Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
28.01.2020.a Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja
Kriminaalasja number
1-20-248 (19231502613)
Kohtunik
Julia Vernikova
Kohtuistungi sekretär
Raivo Seppo
Kriminaalasi
Kaspar Rižski KarS § 266 lg 2 p 1 ja KarS § 424 lg 2 järgi süüdistuses kokkuleppemenetluses
Prokurör
Natalia Duškina
Süüdistatav
Kaspar Rižski; isikukood: 38801010262; elukoht: xxxx; alates 08.12.19 viibib vahi all xxxx; xxxx; xxxx, suhtluskeel: xxxx, töökoht: Xxxx OY (xxxx), kehtivaid karistusi kriminaalkorras 2, viimati: 27.06.2014 Harju Maakohtu poolt KarS § 121 järgi 1 aastase vangistusega, KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 10.05.2013.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – vangistus 1 kuu ja 22 päeva - võrra, ning mõisteti liitkaristuseks vangistust 1 aasta 1 kuu ja 22 päeva, KarS § 69 lg 1, 3, 4 alusel asendati mõistetud vangistus üldkasuliku tööga 834 tunniga. Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrati 2 aastat. 05.10.2015 Harju Maakohtu määrusega kandmata karistus 10 kuud ja 6 päeva vangistust pöörati täitmisele. Karistus on täidetud 31.07.16. Tõkendina kohaldatud vahistamist alates 09.12.2019.a, kahtlustatavana oli kinni peetud 29.07.2019-30.07.2019 ja 08.12.2019.a
Kaitsja
Vandeadvokaat Maano Saareväli (lepinguline, süüdistatav kaitsja osalemist kohtuistungil ei soovinud)
Juhindudes KrMS-i §-st 248 lg 1 p 5 ja §-st 249, kohus otsustas:
Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
I Süüdistus Antud kriminaalasjas Kaspar Rižskit (Rižski) süüdistatakse selles, et tema tungis omavoliliselt valdaja tahte vastaselt ebaseaduslikult aiaga piiratud territooriumile ja elamiseks kasutatavasse ruumi, nimelt: 19.07.2019 kella 23:00 paiku tungis tema ukseklaasi lõhkumise teel eramajja aadressil xxxx, mis kuulub M R. Valdaja poolt esitatud korduvale nõudele majast ja territooriumilt lahkuda, Kaspar Rižski ei reageerinud ja jättis nõude ebaseaduslikult täitmata ning jätkas kannatanu tahtevastaselt eluruumis viibimist, oli agressiivselt meelestatud. Kaspar Rižski oli territooriumilt viidud kolmandate isikute abil. Seega Kaspar Rižski oma tahtliku tegevusega pani toime valdaja tahte vastaselt võõrasse eluruumina kasutatavasse ruumi ebaseadusliku tungimise, s.o KarS § 266 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti Kaspar Rižskit (Rižski) süüdistatakse selles, et tema 29.07.2019 kella 14.15 paiku xxxx maja juures juhtis tahtlikult mootorsõidukit xxxx reg. nr. xxxx, olles joobeseisundis (alkoholijoove 0,98 mg/l laiendmääramatusega ± 0,09 mg/l, lõplik tulemus 0,89 mg/l ). Samuti uuesti, s.o. korduvalt, juhtis tahtlikult 08.12.2019.a. kella 01.10 ajal xxxx maja juures mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis (alkoholijoove – alkoholisisaldus välja hingatavas õhus 1,01 mg/l, laiendmääramatusega ±0,10mg/l, lõplik mõõtetulemus 0,91mg/l), millega rikkus liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja § 69 lg 2 p 1 ning korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Kaspar Rižski pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, korduvalt, s.o KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
II Kokkuleppe sisu Juhindudes KrMS § 245, sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Natalia Duškina, süüdistatav Kaspar Rižski ja tema kaitsja Maano Saareväli käesolevas kriminaalasjas alljärgneva kokkuleppe. KarS § 266 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus Kaspar Rižski karistamist vangistusega 4 kuud ja KarS § 424 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest vangistusega 8 kuud. KarS § 63 lg 2 ja 64 lg1 alusel mõistetakse liitkaristus suurendades üksikkaristustest raskeimat, mõistes karistuseks 9 kuud vangistust, millest KarS § 68 lg 1 alusel tuleb arvestada maha vahi all viibitud aeg 29-30.07.2019 s.o 2 päeva, lugedes ärakandmata karistuseks 8 kuud ja 28 päeva vangistust ning karistuse kandmise alguseks 08.12.2019.a. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võetakse süüdistatavalt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 9 kuuks. Vastavalt kokkuleppele tuleb süüdistatavalt Kaspar Rižski välja mõista menetluskulud (sundraha II astme kuriteo eest) summas 876.- eurot ning seda on võimalik teha 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. III Kohtu seisukoht Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega täies ulatuses. Kaitsja osavõttu kohtuistungist ta ei soovinud. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe KrMS § 239-245 sätteid järgides. Kaspar Rižski on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse Kaspar Rižski süüditunnistamiseks KarS § 266 lg 2 p 1 ja KarS § 424 lg 2 järgi ning talle tuleb mõista karistus vastavalt kokkuleppele. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Süüdistatavalt tuleb välja mõista menetluskulud kokkuleppes näidatud suuruses ja viisil. Kui menetluskulud ei ole vabatahtlikult tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Samuti kohus nõustub kokkuleppes äratoodud asitõendite suhtes vastuvõetavate meetmetega. /allkirjastatud digitaalselt/ Julia Vernikova kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.