Liiklussüüteod

karistuse kandmiselt peale käesoleva

Sisse nõuda Meelis Miiterilt riigituludesse kaitsetasu 138 (sada kolmkümmend kaheksa) eurot vandeadvokaat Lembit Nirgi poolt osutatud õigusabi eest. Menetluskulu hüvitis tuleb kanda 1 (üks) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti a/a-le (EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank), märkides viitenumbriks 99918700040175. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Meelis Miiter on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 03.08.2018.a kohtuotsusega kriminaalasjas 1-18-5840 KarS § 424 lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks 7 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg 09.06.2018.a kuni 11.06.2018.a, s.o 3 päeva, ning ärakandmata karistuse suuruseks loeti 6 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati Meelis Miiterile mõistetud karistust Tartu Maakohtu 27.07.2016.a otsusega kriminaalasjas nr 1-16-5045 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta vangistust, võrra ning mõisteti talle liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta 6 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendati Meelis Miiterile mõistetud vangistus 567 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati KarS § 69 lg 3 alusel 2 aastat kohtuotsuse jõustumisest alates, igakuiselt vastavalt kriminaalhooldaja poolt koostatud ajagraafikule. Kars § 69 lg 4 alusel kohustati Meelis Miiterit üldkasuliku töö tegemisel järgima KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid. Käitumiskontrolli perioodil kohustati teda KarS § 75 lg 2 p 2 alusel mitte tarvitama alkoholi, KarS § 75 lg 2 p 5 alusel alluma alkoholismivastasele ravile vastavalt arsti ettekirjutusele ja KarS § 75 lg 2 p 8 alusel osalema sotsiaalprogrammis kriminaalhooldaja äranägemisel.

2 (4)

Tartu Maakohtu 14.03.2019.a kohtumäärusega pöörati KarS § 69 lg 6 alusel täitmisele Meelis Miiterile Tartu Maakohtu 03.08.2018.a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-5840 mõistetud karistuse kandmata osa 1 aasta 4 kuud 7 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 18.04.2019 ja lõpeb 25.08.2020. Tartu Vangla esitas kohtule 12.12.2019.a materjalid Meelis Miiteri tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör esitas enda arvamuse Meelis Miiteri tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta kirjalikult 08.01.2020. Prokurör nõustus Tartu Vangla seisukohaga ning ei toetanud Meelis Miiteri tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Meelis Miiter selgitas kohtuistungil, et ta on vangistuses viibides oma õppetunni saanud. Väidetavalt ei ole tal enam soovi alkoholi tarvitada ning ta ei tunne vajadust alkoholi järele nagu ta tunneb vajadust näiteks suitsu järele. Ta saab aru, milliseid nõudeid peaks ta vabanedes täitma ja teab rikkumiste tagajärgi ning arvab, et tuleks kriminaalhooldusega toime. Kinnipeetav selgitas, et ta on osalise töövõime tõttu suuteline tegema kergemat tööd ning tal on soov tööle asuda. Kaitsja pidas oluliseks, et Meelis Miiter on vangistuse ajal käitunud korralikult, töötanud majandustöödel ja osalenud sotsiaalprogrammis. Kuna süüdimõistetul on mitu eriala, ei tohiks vabanedes töökoha leidmine talle raskusi valmistada. Samuti on kinnipeetav selgitanud, et kavatseb alkoholi tarvitamisest loobuda. Kaitsja arvates on Meelis Miiteri võimalik vabastada enne tähtaega.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Meelis Miiter temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Meelis Miiter kannab vanglakaristust mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Tegemist on tema esimese reaalse vangistusega. Kriminaalkorras on teda karistatud neljal korral, millest kaks karistust on kustunud. Kuritegude toimepanemise põhjuseks on olnud sõltuvusprobleemid, impulsiivsus ja halb probleemide lahendamise oskus. Vangistuses viibides on kinnipeetav töötanud majandustöödel ning sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“. Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad.

osalenud

3 (4)

Vabanemise korral asuks süüdimõistetu elama xxxxxxxxxxxxxxxxxxx külla sotsiaalkorterisse koos elukaaslase ja alaealise lapsega. Vabanedes tal kindel töökoht puudub, varasemalt on teinud töid erinevates valdkondades, näiteks metsa- ja ehitustöödel. Peamine ohutegur süüdimõistetu puhul on alkohol. Kõik kuriteod on ta toime pannud alkoholijoobes. Vangla iseloomustuse kohaselt tunnistab kinnipeetav kaudselt oma alkoholiprobleemi, kuid ei oska sellega toime tulla. Kohtuistungil selgitas süüdimõistetu, et ta ei tunne vajadust alkoholi tarvitamise järele. Hinnanud eeltoodut kogumis, on kohus seisukohal, et Meelis Miiteri tingimisi enne tähtaega vabastamine on võimalik. Käesolevalt ära kantud vangistus võiks olla piisavalt pikk, mõjutamaks esmakordselt vangistuses viibivat süüdimõistetut edaspidi seaduskuulekalt käituma. Arvestades Meelis Miiteri isikut, varasemat elukäiku ja temast tulenevaid kuriteoriske, võiks ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutamine olla tulemuslikum kui vangistuse lõpuni kandmine. Käitumiskontrollile allutamine tagab Meelis Miiteri käitumise üle piisava kontrolli ning lisakohustuste määramisega on võimalik soodustada tema seaduskuulekat hakkamasaamist vabaduses. KarS § 76 lg 5 alusel tuleb Meelis Miiterile määrata katseaeg kuni 25.08.2020. Samaks perioodiks peab kohus põhjendatuks allutada süüdimõistetu ka KarS § 75 sätestatud käitumiskontrollile. Selleks, et vähendada uute kuritegude toimepanemise riske, tuleb talle katseajaks KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi. Vähendamaks seaduslike sissetulekute puudumisest tulenevaid võimalikke riske, peab kohus vajalikuks määrata ka KarS § 75 lg 2 p 4 alusel kohustuse asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist. Menetluskulud Meelis Miiteri tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 27.01.2020.a kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Lembit Nirgi. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 138,00 eurot. Kohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitas pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 138,00 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu, mille hüvitab tulenevalt KrMS § 180 lg 1 süüdimõistetu. Seega tuleb Meelis Miiterilt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.