Isikuvastased süüteod › Eluvastased süüteod

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Viru Maakohus tunnistas 8. novembri 2019 otsusega Sergei Pragi süüdi KarS § 113 lg 1 – 25 lg 2 järgi ning mõistis talle karistuseks 6 aastat 6 kuud vangistust. S. Pragi tunnistati süüdi ka KarS § 121 lg 2 p 2,3 S.T. suhtes 6. detsembril 2017 ja 6. oktoobril 2018 toimepandud kehalises väärkohtlemises ja 6. septembril 2018 V.Z. i kehalises väärkohtlemises ning maakohus mõistis talle karistuseks 1 aasta ja 1 kuu vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel moodustas maakohus, mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristuse ning mõistis S. Pragile karistuseks 7 aastat ja 7 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvas maakohus S. Pragi karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aja 7. detsember kuni 9. detsember 2017, s.o 3 päeva, 6. august kuni 7. august 2018, s.o 2 päeva, 6. oktoober kuni 8. oktoober 2018, s.o 3 päeva, kokku 8 päeva ja mõistis S. Pragi lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 7 aastat 6 kuud ja 22 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks luges maakohus 22. veebruar 2019. Maakohus arutas S. Pragile esitatud süüdistust selles, et tema ajavahemikus 21. veebruar 2019 kell 23:30 kuni 22. veebruar 2019 kell 00:04 aadressil XXX asuvas korteris tekkinud konflikti käigus tahtliku tapmise eesmärgil, lõi korduvalt noaga A.S. i erinevatesse kehapiirkondadesse, sh rindkere vasakusse piirkonda, tekitades A.S. ile järgmised vigastused: rinnaõõnde ulatuva vasakut kopsu vigastava haava, ühe kõhuõõnde mitteulatuva haava kõhu eesseinas, kolm rinnaõõnde mitteulatuvat haava vasakul pool seljal. Rinnaõõnde ulatuv vasakut kopsu vigastav haav, ohustades vigastuse tekitamise momendil kannatanu elu, põhjustas eluohtliku tervisekahjustuse. Tervisekahjustuse ulatuslikkust, paiknemist, löökide arvu ning S. Pragi poolt valitud kuriteo vahendit arvestades, tahtis S. Pragi kannatanut tappa, kuid tänu erakorralisele meditsiinilisele abile jäi kannatanu surm saabumata ning kuritegu S. Pragi tegevusest sõltumatult lõpule viimata. Oma tahtlike tegudega pani S. Pragi toime teise inimese tapmise katse, s.o pani toime KarS § 113 lg 1 – 25 lg 2 järgi ettenähtud kuriteo. Samuti süüdistati S. Pragit selles, et 6. detsembril 2017 kella 13:30 paiku viibides alkoholijoobes aadressil XXX asuvas korteris, lõi oma elukaaslast S.T. t käega näkku, millega tekitas kannatanule füüsilist valu.

Samuti et tema 6. oktoobril 2018 kella 21:00 paiku asudes aadressil XXX oleva maja juures haaras juustest ning lõi rusikaga näkku oma elukaaslast S.T. t, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi (punetus, kriimustused). Samuti tema 6. septembril 2018 kella 01:50 paiku aadressil XXX asuvas korteris haaras V.Z. il peast ning lõi teda näoga vastu kummutit, lüües katki tema nina. Pärast seda lahkus V.Z. korterist kuid S. Pragi järgnes kannatanule ning, XXX asuva hoone lähedal paiskas kannatanu sõiduteele ja lõi V.Z. it kaks korda jalga kehasse, seejärel kummardus ja lõi kannatanut rusikaga näkku, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi (hematoomid). Oma tahtlike tegudega pani S. Pragi toime teise inimese tervise kahjustamise, valutekitava kehalise väärkohtlemise korduvalt, lähisuhtes, s.o pani toime KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MAAKOHTU OTSUS

S. Pragi süüdistus KarS § 113 lg 1 – 25 lg 2 järgi Maakohus, hinnanud kogumis kohtuistungil uuritud tõendeid, asus seisukohale, et S. Pragile esitatud süüdistus KarS § 113 lg 1 - § 25 lg 2 järgi on kohtuliku uurimise tulemusena leidnud tõendamist osaliselt. Kohus tuli järeldusele, et tõendamist ei ole leidnud, et kõik süüdistuses toodud vigastused oleks A.S. ile tekitanud S. Pragi. Taolisest otsustusest tulenevalt mõistis maakohus S. Pragi õigeks KarS § 113 lg 1 - § 25 lg 2 järgi talle esitatud süüdistuse osas, milles teda süüdistati A.S. ile noaga kolme rinnaõõnde mitteulatuva haava tekitamises vasakul pool seljal. Nimetatud osas kohtuotsust apellatsiooni korras vaidlustatud ei ole ning selles osas apellatsioonimenetlust ei toimu. Küll aga luges kohus tõendatuks selle, et S. Pragi lõi tapmise eesmärgil noaga A.S. i rindkere vasakusse piirkonda, tekitades A.S. ile rinnaõõnde ulatuva, vasakut kopsu vigastava haava ja ühe kõhuõõnde mitteulatuva haava kõhu eesseinas. Kohus nõustus sellega, et tervisekahjustuse ulatuslikkust, paiknemist, löökide arvu ning S. Pragi poolt valitud kuriteo vahendit arvestades, tahtis süüdistatav kannatanut tappa, kuid tänu erakorralisele meditsiinilisele abile jäi kannatanu surm saabumata ning kuritegu S. Pragi tegevusest sõltumatult lõpule viimata. Hinnates S. Pragi enda süüd eitavaid ütlusi, tuli maakohus järeldusele, et need ei ole usaldusväärsed. Taolisele järeldusele asus maakohus põhjusel, et S. Pragi on kannatanu noaga löömise osas andnud erinevates menetlusstaadiumites kardinaalselt erinevaid ütlusi, oskamata seejuures kohtu jaoks usutavalt põhjendada enda erinevasisuliste ütluste andmise tagamaid. Kohtueelsel uurimisel on S. Pragi väitnud, et ta lõi A.S. i noaga, kuid kuhu nimelt ei mäleta. Kohtuistungil S. Pragi aga eitas kannatanu noaga löömist. Erinevasisulisi ütlusi selgitas S. Pragi sellega, et kohtueelsel uurimisel tulid tema juurde esmalt operatiivtöötajad, kusjuures ilma uurija ja advokaadita ja nõudsid, et ta kõik üles tunnistaks. Vastasel korral ähvardasid operatiivtöötajad teda vägivallaga. Ta on 80% invaliid ja kardab vanglat. Pealegi oli ta väga tugevas pohmellis.

