Avaliku usalduse vastased süüteod › Dokumendi võltsimine ja kahjustamine

sundraha 1,5 palga alammääras – 876 eurot määratud kaitsjale makstud tasu – 1356.60 eurot

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena summas 186.05 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank. Kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega tehakse avalikult teatavaks ka kohtu kantselei kaudu ja kättesaadavaks e-toimiku süsteemi kaudu koos lahendiga. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõendid Asitõendid ja äravõetud objektid – jätta kriminaalasja nr 1-17-11052 juurde. Tsiviilhagi Kannatanu V B poolt esitatud tsiviilhagi rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5, TsMS § 440 lg 1 alusel välja mõista Nikolai Tenjuginilt kannatanu kasuks 2756 eurot, mis tuleb kanda kannatanu arveldusarvele nr xxxx märkides selgitusena „Nikolai Tenjugin, tsiviilhagi“.

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest Tallinna Ringkonnakohtule.

SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU

Nikolai Tenjuginit süüdistatakse selles, et tema, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos

V T, G F ja K B pani toime kelmuse. Nimelt koostas V T ajavahemikul 20.02.2016 kuni 26.04.2016 võltsitud testamendi, mis on dateeritud 22.12.2015 ja mille kohaselt pärandab M P (ik xxxx), kes tegelikult suri 20.02.2016, tunnistajate juuresolekul kogu oma vara, samuti kõik varalised ja mittevaralised õigused ja kohustused Nikolai Tenjugin’ile. M P kuulus korter aadressil Xxxx. 26.04.2016 esitas Nikolai Tenjugin V T ettepanekul võltsitud testamendi Xxxx asuvas R K notaribüroos notarile. 12.05.2016 ja 13.05.2016 esitasid K B ja G F V T ettepanekul Xxxx asuvas R K notaribüroos notarile vestlusel ebaõigeid andmeid öeldes, et viibisid juures, kui testaator kirjutas testamendile alla omakäeliselt ja et testament väljendas testaatori viimast tahet. Seega V T, Nikolai Tenjugin, G F ja K B lõid notarile tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse varalise kasu saamise, s.o M P korteriomandi Nikolai Tenjugin’i nimele saamise eesmärgil. Võltsitud testamendi alusel kanti 28.06.2016 Nikolai Tenjugin kinnistusraamatusse M P kuulunud korteri aadressil Xxxx ainuomanikuna. Samal päeval, s.o 28.06.2016 müüs V T notariaalse volitusega Nikolai Tenjugin’i nimel korteri 21 000 euro eest. M P oli tegelikkuses xxxx õde I O. Tulenevalt PärS § 10 lg 1 päritakse seaduse järgi, kui pärandaja ei ole jätnud kehtivat testamenti või pärimislepingut. PärS § 11 lg 1, § 12 lg 2, § 14 lg 1 tulenevalt oli M P’i õel õigus pärida M P kuulunud korter aadressil Xxxx. Seega tekitas Nikolai Tenjugin oma tegevusega M P potensiaalsele pärijale varalist kahju, s.o tal jäi saamata M P korteriomand aadressil Xxxx väärtusega vähemalt 21 000 eurot. Seega Nikolai Tenjugin pani toime teisele isikule varalise kahju tekitamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil grupis, see on KarS § 209 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema, esitas 26.04.2016 V T initsiatiivil ja ettepanekul notarile ebaõigeid andmeid. Nimelt esitas Nikolai Tenjugin V T, G F ja K B poolt võltsitud M P koduse testamendi Xxxx asuvas R K notaribüroos notarile eesmärgiga omandada õigusi, see on pärida kogu M P vara. Nikolai Tenjugin oli teadlik, et testament on võltsitud. Seega Nikolai Tenjugin pani toime teadvalt võltsitud dokumendi kasutamise eesmärgiga omandada õigusi, see on KarS § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti pani Nikolai Tenjugin toime notarile ebaõigete andmete esitamise, see on KarS § 281 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema, isikuna, kes on varem (12.08.2016) toime pannud varguse, mille eest teda karistati Harju Maakohtu poolt 04.04.2017 otsusega 1-17-2335, uuesti ajavahemikul 29.09.2016 kella 17.30 kuni 30.09.2016 kella 11.15 tungis seina lõhkumise teel xxxx asuvasse V B kuuluvasse garaažiboksi nr xxxx ja võttis sealt võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil V B kuuluvaid esemeid kokku väärtuses 2870 eurot: - musta värvi sülearvuti xxxx väärtusega 400 eurot, - kaks ühesugust neljakohalist punakaspruuni värvi telki koguväärtusega 340 eurot, - kolmekohalise tumerohelist värvi telgi ilma kinnituseta väärtusega 220 eurot - ühekohalise sinist ja kollast värvi telgi väärtusega 40 eurot, - kollast ja musta värvi survepesuri Kärcher väärtusega 120 eurot, - sinist ja musta värvi elektrilise käia (firma Einhell) väärtusega 50 eurot, - tumehalli värvi lõikekettad väärtusega 30 eurot, - sinist värvi kahe kilovatise elektrilise soojapuhuri väärtusega 30 eurot, - musta värvi navigatsiooniseadme Garmin väärtusega 425 eurot, - musta värvi navigatsiooniseadme Smart väärtusega 170 eurot, - musta värvi videoregistraatori Camel väärtusega 60 eurot, - kaks sinist värvi täispuhutavat madratsit väärtusega 20 eurot/tk, koguväärtusega 40 eurot, - musta värvi binokli koos musta värvi vutlariga AURIOL väärtusega 100 eurot, - musta värvi pneumaatilise püstoli Walther, mudel CD99kompakt, väärtusega 70 eurot,

