Liiklussüüteod



ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;  alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Apellatsiooni võib otsuse teinud kohtule esitada ka faksi teel. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Süüdistus ja kokkuleppe sisu Raimo Riiga/Riga on kokkuleppemenetluses kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema tahtlikult juhtis 06.07.2019.a täpselt tuvastamata kellaajast, kuid kuni kella 04.59-ni ajal Tallinnas, xxx juurest kuni xxx maanteelt xxx tee ja xxx tee vahelise alani, mootorsõidukit xxx, registreerimisnumbriga xxx, olles joobeseisundis (alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 0,98 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,09 mg/l, lõplik lugem 0,89 mg/l ning tema uriinist leiti amfetamiini, metamfetamiini, diasepaami, nordasepami ja alprasolaami) ning kaotas sõiduki üle juhitavuse ja sõitis vastu liiklusmärgi- ja fooriposti põhjustades sellega liiklusmärgi- ja fooriposti lõhkumise. Sellise käitumisega rikkus Raimo Riiga/Riga liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1, s.o juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides ning liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1, alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem, nõudeid. Kuigi Raimo Riiga/Riga rikkus oma käitumisega ka liiklusseaduse § 223 lg 1 nõudeid, siis KarS § 3 lg 5 kohaselt juhul, kui isik paneb toime teo, mis vastab väärteo- ja kuriteokoosseisule, karistatakse isikut üksnes kuriteo eest, mistõttu on liiklusseaduse § 223 lg 1 rikkumise osas väärteomenetlus lõpetatud. Seega pani Raimo Riiga/Riga toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise.

Kohtule kinnitamiseks esitatud kokkuleppest nähtub, et süüdistatavale on selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb tal kohustus tasuda riigi tuludesse sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest summas 876.- eurot, menetluskuluna joobeseisundi tuvastamisega kaasnenud ekspertiisikulud kogusummas 183.- eurot ning kaitsjatasu temale kohtueelsel uurimisel õigusabiteenuse osutamise eest kogusummas 162.- eurot. Juhindudes KrMS § 180 lg 3 kokku on lepitud selles, et Raimo Riiga/Riga tasub menetluskulud 12 kuu jooksul ositi. Kohtule esitatud kokkuleppest nähtub, et Raimo Riiga/Riga on kinnitanud, et tema on nõus süüdistuses esitatud kuriteo kvalifikatsiooniga, kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega ning menetlusosalised on kokkuleppele jõudnud prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas 20.01.2020.a toimunud kohtuistungil süüdistatav Raimo Riiga/Riga märkis, et kohtusse kokkuleppe kinnitamise juurde ta kaitsjat kutsuda ei soovi, tunnistades end temale KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning nõustus sõlmitud kokkuleppega, selgitades, et kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba tahe. Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Silja Seeder jäi sõlmitud kokkuleppe juurde ja taotles kohtult selle kinnitamist. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ning prokuröri avamuse sõlmitud kokkuleppe kohta ja veendunud, et menetlusosalised jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Kohus leiab, et Raimo Riiga/Riga tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele, arvestades karistuse mõistmisel KarS § - dest 68 lg 1; § 74 lg 1 ja lg 3; § 75 lg 1 p.p 1-6; § 75 lg 2 p.p 2, 21 sätestatut. Süüdistatavalt kuuluvad väljamõistmisele sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 876.- eurot ning menetluskuluna ekspertiisitasud kogusummas 183.- eurot ja kaitsjatasu osutatud õigusabi teenuse eest kogusummas 162.- eurot– riigituludesse. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võimaldada Raimo Riiga/Rigal menetluskulusid tasuda ositi 12 kuu jooksul kuni kohustuse täitmiseni ja seda alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 käesoleva kriminaalasja materjalide juures olev 1 CD plaat – jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja materjalide juurde. Kohtunik Katre Poljakova /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.