Kui ta juba uurijale ütlusi andis, siis ta rääkis nii nagu operatiivtöötajad käskisid seda teha. Ta tunnistas ennast ülekuulamisel süüdi. Ülekuulamise juures oli ka kaitsja, kuid talle ei tulnud pähegi, et kaitsjaga sellel teemal rääkida. Maakohus ei pidanud eluliselt usutavaks, et raske pohmell võis olla põhjuseks, miks süüdistatav andis ennast süüstavaid detailseid ütlusi raske esimese astme kuriteo toimepanemises. Ka ei pidanud maakohus eluliselt usutavaks, et operatiivtöötajad oleksid olnud huvitatud sellest, et nimelt S. Pragi võtaks kannatanul esinenud noahaavade tekitamise enda peale, ähvardades vastasel korral vägivallaga. S. Pragi enda süüd eitavate ütluste mitteusaldusväärsust kinnitas maakohtu arvates seegi, et ei eeluurimiskohtunikule ega ka oma kaitsjale ei ole ta varasemalt taolist kaitseversiooni avaldanud. Maakohus ei tuvastanud ühtki mõistlikku põhjust, mis takistas süüdistataval seda tegemast, sest ta pidi ju aru saama enda olukorra tõsidusest. Kohus tuvastas S. Pragi kohtus antud ütluste ja kohtueelsel uurimisel antud ütluste vahelise vastuolu ka kohtupsühhiaatria ekspertiisi akti pinnalt. Kohus leidis, et kuivõrd kohtupsühhiaatria eksperdile on S. Pragi tunnistanud A.S. i noaga löömist, kohtus aga seda eitanud, siis nähtub ka nimetatud asjaolust, et S. Pragi ütlused noaga löömise osas on ebausaldusväärsed. Analüüsides kriminaalasjas kogutud tõendeid, tuli maakohus järeldusele, et A.S. i ütlused on usaldusväärsed, sest kohtuistungil ei selgunud midagi sellist mille alusel väita, et kannatanu on moonutanud tõde endale soodsas suunas. Ka ei selgunud kohtuistungil, et A.S. il esineks mingi põhjus alusetult süüstada kedagi tema korteris viibinud isikutest. Maakohus leidis, et A.S. i ütluste usaldusväärsust ei sea kahtluse alla ka see, et enda esimesel ülekuulamisel kohtus ei osanud ta öelda, kes tekitas talle 3 noavigastust seljal, kuid väitnud teisel ülekuulamisel, et nimetatud vigastused võis talle tekitada J.T. , sest need vigastused tekitas talle naisterahvas. Kohtu arvates andis A.S. selles osas mõistlikke selgitusi, väites, et kuivõrd talle oli teada, et S. Pragi võttis kogu süü enda peale, siis ei pidanud ta vajalikuks sellest isikust, kes tekitas talle vigastused seljale, üldse rääkida. Maakohtu arvates ei vähenda A.S. i ütluste usaldusväärsust seegi, et kohtueelsel uurimisel on kannatanu väitnud, et ei tea, kes teda noaga lõi, kuid kohtuliku uurimise käigus väitis üheselt, et noaga lööjaks oli S. Pragi. A.S. põhjendas taolist vastuolu sellega, et tal läks vigastatuna haiglas viibides S. Pragi nimi meelest ära. Tal oli väga halb olla ja pealegi on tal psüühiline haigus ning seetõttu ta nime ei mäletanudki. Kohus leidis, et taoline A.S. i selgitus on igati usutav, eriti kui arvestada kannatanul esinevat haigust, alkoholijoovet ning ka tema seisundit seoses noahaavadega. Samas leidis maakohus, et haiglas ütlusi andes on A.S. selle isiku kirjeldamisel, kes talle noahaavad põhjustas, eritunnusena esile toonud tumedaid kulme. Seda, et S. Pragil on tumedad mustad kulmud veendus maakohus ka kohtuistungil. Kohus leidis, et kannatanu ütluste vastavust tegelikkusele selles osas, et kaks noahaava tekitas talle süüdistatav, tõendab ka sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga. Nimetatud tõendist nähtub, et kõikidest kannatanu elukohas olevatest tubadest leiti verejälgi. Samuti leiti köögist kampsun, millel olid lõikevigastused. Kannatanu ütluste kohaselt oli tal vigastuste