-

helerohelist värvi 3-liitrilise gaasiballooni väärtusega 25 eurot, halli värvi akudrelli väärtusega 50 eurot, tumerohelist värvi akudrelli väärtusega 50 eurot, rohelist värvi elektrilise ketaslõikuri väärtusega 40 eurot, musta ja kollast värvi tööriistakohvri koos väiksemate tööriistadega (näpitstangid, kalapüügi väikene varustus – konksud, õngenöörid, söödad) koguväärtusega 100 eurot, sinist värvi elektrilise tikksae väärtusega 50 eurot, neli suurt spordikotti (2 musta ja rohelist värvi, 1 musta värvi MERCEDES, 1 halli värvi paadikott) väärtusega 10 eurot/tk, koguväärtusega 40 eurot, talvejope MERCEDES BENZ tumesinist ja punast värvi väärtusega 80 eurot, punast värvi kapuutsiga spordijope väärtusega 20 eurot, musta värvi spordijope MERCEDES väärtusega 20 eurot, musta ja valget värvi spordijope ADIDAS väärtusega 50 eurot, oranži ja musta värvi elektrilise trelli BLACK DECKER väärtusega 80 eurot, autoteleviisori ELEKTRONIKA väärtusega 20 eurot, rohelist ja musta värvi rula väärtusega 25 euroga, valget värvi suured kilekotid 30tk koguväärtusega 30 eurot, valget ja punast värvi, sinist ja valget värvi, rohelist ja valget värvi kangast ning nahast meeste töökindad 30tk, paari hind 2,50 eurot, koguväärtusega 75 eurot, kampsuni Elli Campaginolo väärtusega 20 eurot.

Seega Nikolai Tenjugin pani toime isikuna, kes on varem toime pannud varguse, võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil sissetungimisega, see on KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör KarS § 209 lg 2 p 4 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest Nikolai Tenjugini karistamist vangistusega 1 aasta. KarS § 63 lg 1 alusel mõistetakse isikule, kes on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Nikolai Tenjugin on toime pannud ühe teo, mis vastab KarS § 345 lg 1 ja samuti § 281 lg 1 sätestatud süüteokoosseisudele, milledest KarS § 345 lg 1 näeb ette raskema karistuse. Seega nõuab prokurör Nikolai Tenjugini karistamits KarS § 345 lg 1 järgi vangistusega 6 kuud ja KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi vangistusega 4 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel mõista Nikolai Tenjuginile liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõistes liitkaristuseks 1 aasta ja 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liita mõistetav karistus, s.o 1 aasta ja 4 kuud vangistust 04.04.2017 Harju Maakohtu otsusega 1-17-2335 mõistetud ja 26.03.2019 Harju Maakohtu otsusega 1-19-1291 mõistetud karistustega, s.o 1 aasta ja 6 kuu vangistuse ning 9 kuu ja 28 päeva vangistusega, mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõistes liitkaristuseks 2 aastat ja 6 kuud ja 28 päeva vangistust. Arvata liitkaristusest maha Harju Maakohtu 04.04.2017 otsuse ja 26.03.2019 Harju Maakohtu otsuse järgi täielikult ärakantud karistused. Seega on kandmata karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistuse kandmise alguseks Nikolai Tenjugini vahistamise aeg, s.o 15.10.2019. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus prokuratuur, süüdistatav ja tema kaitsja jõudsid KrMS § 245 lg 1 sätestatud tingimustes kokkuleppele. Nikolai Tenjugin nõustus Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas toimunud kohtuistungil sõlmitud kokkuleppega ja prokurör ja kaitsja taotlesid kohtult sõlmitud kokkuleppe kinnitamist.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri ja kaitsja arvamused kokkuleppe kohta ning

veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Arvestades eeltoodut tuleb Nikolai Tenjugin esitatud süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 4, § 345 lg 1, § 281 lg 1 ja § 199 lg 2 p 4, 8 järgi süüdi mõista ja talle karistus mõista vastavalt kokkuleppele. Taotletud karistus vastab Nikolai Tenjugini süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Kohtueelses menetluses on kannatanu V B esitanud tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 2756 eurot süüdistatava Nikolai Tenjugini vastu. VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5, TsMS § 440 lg 1 alusel mõistab kohus Nikolai Tenjuginilt välja kannatanule tekitatud kahju. Kohus juhindus KrMS § 248 lg 1 p 5; § 249; § 311; 313 sätetest. Aulike Salo Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.