Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise viis
Tartu Ringkonnakohus 14. jaanuar 2020 1-17-5376 Juhan Sarv, Maarika Kuusk ja Aarne Sarjas Süüdimõistetu Janek Järvi (isikukood 37707025714) vangistuse täitmisele pööramine KarS § 76 lg 7 alusel Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja) 9. detsembri 2019. a määrus Janek Järvi Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 9. detsembri 2019. a määrus osas, millega Janek Järvi kandmata karistuseks loeti ja täitmisele pöörati vangistus kestusega 1 kuu ning 13 päeva vangistust.
2.Teha tühistatud osas uus määrus, millega määrata, et täitmisele tuleb pöörata Janek Järvile Tartu Maakohtu 2. juuni 2017. a otsusega kriminaalasjas nr 1-17-5376 mõistetud ja kandmata karistus 1 (üks) kuu 12 (kaksteist) päeva vangistust.
3.Tühistada Janek Järvile kohaldatud tõkend vahistamine edasiulatuvalt ja vabastada süüdimõistetu vahi alt 15. jaanuaril 2020.
4.Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata.
5.Janek Järvi määruskaebus rahuldada osaliselt.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
1.Tartu Maakohtu 2. juuni 2017. a otsusega tunnistati Janek Järvi süüdi karistusseadustiku (KarS) § 424 järgi ning teda karistati 10 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati seda karistust J. Järvile Tartu Maakohtu 13. jaanuari 2016. a otsusega mõistetud kandmata karistuse, s.o 1 aasta 2 kuu vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti talle 2 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 kohaselt arvati J. Järvi kahtlustatavana kinnipidamise aeg 20.–22. maini 2017 karistusaja hulka ning kandmisele kuuluvaks karistuseks kujunes
J. Järvile 1 aasta 11 kuud 27 päeva vangistust. Kohtuotsuse täitmise tagamiseks vahistati J. Järvi KrMS § 130 alusel kohtusaalis ning määrati karistuse kandmise algusajaks 2. juuni 2017.
2.Tartu Maakohtu 1. aprilli 2019. a määrusega vabastati J. Järvi talle Tartu Maakohtu 2. juuni 2017. a otsusega mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega. Kohtumäärus jõustus 17. aprillil 2019. Samal päeval J. Järvi vabanes vanglast ja algas katseaeg.
3.22. juulil 2019 esitas kriminaalhooldusametnik Tartu Maakohtule erakorralise ettekande, milles teavitas kohut sellest, et J. Järvi ei täida talle määratud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. J. Järvit on kontrollitud kaheksal korral ning nendest viiel tuvastati tal joove. Kuna J. Järvi on lühikese kriminaalhoolduse perioodi vältel pannud toime arvukad rikkumised, tegi kriminaalhooldaja ettepaneku pöörata kandmata karistus täitmisele.
4.22. augustil 2019 toimus maakohtus kohtuistung erakorralise ettekande arutamiseks. J. Järvi kohtuistungile ei tulnud. Kutse kohtuistungile oli kätte antud süüdimõistetu abikaasale. Kriminaalhooldajale oli saabunud teave, et J. Järvi on lahkunud 17. augustil 2019 Soome. Prokuratuur palus kuulutada J. Järvi tagaotsitavaks ja tabamisel ta vahistada.
5.Tartu Maakohus kuulutas 22. augusti 2019. a määrusega J. Järvi tagaotsitavaks ja määras tema vahistamise.
6.3. detsembril 2019 teatas Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri vanemkomissar Külliki Jegorov, et samal päeval oli Eesti kontaktametnik Soomes Janek Pedask andnud teada J. Järvi kinnipidamisest Helsingis ja tema toimetamisest Töölö arestikambrisse. J. Järvi oli kinni peetud tugevas alkohoolses joobes avalikus kohas olemise eest.
7.Maakohus Euroopa vahistamismäärust koostada ei saanud, kuna J. Järvi ärakandmata karistus oli väiksem kui 4 kuud.
8.5. detsembril 2019 teavitas Politsei- ja Piirivalveamet Tartu Maakohut sellest, et J. Järvi on kinni peetud Eestis Tõrvas 4. detsembril 2019. J. Järvi oli tugevas alkoholijoobes.
6.detsembril 2019 kuulas maakohus J. Järvi seoses vahistamisega ära ning jättis kohaldatud tõkendi muutmata.
9.Kriminaalhooldusametniku 22. juuli 2019. a erakorralist ettekannet arutas maakohus avalikul kohtuistungil 9. detsembril 2019. Ametnik oli jätkuvalt seisukohal, et J. Järvi kriminaalhooldus on ebaõnnestunud ja selle jätkamisel pole mõtet. Vaidlustatud kohtumäärus
10.Tartu Maakohus rahuldas 9. detsembri 2019. a määrusega kriminaalhooldusametniku taotluse ning pööras J. Järvile Tartu Maakohtu 2. juuni 2017. a otsusega kriminaalasjas nr 1-17-5376 mõistetud ja kandmata karistusosa 1 kuu 13 päeva vangistust täitmisele. Karistusaja alguseks märkis kohus 4. detsembri 2019.