tekitamise momendil seljas just see kampsun. Kampsunil esinevad vigastused langevad aga kokku A.S. i väidetega, kuhu S. Pragi teda noaga lõi. Samas ei leitud köögist ühtegi nuga, mida maakohtu arvates ei saa tavapäraseks pidada, sest üldjuhul on võimalik iga majapidamise köögist leida vähemalt üks nuga. Maakohus tuli järeldusele, et nimetatud asjaolu on seletav S. Pragi käitumisega, kes viskas A.S. i korterist olnud noa minema. S. Pragi taolist tegevust tõendab ütluste olustikuga seostamise protokoll, mille käigus näitas süüdistatav politseitöötajatele kuhu ta A.S. i korterist kaasavõetud noa viskas. Samas ei pidanud kohus süüdistatava ütlusi selles osas, et noa minema viskamise põhjuseks oli ehmumine, eluliselt usutavaks. Kui S. Pragil ei oleks mingit seost kannatanule tekitatud noahaavadega, siis puudunuks tal kohtu hinnangul vajadus asuda kõrvaldama kuriteo toimepanemise vahendit ning tema tegevus oleks suunatud pigem kannatanule kiire arstiabi kutsumisele. Kohus leidis, et S. Pragi taolise tegevuse eesmärgiks oli vabaneda kuriteo toimepanemise vahendist. Ütluste olustikuga seostamise käigus leitud nuga tunnistati asitõendiks ning asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt oli noa üldpikkuseks 23,5 cm, tera pikkuseks 12 cm ja laiuseks 2 cm. Asitõendi vaatlusel tuvastati ka vere olemasolu noa teral ja käepidemele, millistest kohtades võeti ka DNA-puuteproov. Toestatud DNA ekspertiisiaktist nr 19E-GE0251 nähtub, et noa käepidemelt võetud proovist saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Selles segaprofiilis on eristatav peamine DNA-profiil, mis on kokkulangev A.S. i DNA-profiiliga. Saadud tulemuste alusel ei saa aga kindalt välistada ka S. Pragilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. S. Pragi süüd A.S. ile kehavigastuste tekitamises kinnitas maakohtu arvates ka asitõendi vaatlusprotokoll, mille käigus vaadeldi S. Pragil seljas olnud jopet ning millel avastati verekahtlased määrdumised. Ekspertiisiaktist nr 19E-GE0400 nähtuvalt saadi verekahtlastest määrdumistest DNA analüüsil täisprofiilid, mis on kokkulangevad A.S. i DNA profiiliga, kuid mitte S. Pragi DNA-profiiliga. Maakohtu arvates kinnitavad S. Pragi süüd ka tunnistaja politseitöötaja A.B. i ütlused, milliste kohaselt nägi ta korterisse saabudes, et A.S. lebas korteri põrandal ja tema kehal oli näha noahaavu. Korteris viibisid lisaks kannatanule ka S, J.T, J ja M.K. Korteris viibinud isikud väitsid, et kannatanu A.S. tuli vigastustega juba tänavalt. Tunnistaja väidete kohaselt ei avastanud nad korterisse minnes trepikojast verejälgi. Nad vaatasid üle ka jope, mis olevat kannatanul tänavalt tulles seljas olnud, kuid ei avastanud sellelt verejälgi ega noavigastusi. Nimetatud ütlused kinnitasid maakohtu arvates asjaolu, et kehavigastused tekitati A.S. ile tema korteris. Arvestades A.S. i usaldusväärseid ütlusi ja teisi kriminaalasjas kogutud dokumentaalseid tõendeid, lugeski maakohus tuvastatuks, et süüdistatav täitis oma tegevusega tapmise katse objektiivse koosseisu. Hinnates A.S. i korteris viibinud E.A. , J.T. ja M.K. i ütlusi tuli kohus järgmistele järeldustele.

Kohus tunnistas E.A. ütlused kohtukõlbmatuks tõendiks ja seda põhjusel, et neis esinevad sisulised vastuolud ning tunnistaja ütlustest ei ole võimalik aru saada, millest või kellest tunnistaja räägib. Ka jättis maakohus tõendikogumist välja J.T. ütlused, sest tunnistaja on andnud erinevates menetlusstaadiumites erinevaid ütlusi ning nende ütluste erinevust tunnistaja kohtuistungil mõistusepäraselt selgitada ei osanud. Hinnates M.K. i ütluste usaldusväärsust leidis kohus, et tema poolt antud ütlused ei oma mingit tõenduslikku tähendust, kuna ta enamikule küsimustele vastates ei mäletanud toimunut. Kohus leidis, et S. Pragi pani tapmise katse toime kaudse tahtlusega. Arvestades asjaoluga et A.S. ile tekitatud löögivigastus tungis tema rindkeresse, on tegemist eluohtliku tervisekahjustusega. Kohus leidis, et S. Pragi lüües kahel korral kannatanut noaga elutähtsate organite piirkonda, nägi selliseid noalööke tehes ette kannatanu surma saabumise võimalikkust ja möönis seda, suhtudes kohtu hinnangul sellesse aga ükskõikselt. Arvestades S. Pragi ütlusi, et pärast A.S. iga juhtunut oli tal vaja mõtlemisaega ning seda, et kiirabi kutsumise asemel läks süüdistatav hoopis nuga peitma, leidis maakohus, et S. Pragi suhtus ükskõikselt kannatanu edasisse saatusesse. Lüües kannatanut A.S. i kahel korral rindkerre ja kõhtu, s.o elutähtsate organite piirkonda, ei kontrollinud S. Pragi sündmuste edasist käiku ja sellest tulenevalt möönis ta noaga löömisel mistahes tagajärgi, sh ka surma saabumist. S. Pragile KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi esitatud süüdistus 6. septembril 2018 kella 01:50 paiku aadressidel XXX ja XXX V.Z. i kehalises väärkohtlemises Maakohus tuvastas, et S. Pragi süü V.Z. i kehalises väärkohtlemises 6. septembril 2018 XXX asuvas korteris ei ole tuvastamist leidnud ning mõistis ta nimetatud süüdistuses õigeks. Nimetatud maakohtu otsustust apellatsioonikorras vaidlustatud ei ole. Lisaks eeltoodule süüdistati S. Pragit V.Z. i kehalises väärkohtlemises XXX asuva maja lähedal. Süüdistuse kohaselt paiskas S. Pragi kannatanu sõiduteele ja lõi kaks korda jalaga kehasse, seejärel kummardus ja lõi kannatanut rusikaga näkku. S. Pragi on eitanud seda, et ta oleks süüdistuses toodud ajal kannatanut taoliselt kehaliselt väärkohelnud. Süüdistatav tunnistab kannatanule kõrvakiilu andmist mille tõttu kannatanu kukkuski pikali. Kohus ei pidanud S. Pragi sellekohaseid ütlusi eluliselt usutavateks. Kohtu arvates ainult kõrvakiilu andmisest ei oleks kannatanu kukkunud ning seda isegi siis kui jaatada kannatanul nõrku jalgu. V.Z. andis kohtuistungil ütlusi, et tänaval ei ole S. Pragi teda jalaga löönud. Lõi vaid ühel korral käega vastu nägu püüdes teha rahustada ning ütles, et kannatanu rahuneks ja läheks koju tagasi. V.Z. i ütlused jättis maakohus kui ebausaldusväärsed tõendikogumist välja, sest kannatanu on erinevates menetlusstaadiumites andnud erinevaid ütlusi, seletades vastuolusid armukadedusega. Tunnistaja I.B. ei näinud pealt tänaval toimunud kehalist väärkohtlemist ega oska toimunu kohta ütlusi anda.

