. P. osalemine SÜTIK programmis. Lisaks kohustusele osaleda ühe aasta jooksul sotsiaalprogrammis SÜTIK ning läbida ravivajaduse hindamine ja ravinäidustuse korral alustada raviga, peab prokuratuur asjakohaseks määrata J. P. kohustus mitte tarvitada narkootilisi ja psühhotroopseid aineid, välja arvatud arsti ettekirjutusel, ning kohustus hoiduda uue narkokuriteo toimepanemisest. J. P. suhtumise muutus ja valmidus abi vastu võtta koosmõjus talle määratavate kohustustega tagavad, et ta hoidub edaspidi süütegude, sh narkokuritegude, toimepanemisest. J. P. on andnud nõusoleku eelnimetatud kohustuste täitmiseks.

ASITÕENDID JA MENETLUSKULUD

191, NPALS § 7 lg 3);

Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS § 202 lg-test 1 ja 2 ja § 203 lg-st 11, abiprokurör taotleb:

terviseandmeid.“ Kohtu seisukoht Prokuratuuri taotlus J. P. kohta kriminaalmenetluse lõpetamiseks on koostatud 27.10.2026 ja kohtule esitatud 28.10.2026. a. Kohus on seisukohal, et käesolevas narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemisega seonduvas kriminaalasjas on põhjendatud kahtlustatava nõusolekul prokuratuuri taotlus rahuldada ja kriminaalmenetlus kahtlustatava J. P. suhtes KrMS § 203 lg 11, KrMS § 202 lg 2, 3 alusel lõpetada. KrMS § 203 lõikes 11 on sätestatud, et kui karistusseadustiku 12. peatüki 1. jaos sätestatud kuriteo toimepanemises kahtlustatavat või süüdistatavat isikut võib sõltuvushäire ravimise või selle häire kontrolli all hoidmisega mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus lõpetaks kriminaalmenetluse isiku ravile suunamise või häire muul viisil kontrolli all hoidmise tingimusel. Kohus võib kahtlustatavale või süüdistatavale panna kohustusi käesoleva seadustiku § 202 lõigetes 2 ja 3 sätestatu kohaselt. J. P. on kahtlustatav KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritud narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemisega seonduvas rahvatervisevastases kuriteos. Kriminaalasja toimiku andmetel on kahtlustus põhjendatud. Asjas on selle kahtlustuse põhistuseks olemas küllaldased tõendid. KarS § 184 lg 1 jääb karistusseadustiku 12. peatüki 1. jakku. Eeltoodust nähtub, et käesolevas kriminaalasjas on olemas eeldused KrMS § 203 lg 1 1 kohaldamiseks, kuna J. P. esitatud kahtlustus KarS § 184 lg 1 järgi jääb karistusseadustiku

mõistnud, et narkootiliste ainete tarbimise näol on tegemist olnud ilmselgelt tema tervist kahjustava lahendusega ning ta soovib sellest vabaneda. J. P. on nüüdseks mõistnud oma teo keelatust ning avaldanud valmisolekut narkootiliste ainete ebaseaduslikust tarvitamisest loobuda ja on selleks andnud ka nõusoleku sõltuvushäire ravivajaduse hindamiseks ja ravinäidustuse korral alustama raviga. Kuna J. P. käitles narkootilisi aineid ebaseaduslikult üksnes nende isikliku tarbimise eesmärgil, mitte teistele isikutele edasiandmiseks, siis uute narkosüütegude toimepanemisest hoidumiseks tuleb eelkõige tegeleda kahtlustatava enda käitumisharjumustega. Kohus nõustub prokuröriga, et antud olukorras ei ole J. P. kohtulik karistamine hädavajalik ning piisav on isikule kriminaalmenetluse lõpetamisega kaasnevate kohustuste määramine. Kohus ei ole tuvastanud ühtegi kaalukat põhjust, mis välistaks käesolevas kriminaalasjas KrMS § 203 lg 11 ja KrMS § 202 lg 2, 3 alusel kriminaalmenetluse lõpetamise J. P. suhtes. KrMS § 203 lõikes 51 on sätestatud, et kui kriminaalmenetlus lõpetati KrMS § 203 lõikes 11 sätestatud tingimustel, võib kohus prokuratuuri taotlusel määrusega kriminaalmenetluse uuendada, kui isik ei täida talle pandud kohustusi, võtab tagasi nõusoleku või hoiab ravist kõrvale või kui ravi katkestatakse arsti ettekirjutusel. Seega, kui J. P. ei täida tähtaegselt käesolevas määruses märgitud kohustusi, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse määrusega. Kohtunik Heli Sillaots

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.