11.Kohus asus seisukohale, et kriminaalhooldusametniku taotlus karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud, kuna J. Järvi süülisest käitumisest tingituna ei ole senini kriminaalhooldust tema suhtes suures ulatuses saanud toimuda ning kriminaalhoolduse kulg ei ole olnud eesmärgipärane – hooldusalune ei ole suhtunud piisava kohusetundega käitumiskontrolli ega lisakohustuste täitmise nõuetesse.
12.Kohtuistungil on leidnud tuvastamist, et J. Järvi eirab alkoholi tarvitamise keeldu. Esimene rikkumine tehti kindlaks 3. mail 2019, s.o vaid paar nädalat pärast kriminaalhoolduse algust. 2(4)
Järgmised rikkumised tuvastati 25. mail, 16. juunil, 23. juunil ja 7. juulil 2019. Ühtki mõjuvat põhjust süüdlane välja tuua ei osanud. Korduvalt nentis J. Järvi vaid, et see on tema suurim probleem, ta on pingutanud, kuid midagi ei tule välja hoolimata süstist ega võetud tablettidest. Lisaks nimetatud rikkumistele lahkus süüdlane kriminaalhooldaja eelneva loata Eesti Vabariigist 17. augustil 2019, olles sellele eelnevalt taaskord tabatud
12.augustil 2019 alkoholijoobe seisundis.
13.Seega J. Järvi, eirates kohustust mitte tarvitada alkoholi ja saada kriminaalhooldusametniku eelnev luba Eesti Vabariigist lahkumiseks, on oma käitumisega näidanud, et tal puudus algusest peale tahe kohtumäärust täita. Kohus ei tuvastanud ühtegi mõjuvat põhjust, miks J. Järvi poleks saanud järgida talle kohtuotsusega pandud kontrollnõudeid. Seega hoidub ta tahtlikult kõrvale talle pandud kohustuste täitmisest.
14.Kohus leidis, et J. Järvi on teadlikult käitunud kriminaalhooldust takistaval viisil ja tema selline käitumise pinnalt puudub põhjendatud alus arvata, et tema karistuse täitmisele pööramata jätmisel korral ta sel korral kontrollnõudeid täidab. Arvestades isiku suhtumist kriminaalhooldusesse, leidis kohus, et kriminaalhoolduse jätkamine J. Järvi suhtes ei ole otstarbekas. Kohtu hinnangul on J. Järvi vaid range järelevalvega tingimustes suuteline hoiduma alkoholist. Sellele viitas süüdlase poolt kohtuistungil avaldatu, et pärast karistuse kandmist lahkub ta Eesti Vabariigist, kuid millalgi naaseb ja jätkab joomist. Väide, et sundravile saatmine aitaks olukorda lahendada, ei päde. Neid võimalusi on kohus J. Järvile korduvalt ja korduvalt andnud, paraku tulemusteta. Kohtuistungil selgus seegi, et kuigi kohus ennetähtaegsel vabanemisel süüdlast alkoholivastasele sõltuvusravile ei saatnud (keelas vaid alkoholi tarvitamise), on J. Järvi vabatahtlikuna siirdunud programmi „Kainem ja tervem Eesti“. J. Järvi ostis 23. juulil 2019 välja isegi arsti poolt ühekordse retseptiga kirjutatud ravimid (100+30+40 tabletti), milleks oleks pidanud jaguma minimaalselt 30 päevaks. Juba 12. augustil 2019 tabati ta aga alkoholijoobes. On ilmselge, et J. Järvil puuduvad tahe ja motivatsioon oma elus teise lehekülje pööramiseks. J. Järvi kandmata karistus 1 kuu 13 päeva vangistust tuleb täitmisele pöörata.
MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
15.Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse J. Järvi, kes palub kohtumääruse tühistada täitmisele pööratud karistusaja osas ning lugeda tema kandmata karistuseks 1 kuu 11 päeva.
16.J. Järvi leiab, et maakohus oli karistuse täitmisele pööramist otsustades ühepoolne ega võtnud arvesse tema argumente. Samuti arvestas kohus valesti tema karistuse kandmata osa. Selleks on 1 kuu 11 päeva. Ta oli vahi all juba kaks päeva enne kohtuistungit. Maakohus hakkas karistust lugema 2. juunist 2017 ja ta vabanes 17. aprillil 2019. 2. juuni 2017 ja 17. aprill 2019 loetakse karistuse aja sisse. Nii et kuidagi ei saa kandmata karistuseks olla 1 kuu 13 päeva. Kohus kinnitas ka, et ta oli vahistatud kohtusaalist, mis on vale, kuna teda toodi kohale käed raudus ja ta oli tegelikult vahi all 31. maist 2017. Jääb arusaamatuks, miks neid päevi ei arvestatud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
17.Ringkonnakohus leiab, et esimese astme kohus on nõuetekohaselt ja tõendipõhiselt tuvastanud käitumiskontrolli tingimuste ulatusliku ja tahtliku rikkumise J. Järvi poolt. Samuti on kohus küllaldaselt põhistanud vajadust vangistus täitmisele pöörata. J. Järvi on määruskaebuse sisus üldsõnaliselt maininud, et maakohus oli tema karistuse täitmisele pööramise üle otsustades ühepoolne ega arvestanud tema argumente. Kuivõrd süüdimõistetu ei täpsusta, kus esimese astme kohus oma põhjendustes vea tegi, J. Järvi taolist etteheidet kontrollida ei ole võimalik. Kohtukolleegium ise selliseid vigu kindlaks ei 3(4)
teinud. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud kohtumääruses toodud põhjendustega täielikult ega pea vajalikuks nendele midagi lisada.