Küll luges kohus usaldusväärseteks tunnistaja K.P. ütlused. Kohus leidis, et K.P. ütlusi on võimalik KrMS § 66 lg 21 lg p 2 alusel käsitleda iseseisva tõendina. Kohus, vaatamata sellele, et luges V.Z. i ütlused ebausaldusväärseteks, asus seisukohale, et K.P. ga suheldes oli kannatanu vahetult tajutud asjaolude mõju all ning tal puudus alus moonutada tõde. Seejuures väitis V.Z. tunnistajale, et ta tunneb valu roiete piirkonnas ning et tal oli kaklus S. Pragiga. Kohus leidis, et V.Z. i sellekohaseid ütlusi kinnitavad tema läbivaatuse andmed. V.Z. i läbivaatuse protokolli kohaselt tuvastati kannatanul suborbitaalne hematoom, ninajuur on leukoplaastriga kinni. Mõlemal õlal ja külgedel on rohked ümara kujuga ja erineva suurusega tumepunased ja pruunid hematoomid. V.Z. il esinenud kehavigastusi tõendab ka fototabel, kus fotodel 1-5 on nähtavad kannatanul esinenud kehavigastused. Kohus leidis, et kannatanul külgedel tuvastatud vigastuste alusel on põhjendatud asuda seisukohale, et need on tekitatud jalgadega kehasse löömisega ning kuna vigastused on mõlemal küljel, siis pidi selliseid lööke olema ka rohkem kui üks. Kohus arvestas seejuures ka I.B. ütlusi mille kohaselt ei toimunud XXX korteris kannatanu sellist kehalist väärkohtemist, mille puhul võiksid kannatanu õlgadel ja külgedel esineda rohked ümarad erineva suurusega tumepunased ja pruunid hematoomid. Seetõttu asus kohus seisukohale, et need vigastused tekitati tänaval. Kohtu arvates tõendab S. Pragi süüd ka asitõendi vaatlusprotokoll, mille käigus on vaadeldud helifaili, mis on tehtud häirekeskusesse. Teataja räägib vene kees naishäälega ning teatab, et Olerexi juurde tuli meesterahvas ja palub kutsuda kiirabi. Tal on nägu verine ja ta hoiab millegipärast südamest kinni. Ta ei tea, mis temaga on. Ta just astus Olerexi sisse ja kukkus maha. Ta ütles, et kutsuge mulle kiirabi. Teataja arvab, et oli kaklus, sest tulijal on nina katki löödud ja verine. Nimetatud tõendist nähtuvalt on kannatanu kurtnud ka häirekeskusesse helistajale valu rinnas, mis samuti tõendab kohtu arvates seda, et süüdistatav lõi kannatanut jalaga kehasse. Nimetatud tõendiga haakub ka kiirabikaart mille kohaselt teatati neile häirekeskusest, et 30+ vanuses mees on peksa saanud, nina katki, verine. Kohus leidis, et eeltoodud usaldusväärsete tõendite kogumiga on tõendatud, et süüdistatav lõi V.Z. it kaks korda jalaga kehasse. Arvestades seda, et lööke oli rohkem kui üks ja ka seda, et kannatanul tuvastati kehavigastusi, leidis maakohus, et oma eespool kirjeldatud tegevusega põhjustas S. Pragi V.Z. ile valu. Samas asus kohus seisukohale, et usaldusväärselt ei ole tõendamist leidnud see, et süüdistatav oleks kannatanut löönud tänaval ka rusikaga näkku. Kannatanu V.Z. i läbivaatusel on küll tuvastatud ka selline vigastus, mis viitab eeltoodud kehalise väärkohtlemise toimumisele, kuid arvestades seda, et kohus luges tõendatuks selle, et varasemalt lõi V.Z. ise peaga vastu taburetti, siis ei ole välistatud, et tal tuvastatud ninavigastuse sai kannatanu juba varem seoses tema enda tegevusega. Nimetatud kehalise väärkohtlemise puhul leidis kohus, et esineb kõrvaldamata kahtlus, mis KrMS § 7 lg 3 kohaselt tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks ning sellest tulenevalt mõistis kohus S. Pragi õigeks selles süüdistuse osas, kus talle inkrimineeritakse kannatanu rusikaga näkku löömist. Ka asus kohus seisukohale, et S. Pragi lüües jalaga kahel korral kannatanule vastu keha sai aru, et põhjustab enda tegevusega kannatanule valu ja kehavigastusi ning möönis seda.

Kokkuvõtvalt leidis maakohus, et süüdistatava käitumises esinevad talle inkrimineeritava KarS § 121 lg 1 objektiivsed ja subjektiivsed tunnused ja ta tuleb selles süüdi tunnistada. S. Pragile KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi mõistetud karistus Karistuse mõistmisel juhindus kohus KarS §-st 56 ning arvestas kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Mõistes S. Pragile karistuse KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi arvestas kohus asjaoluga, et süüdistatav pani toime enda elukaaslase S.T. kehalise väärkohtlemise kahel korral ning lisaks ka kannatanu V.Z. i kehalise väärkohtlemise. Samuti arvestas kohus asjaolu, et S. Pragi on varasemalt karistatud KarS § 122 järgi. Arvestades karistuse eripreventiivset eesmärki ei pidanud kohus võimalikuks karistada S. Pragit kergemaliigilise karistuse, s.o rahalise karistusega, kuna kohtu hinnangul ei hoiaks selline karistus ära seda, et süüdistatav ei pane tulevikus toime samalaadset kuritegu. Arvestades süüdistatava süü suurust kehaliste väärkohtlemiste toimepanemisel, mille hindamisel arvestas kohus kuriteoepisoodide arvu, kannatanutele tekitatud tervisekahjustuste raskust ning ka kannatanu S.T. ga leppimist süüdistatavaga ning karistust kergendava asjaolu esinemist, pidas kohus põhjendatuks karistada teda alla sanktsiooni keskmist määra jääva vangistusega, s.o 1 aasta ja 1 kuu pikkuse vangistusega.

APELLATSIOON

mäletab inimene toimunut paremini, mida vähem aega on sündmusest möödunud, siis antud juhul on vastupidi. Haiglas A.S. ei teadnud, kes teda noaga lõi, kuid kohtuistungil väitis, et selleks oli S. Pragi. Nimetatust aga saab kaitsja arvates järeldada, et kui juba haiglas ütlusi andes kannatanu teadis, kes talle vigastused tekitas, andes selle kohta ebaõigeid ütlusi, siis ei saa ka tema kohtuistungil antud ütlusi lugeda usaldusväärseteks. Kaitsja leiab, et maakohus on S. Pragi süüditunnistamisel V.Z. i kehalises väärkohtlemises hinnanud valesti K.P. ütlusi. Kaitsja arvates ei saa K.P. ütlustega arvestamise aluseks olla KrMS § 66 lg 21 p 2. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt ei ole kohus arvestanud V.Z. i ütlustega, lugedes need ebausaldusväärseteks. Seega puudus kohtul ka alus tõsikindlaks väiteks, nagu tundnuks V.Z. roiete piirkonnas valu selle tulemuseha, et S. Pragi teda tänaval jalga lõi. Pole välistatud, et valu, mille kohta rääkis kannatanu K.P. le, oli selle kakluse tulemus mis toimus korteris ja milles S. Pragi õigeks mõisteti.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED

Ringkonnakohtu istungil jäid S. Pragi ja tema kaitsja apellatsioonide juurde nendes toodud põhjendustel ning palusid süüdistatav KarS § 113 lg 1 - 25 lg 2 järgi kvalifitseeritud A.S. i tapmise katses õigeks mõista või alternatiivselt kvalifitseerida S. Pragi tegevus A.S. i suhtes KarS § 117 lg 1-25 lg 2 või § 118 lg 1 järgi. Ka jäid S. Pragi ja kaitsja taotluse juurde mõista S. Pragi õigeks V.Z. i kehalises väärkohtlemises ning S.T. suhtes toimepandud kehalise väärkohtlemise eest mõistetud karistuse vähendamises. Prokurör leidis, et maakohtu otsus S. Pragi süüditunnistamises ja karistamises on seaduslik ja põhjendatud ning see tuleb jätta muutmata. S. Pragi ja tema kaitsja apellatsioonid palus prokurör kui põhjendamatud jätta rahuldamata. Tartu Ringkonnakohus, kuulanud ära S. Pragi, tema kaitsja ja prokuröri ning uurinud kriminaalasja materjale, on seisukohal, et Viru Maakohtu otsus kuulub osalisele tühistamisele S. Pragi süüditunnistamises V.Z. i kehalises väärkohtlemises ning nimetatud kuriteo toimepanemises tuleb S. Pragi õigeks mõista. Muus osas jäävad apellatsioonid rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. S. Pragi süüdistus KarS § 113 lg 1 ja 25 lg 2 järgi. Riigikohtu väljakujunenud praktika kohaselt ei ole apellatsioonimenetlus pelgalt sama asja teistkordne käsitlemine teises kohtukoosseisus, vaid eelkõige esimese astme kohtu tegevuse

kontrollimine apellatsioonkaebuse piires (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

apellatsioonides ei ole seatud kahtluse alla maakohtu otsustust tunnistada S. Pragi enda süüd eitavad ütlused ebausaldusväärseteks ning tema ütluste väljajätmist tõendite kogumist, apellatsioonides ei ole kahtluse alla seatud maakohtu poolt sündmuskoha vaatlusprotokolli ja fototabelite, ütluste olustikuga seostamise ja DNA ekspertiisaktide nr19E-GE0251 ja 19E-GE0400 põhjal tehtud järeldusi, vaidlustatud pole maakohtu otsustust toetuda S. Pragi süüditunnistamisel A.B. i ütlustele, ka pole apellatsioonides vaidlustatud kohtu otsustust tunnistada J.T. ütlused ebausaldusväärseteks ning otsustust mitte arvestada tunnistajate E.A. ja M.K. i ütlustega.

See, et apellant pole esitanud konkreetseid vastuväiteid mitte ühelegi ülaltoodud maakohtu põhjendustele ja järeldustele, näitab ringkonnakohtu arvates seda, et maakohtu argumendid kummutavad kaitseversiooni sedavõrd selgelt, et kaitsjal ja süüdistataval ei olegi maakohtu otsusele midagi mõistlikku vastu väita. Ringkonnakohus leiab, et sisuliselt ei vaidlusta kaitsja ka maakohtu otsustust tunnistada kannatanu A.S. i ütlused usaldusväärseteks. Apellatsioonis on kaitsja vaid leidnud, et maakohus on A.S. i ütlusi valesti tõlgendanud. Kaitsja väite kohaselt ei ole A.S. andnud ütlusi, et teda lõi noaga tumedate kulmudega isik. Kannatanu on vaid väitnud, et koos J.T. ga tuli tema elukohta ka tumedate kulmudega mees. Ringkonnakohus kaitsja taolise väitega ei nõustu. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt on kannatanu nii prokuröri kui ka kaitsja küsimustele vastates kinnitanud, et ta on 100 % kindel, et teda lõi noaga kaks korda S. Pragi. Vastates enda täiendaval ülekuulamisel kaitsja küsimustele, miks ta haiglas ei öelnud koheselt isiku nime, kes teda noaga lõi, on A.S. andnud ütlusi, et ta tõepoolest ei öelnud