18.Põhjendatud on aga J. Järvi väide, et maakohus tegi vea tema kandmata karistusosa arvutamisel. Tõsi, ka süüdimõistetu ise eksib kandmata karistusaega arvutades ning seda enda jaoks soodsamas suunas ühe päeva võrra.
19.Asja materjalidest nähtub, et Tartu Maakohtu 2. juuni 2017. a otsuse järgi oli J. Järvi lõplikuks kandmisele kuuluvaks vangistuseks (s.o pärast kohtuotsuste kogumis liitkaristuse moodustamist ja KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuse maha arvamist) 1 aasta 11 kuud 27 päeva. Karistust asus J. Järvi kandma 2. juunil 2017. Tartu Maakohtu 1. aprilli 2019. a määruse alusel vabastati J. Järvi vanglast tingimisi enne tähtaega 17. aprillil 2019. Seega oli seisuga 17. aprill 2019 süüdimõistetul kantud 1 aasta 10 kuud 15 päeva vangistust. Taoline arvestus selgub ka J. Järvi karistusregistri andmetest. Kandmata vangistuseks jäi tal niisiis 1 kuu 12 päeva. Maakohus vaidlustatud kohtumääruses on kandmata karistusosana märkinud aga ekslikult 1 kuu 13 päeva, s.o on eksinud ühe päevaga J. Järvi kahjuks.
20.J. Järvi leiab määruskaebuses, et maakohus on ebaõigesti jätnud kantud karistuse hulka lugemata tema vahistuses oldud kaks päeva. Kaebuse põhjendustest võib aru saada, et süüdimõistetu viitab kuupäevadele 31. mai ja 1. juuni 2017. Kuivõrd J. Järvi osas on süüdimõistev kohtuotsus jõustunud, puudub ringkonnakohtul võimalus hinnata, kas esimese astme kohus jättis toona karistuse mõistmisel eelvangistuse ebaõigesti karistusaja hulka lugemata. Olgu aga märgitud, et taolist kohtu eksimust ei ole põhjendatud järeldada. Tartu Maakohtu 2. juuni 2017. a otsusest nähtuvalt ei olnud J. Järvile tõkendit kohaldatud ja ta vahistati kohtuotsuse täitmise tagamiseks kohtusaalist. Kohtuotsus tehti kokkuleppemenetluses ning J. Järvi ega tema kaitsja seda edasi ei kaevanud.
21.Ringkonnakohus selgitab veel, et vaidlustatud kohtumääruses märkis kohus õigesti täitmisele pööratud vangistuse alguseks 4. detsembri 2019. Kohtutoimiku materjalidest nähtuvalt peeti J. Järvi küll kinni 3. detsembril 2019 Soomes ja ta paigutati arestikambrisse, kuid see kinnipidamine ei olnud seotud kõnealuse kriminaalasjaga. J. Järvi kinnipidamine Soomes oli tingitud sellest, et ta oli avalikus kohas tugevas joobes. Järgmisel päeval, s.o 4. detsembril 2019, tabas politsei J. Järvi aga juba Eestis ning ta vahistati tagaselja Tartu Maakohtu 22. augusti 2019. a määruse alusel.
22.Kuivõrd J. Järvi on vahistatud Tartu Maakohtu 22. augusti 2019. a määruse alusel, tuleb tema tõkend tühistada 15. jaanuarist 2020, mil möödub täitmisele pööratud vangistuse – 1 kuu 12 päeva – kandmise tähtaeg.
23.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning § 337 lg 1 p-st 4, tühistab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 9. detsembri 2019. a määruse osaliselt, s.o J. Järvi kandmata ja täitmisele pööratud karistusaja pikkuse osas ning loeb kandmata karistuseks 1 kuu 12 päeva. Tõkend vahistamine tuleb tühistada 15. jaanuarist 2020 ja J. Järvi tuleb sel päeval vabastada, ootamata ära määruskaebetähtaja möödumist (KrMS § 408 lg 5). Kuna J. Järvi taotles maakohtu arvestatud karistusosa vähendamist kahe päeva võrra ning kaebuse põhjendustes avaldas rahulolematust ka karistuse täitmisele pööramise osas üldse, tuleb tema määruskaebus rahuldada osaliselt. /allkiri/ Juhan Sarv
/allkiri/ Maarika Kuusk
/allkiri/ Aarne Sarjas
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.