politseitöötajatele teda noaga löönud isiku perekonnanime. Samas on A.S. üheselt väitnud, et politseitöötajatele ta ütles, et lööjaks oli mustade kulmudega isik (I kd tl 170 p). Ringkonnakohtul nagu maakohtulgi puudub alus kahelda A.S. i sellekohastes ütlustes. Seega, arvestades asjaolu, et S. Pragil on tumedad silmatorkavad kulmud, asus maakohus õigustatult seisukohale, et juba kohtueelsel uurimisel on A.S. väitnud, et tema noaga lööjaks oli S. Pragi ning mingeid vastuolusid kannatanu kohtueelsel uurimisel ja kohtus antud ütluste vahel ei esine. Eeltoodud põhjustel jääb ringkonnakohtule arusaamatuks ka kaitsja apellatsioonis esitatud arutluskäik, nagu tuleks lugeda A.S. i ütlused ebausaldusväärseteks seetõttu, et hetkel, mil ta haiglas ülekuulati ei nimetanud ta S. Pragit kui enda lööjat nimepidi. Ainuüksi asjaolu, et kannatanu ei nimetanud enda lööjat nimepidi, ei muuda tema ütlusi veel ebausaldusväärseteks. Seda enam, et A.S. on lööja kirjeldamisel viidanud viimase mustadele kulmudele kui eritunnusele ning selgitanud mõistetavalt, miks talle ei meenunud haiglas ütlusi andes S. Pragi nimi. Ülaltoodule tuginedes leiab ringkonnakohus, et S. Pragi süüditunnistamine ja karistamine KarS § 113 lg 1 ja § 25 lg 2 järgi on seaduslik ja põhjendatud. Apellatsioonis on kaitsja alternatiivselt taotlenud S. Pragi teo kvalifitseerimist kas KarS § 117 lg 1 - § 25 lg 2 või KarS § 118 lg 1 järgi. Seejuures ei ole kaitsja apellatsioonis esitanud ühtegi omapoolset sellekohast põhjendust. Vastuseks kaitsja alternatiivsetele taotlustele märgib ringkonnakohus järgmist. KarS § 25 lg 1 kohaselt on kuriteokatse tahtlik tegu, mis on suunatud süüteo toimepanemisele. Kuivõrd KarS § 117 lg 1 ettenähtud tegu eeldab ettevaatamatust nii teo kui ka tagajärje suhtes, kuriteo katse eeldab aga teo suhtes tahtlust, siis on kaitsja taotlus, tunnistada S. Pragi süüdi KarS § 117 lg 1 ja 25 lg 2 järgi kehtiva seadusandluse alusel õiguslikult põhjendamatu. Ringkonnakohus leiab, et rahuldamisele ei kuulu ka kaitsja taotlus kvalifitseerida S. Pragi tegu KarS § 118 lg 1 järgi. Maakohus on kohtuotsuses ( p 6.40-6.43) omaksvõetud kohtupraktikale tuginedes põhjalikult analüüsinud, miks tuleb S. Pragi tegu kvalifitseerida nimelt tapmise katsena. Ringkonnakohus nõustub maakohtu analüüsiga täielikult ja ei pea vajalikuks seda korrata. Siinjuures peab ringkonnakohus vajalikuks viidata ka sellele, et esitades apellatsioonis alternatiivse taotlus S. Pragi teo ümberkvalifitseerimiseks KarS § 118 lg 1 järgi, ei ole kaitsja esitanud ühtki vastuväidet maakohtu sellekohasele analüüsile ega ole esitanud ka omapoolsed seisukohti. Kuna apellant ei ole maakohtu põhjendustele konkreetseid vastuväiteid esitanud, pole ringkonnakohtul ka sisuliselt millelegi vastata. S. Pragi leiab apellatsioonis, et ta on psüühiliselt haige inimene ning teo toimepanemise ajal ei saanud ta aru oma tegevusest. S. Pragi ei nõustu kohtupsühhiaatria ekspertiisiaktis esitatud eksperdi arvamusega tema psüühilise seisundi kohta, sest tema raviarst arvab teisti. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on 4. aprillil 2019 teostatud S. Pragi suhtes kohtupsühhiaatria ambulatoorne ekspertiis ( tõendid kd I tl 76-80). Ekspertiisi tulemusena on ekspert jõudnud järeldusele, et kuigi S. Pragi põeb krooniliselt kulgevat vaimuhaigust (skisofreeniat), avaldub see S. Pragil leebelt. Seetõttu on S. Pragi

võimeline mõistma oma tegude tähendust ja neid juhtima. Ka asus ekspert seisukohale, et teo toimepanemise ajal ei avaldunud S. Pragil haiguslikke elamusi, mis oleksid võinud põhjustada uuritava suutmatust oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida. Ringkonnakohtul puudub alus kahelda eksperdi poolt esitatud ekspertarvamuse tõelevastavuses. Seega on maakohus igati põhjendatult asunud seisukohale, et S. Pragi suhtes puuduvad süüd välistavad asjaolud. S. Pragi süüdistus V.Z. i kehalises väärkohtlemises Apellatsioonis taotleb kaitsja S. Pragi õigeksmõistmist V.Z. iga seotud kuriteoepisoodis. Kaitsja leiab, et kriminaalasjas pole tõendamist leidnud S. Pragi poolt tänaval kannatanu jalaga löömine. Vigastused, mis kannatanul tuvastati, võis ta saada tema ja S. Pragi vahel XXX asuvas korteris toimunud kakluse käigus. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja väited väärivad tähelepanu. S. Pragi on KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi muuhulgas süüditunnistatud ka selles, et tema 6. septembril 2018 kella 1:50 paiku XXX asuva maja juures lõi jalga kahel korra V.Z. it. Tunnistades S. Pragi kannatanu kehalises väärkohtlemises süüdi toetus maakohus tunnistaja K.P. ütlustele, V.Z. i läbivaatuse andmetele, häirekeskusele tehtud kõnele ning kiirabikaardile. Ringkonnakohus, erinevalt maakohtust, leiab, et ülalnimetatud tõendid ei anna tõsikindlat alust S. Pragi süüditunnistamiseks V.Z. i suhtes toimepandud kehalises väärkohtlemises, s.o kannatanu kahel korral jalga löömises. Analüüsides käsitletavat kuriteoepisoodi, tuli maakohus järeldusele, et kannatanu V.Z. i ütlused (S. Pragi ei ole teda jalaga löönud) on ebausaldusväärsed ning jättis need tõendikogumist välja. S. Pragi on oma ütlustes eitanud V.Z. i jalaga löömist, väites vaid, et lõi kannatanut tänaval toimunud konflikti käigus ühel korral vastu nägu tema rahustamiseks. Nimetatud tegevuses S. Pragile süüdistust esitatud ei ole. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et tunnistaja K.P. ütlusi on võimalik vaadelda KarS § 66 lg 21 p 2 alusel iseseisva tõendina, kuid ei nõustu tunnistaja ütluste pinnalt tehtud maakohtu järeldustega. Maakohus on asunud seisukohale, et kuivõrd K.P. ütluste kohaselt avaldas V.Z. talle, et tal oli kaklus S. Pragiga ning ta tunneb valu roiete piirkonnas, siis tõendavad need ütlused S. Pragi poolt V.Z. i jalaga löömist. Ringkonnakohus leiab, et K.P. ütlused ei anna piisavat ja tõsikindlat informatsiooni selle kohta, mis toimus S. Pragi ja V.Z. i vahel XXX asuva maja juures tänaval. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt on K.P. prokuröri küsimustele vastates selgitanud, et sündmuskohale saabudes (Olerexi tankla) oli V.Z. seal pikali. V.Z. il oli nägu verine ja ta selgitas, et tal oli kaklus S. Pragiga. Prokuröri küsimustele kas kannatanu selgitas millega talle vigastused tekitati ja kus, on K.P. vastanud, et ei mäleta kas kannatanu selgitas millega talle vigastused tekitati. Küll aga on K.P. kinnitanud, et V.Z. avaldas, et kaklus toimus tema elukaaslase korteris või selle lähedal. Vastates prokuröri küsimusele on K.P. ka selgitanud, et kannatanu kurtis valu roiete piirkonnas (I kd tl 52-53).

Arvestades K.P. ütlusi, ei ole ringkonnakohtu arvates nendest võimalik saada tõsikindlat informatsiooni selle kohta, millal, kus ja kuidas kannatanule kehavigastused tekitati. Nii näiteks saab K.P. ütlustest teha järelduse, et V.Z. i ja S. Pragi vahel toimus kaklus, kuid kas V.Z. pidas nimetatut väites silmas XXX toimunud kaklust või toimus kaklus ka XXX maja juures, K.P. ütlustest ei selgu. Taolist tõsikindlat järeldust ei saa ringkonnakohtu arvates teha ka V.Z. i väitest, et see toimus tema elukaaslase korteris või selle lähedal, sest taoline koha määratlus on umbmäärane ega anna ühest võimalust kakluse koha määratlemiseks. Seega ei ole võimalik tunnistaja ütluste alusel teha ühest ja tõsikindlat järeldust, et konflikt, mille käigus sai V.Z. hilisemalt tuvastatud kehavigastused, toimus nimelt XXX asuva maja juures. Ringkonnakohus leiab, et mingitki informatsiooni selle kohta, et S. Pragi oleks V.Z. it tänaval jalaga löönud, ei anna ka kannatanu selgitus K.P. le, et ta tunneb valu roiete piirkonnas. Ringkonnakohtu arvates ei viita valulikkus roiete piirkonnas kuidagi sellele, et see oli põhjustatud nimelt tänaval saadud jalalöökidest. Seda enam, et V.Z. ei ole kunagi midagi taolist väitnud. Arvestada tuleb seejuures ka asjaolu, et S. Pragi ja V.Z. i vahel oli varsemalt XXX korteris juba kaklus toimunud. Tunnistaja I.B ütluste kohaselt kaklesid S. Pragi ja V.Z. põrandal. Seega pidid kaklejad kuidagi põrandale saama ja millegagi ei ole välistatud, et V.Z. i roiete valulikkus oli tingitud põrandale kukkumisest. Ka ei ole millegagi välistatud, et nimelt selle kakluse käigus lõi S. Pragi V.Z. it roiete piirkonda millest tekkis ka valulikkus ja hiljem avastatud hemotoomid. Ülaltoodut arvestades leiab ringkonnakohus, et ka V.Z. i läbivaatusel tuvastatud vigastused (hematoomid mõlemal küljel) ei anna alust väiteks, et nimetatud vigastused on kannatanule tekitatud S. Pragi poolt XXX asuva maja lähedal ja nimelt kahe jalalöögiga. V.Z. i lävivaatuse protokollile lisatud fototabelitest nähtub, et kannatanu paremal õlavarrel ja paremal küljel on ümara kujuga hematoomid. Ainuüksi õlavarrel on fotode alusel täheldatav 6 ja paremal küljel 6 hematoomi. Hematoomid on märgatavad ka V.Z. i vasakul küljel. Arvestades hematoomide arvu ei ole need ringkonnakohtu arvates kuidagi seostatavad S. Pragi kahe jalalöögiga, nagu leidis otsuses maakohus. Ringkonnakohtu arvates ei ole taolise arvu hematoomide tekitamine võimalik vaid kahe jalalöögiga. Hematoomide arv viitab pigem sellele, et need on suure tõenäosusega tekitatud varem korteris toimunud kakluse käigus või siis juba enne S. Pragi ja V.Z. i vahel toimunud konflikti. Seega ei anna ka Z. Zaitsevi läbivaatlusel tuvastatud vigastused alust tõsikindlaks väiteks, et S. Pragi lõi V.Z. it kahel korral jalaga ja seda isegi mitte koostoimes K.P. ütlustega. Ringkonnakohus leiab, et häirekeskusesse tehtud kõne ei anna mitte mingit informatsiooni S. Pragi ja V.Z. i vahel toimunud konflikti kohta. Nimetatud kõnest nähtub vaid see, et Olerexi tanklasse tuli mees, kellel on nina verine ja ta palus kutsuda kiirabi, sest tal on valu rinnus. Ringkonnakohus, erinevalt maakohtust, leiab, et nimetatud telefonikõne alusel ei saa kuidagi teha järeldust, et valu rinnus, mida kurtis V.Z. Olerexi tanklas, oli tingitud S. Pragi jalalöökidest. Taolist järeldust ei ole ringkonnakohtu arvates võimalik teha ka 6. septembril 2018 koostatud kiirabikaardist, sest selles puudub igasugune informatsioon V.Z. iga toimunu kohta.

Seejuures on tähelepanuväärne, et kiirabikaardil on ainsa V.Z. il fikseeritud vigastusena välja toodud tema katkine nina ja see, et ta on verine. Kuidas V.Z. il kiirabikaardil fikseeritud katkine nina tõendab seda, et S. Pragi lõi teda kahel korral jalaga, on ringkonnakohtule mõistetamatu. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et kriminaalasjas kogutud tõendid, ei üksikuna võttes ega ka kogumis, ei anna alust tõsikindlaks väiteks, et S. Pragi lõi 6. septembril 2018 XXX asuva maja juures kahel korral jalaga V.Z. it. Seetõttu tuleb S. Pragi nimetatud süüdistuses õigeks mõista. Karistus Apellatsioonis taotleb kaitsja vähendada S. Pragile mõistetud karistust. Taotledes S. Pragile KarS § 113 lg 1 – 25 lg 2 mõistetud karistuse vähendamist põhjendab kaitsja seda asjaoluga, et A.S. ile tekitatud kahju ei olnud suur ning S. Pragi süü ei ole suur. S. Pragile kehalise väärkohtlemise eest mõistetud karistuse vähendamist kaitsja apellatsioonis millegagi ei põhjenda. Ringkonnakohus leiab, et S. Pragile karistust mõistes on maakohus arvestanud kõiki KarS § 56 ettenähtud asjaolusid. Kohus on arvestanud, et S. Pargi suhtes puuduvad karistust raskendavad asjaolud. Karistus kergendava asjaoluna arvestas maakohus, et S. Pragi on oma süüd S.T. ga seotud kuriteoepisoodides tunnistanud ja siiralt kahetsenud. Mõistes S. Pragile karistuse tapmise katse eest arvestas kohus asjaolu, et S. Pragi tegu jäi katse staadiumi ning ta tegutses kõige vähem aktiivse tahtluse vormiga, s.o kaudse tahtlusega. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja väitega, et S. Pragi poolt A.S. ile tekitatud kahju ei olnud suur. Süüdistatav põhjustas oma noalöögiga A.S. ile eluohtliku kehavigastuse, s.o seadis oma teoga kannatanu elu otsesse ohtu. Ilma meditsiinilise abita oleks kannatanu surm ka saabunud. Arvestades ülalkirjeldatud S. Pragi tegevust ei ole ringkonnakohtu arvates mingitki alust väiteks, et A.S. ile tekitatud kahju ei olnud suur. Kahtlemata on kahju, kus inimese tervist kahjustatakse määral, mil satub ohtu juba tema elu, suur. Ka ei nõustu ringkonnakohus väitega, nagu tuleks S. Pragi karistust vähendada seetõttu, et tema süü ei ole suur. Esmalt märgib ringkonnakohus, et maakohus ei ole S. Pragi süüd suureks hinnanudki. Nimetatu ilmneb üheselt sellest, et maakohus on S. Pragit tapmise katse eest karistanud sanktsiooni keskmisest määrast oluliselt väiksema karistusega ning karistanud teda sisuliselt sanktsiooni miinimum määras. Ringkonnakohus leiab, et karistusmäära veelgi vähendamine või S. Pragi tingimuslik vabastamine talle tapmise katse eest mõistetud karistuse kandmisest ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise põhimõtetega. Ka jääks sel juhul karistusmäär või selle tingimuslik mittekohaldamine alla piiri, mida ühiskond tunnetaks õiglasena. Ringkonnakohus leiab, et ka kaitsja taotlus S. Pragile KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi mõistetud karistuse vähendamiseks rahuldamisele ei kuulu.

Hinnates S. Pragi süü suurust KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi kvalifitseeriva kuriteo toimepanemisel arvestas maakohus asjaolu, et süüdistatav pani S.T. kehalise väärkohtlemise toime kahel korral. Samuti arvestas maakohus S.T. le tekitatud kehavigastuste raskust ja seda, et S.T. on S. Pragiga leppinud. Kuivõrd kaitsja ei ole apellatsioonis esile toonud ühtki asjaolu, millist maakohus S. Pragile KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi karistust mõistes ei oleks arvestanud, siis puudub ringkonnakohtu võimalus hinnata nende asjaolude asjakohasust. Ringkonnakohtu arvates ei tingi seda ka asjaolu, et ringkonnakohus mõistab S. Pragi õigeks V.Z. i kehalises väärkohtlemises. Kohtuotsusest nähtuvalt on maakohus niigi karistanud S. Pragit KarS § 121 lg 2 p 2,3 ettenähtud sanktsiooni keskmisest oluliselt madalamas määras ning karistusmäära veelgi vähendamine ei ole põhjendatud. Kohtukulu Kaitsja Deniss Matvejev esitas taotluse riigi õigusabi tasu ja õigusabi osutamisega seotud kulude kindlaksmääramiseks kokku 685,92 euro suuruses summas, sh käibemaks 114,32 eurot. Taotluse kohaselt kulutas kaitsja maakohtu otsusega tutvumisele, apellatsiooni koostamisele ja kohtuistungiks ettevalmistamisele kokku 355 minutit, mille eest kaitsja palub hüvitada 320 eurot, millele lisandub käibemaks. Kaitsja poolt ringkonnakohtule esitatud tasutaotlusest nähtuvalt on kaitsja ringkonnakohtu istungil osalemiseks kulutanud 120 minutit, mille eest palub hüvitada 108 eurot. „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra“ (edaspidi Kord) § 1 lg 4 kohaselt lähtutakse tasu arvestamisel kohtuistungil osalemise eest kohtuistungi protokollis esitatud andmetest. Tartu Ringkonnakohtus 12. detsembril 2019 toimunud kohtuistungi protokollist nähtuvalt kestis kohtuistung S. Pragi süüdistuses kella 11:00 kuni 11:32, s.o 32 minutit. Korra § 1 lg 1 kohaselt arvestatakse tasu minuti täpsusega ning ümmardatuna järgmise täiseuroni. Korra § 6 lg 5 kohaselt on määratud kaitsja tasuks riigi õigusabi osutamisel kriminaalasja kohtuistungil 27 eurot iga poole tunni kohta. Kuivõrd kohtuistung kestis S. Pragi kriminaalasjas 32 minutit, siis kuulub kaitsjale kohtuistungil osalemise eest hüvitamisel 28,80 (27 + 1,80 = 28,80 eurot), mis Korra § 1 p 1 kohaselt tuleb ümmardada täiseuroni, s.o kohtuistungil õigusabi osutamise eest tuleb kaitsjale, erinevalt taotluses esitatule, tasuda 29 eurot, millele lisandub käibemaks Kaitsja taotlusest nähtuvalt on kaitsja taotlenud Korra § 151 lg 1 p 5 alusel hüvitada talle sõiduks marsruudil Narva-Tartu Narva kulunud aeg 35 euro ulatuses, millele lisandub käibemaks. Korra § 17 lg 1 kohaselt taotleb kaitsja hüvitada talle sõidukulud, mida ta kandis sõiduki kasutamisel sõiduks marsruudil Narva-Tartu-Narva kokku 362 kilomeetrit, summas 108,60 eurot, millele lisandub käibemaks.

Ringkonnakohus leiab, et kaitsja poolt õigusabi osutamisega seotud kulutust hüvitamise nõuded on kooskõlas „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korras“ sätestatud kulude hüvitamise ulatusega. Ringkonnakohus leiab, et osutatud õigusabi oli vajalik ja selle maht proportsioonis maakohtu otsusega. Seetõttu tuleb kaitsja taotlus riigi õigusabi seaduse § 22 lg-st 7 ja § 23 lg-st 1 ning justiitsministri 26. juuli 2016. a määruse nr 16 § 1 lg-test 4, 5, 6 ja 10, § 6 lg-st 3, §-st 16 ning § 17 lg-st 2 juhindudes rahuldada summas 591,12 eurot milles sisaldub käibemaks 98,52 eurot. KrMS § 185 lg 1 kohaselt kui ringkonnakohus teeb ühe KrMS § 337 lg 1 p 2-4 nimetatud lahendi, kannab menetluskulud riik. Kuivõrd käsitletavas kriminaalasjas tegi ringkonnakohus KrMS § 337 lg 1 p 4 ettenähtud lahendi, siis tuleb kaitsjale hüvitatav summa jätta riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.