5 sätestatud kohustused Viru Vangla III üksuse juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja käitumiskontrolli all. Kohtuotsus jõustus 29.12.2018. 22.05.2019 esitas Viru Vangla kolmanda üksuse Viru piirkonna vanemkriminaalhooldusametnik Liisi Lillemets-Koppen Viru Maakohtule erakorralise ettekande N.J-i kohta põhjusel, et hooldusalune on rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi ning kontrollnõuet ilmuda määratud ajavahemike järel registreerimistele. Kohustuse mitte tarvitada alkoholi rikkumine seisnes selles, et 02.05.2019 saabus neile Politsei- ja Piirivalveameti teade kriminaalhoolduse nõuete rikkumise kohta, millest nähtub, et politseis on registreeritud juhtum nr 2400,19,0001443 selle kohta, et 30.04.2019 kell 23.27 viibis N.J xxxx juures, olles alkoholijoobes. Isik toimetati kainenema. Tema joove oli 1,20 mg/l. Kontrollnõude ilmuda määratud ajavahemike järel registreerimisele rikkumise on N.J pannud toime, jättes ilmumata registreerimisele 20.05.2019. 08.05.2019 antud seletuses kirjutas N.J, et tarvitas alkoholi sõbra juures, kuna tal oli igav. Tarbis ära 6-paki Heinekeni ja ühe Mõrnaja viina. 22.05.2019 antud seletuses kirjutas N.J, et ei saanud tulla 20.05.2019 registreerimisele, kuna oli tööl Tallinnas. 05.06.2019 antud seletuses kirjutas hooldusalune, et on nõus katseaja pikendamisega. Esmakohtumine N.J-iga toimus 08.01.2019, mil talle selgitati kriminaalhooldusaluse õigusi ja kohustusi ning rikkumistega kaasnevaid tagajärgi. Õigused ja kohustused on olnud talle arusaadavad ning ta on seda kinnitanud oma allkirjaga. N.J-ile on katseajal koostatud üks kirjalik hoiatus 08.04.2019 registreerimisele mitteilmumise kohta. Katseajal on kriminaalhooldusametnik N.J-iga kohtunud 8 korda. Ajavahemikul 05.02.-05.04.2019 viibis N.J šokivangistuses. Kohtumistel on olnud läbivateks teemadeks sõltuvusainete tarvitamine, alkoholivastasele ravile pöördumine ning tööga hõivatus. 08.05.2019 registreerimisel teavitas N.J, et alustab AS Viru Haigla juures alkoholisõltuvuse vastast ravi programmis „Kainem ja tervem Eesti“ 31.05.2019. Lisaks teavitas ta, et on asunud ametlikult tööle, kuid töölepingut tal kriminaalhooldusametnikule esitada ei olnud. Lubas selle tuua järgmisel kohtumisel. 22.05.2019 toimunud registreerimisel N.J töölepingut jätkuvalt ei esitanud, kuna oli selle enda sõnul koju unustanud. Positiivsena võib välja tuua, et suhtlemisel kriminaalhooldusametnikuga on N.J avatud ning valmis koostööks. Lisaks on hooldusalune registreerinud ennast programmi „Kainem ja tervem Eesti“. Lähtudes eeltoodust teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku pikendada N.J-i katseaega 1 kuu võrra, s.o kuni 13.07.2020. N.J on oma rikkumisi tunnistanud ning neid kahetsenud. Lisaks alustab ta 31.05.2019 osalemist programmis "Kainem ja tervem Eesti". Kriminaalhooldusametniku hinnangul võib hooldusalusele anda võimaluse oma käitumist parandada ning karistust vabaduses kanda.
KrMS § 432 lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui käesoleva paragrahvi lõikest 3 ei tulene teisiti. KrMS § 427 lg 1 sätestab, et KarS § 74 lõike 4, § 75 lõike 3, § 76 lõike 7 või § 871 lõike 4 või 5 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või
tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kohus leiab, et Viru Vangla kolmanda üksuse Viru piirkonna vanemkriminaalhooldusametniku Liisi Lillemets-Koppeni erakorraline ettekanne N.J-ile määratud katseaja pikendamiseks on esitatud põhjendatult ja kuulub rahuldamisele. Erakorralise ettekande kohaselt on N.J rikkunud registreerimiskohustust, kuna ei ilmunud 20.05.2019 registreerimisele. Samuti on N.J rikkunud temale KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määratud kohustust käitumiskontrolli ajal mitte tarvitada alkoholi, kuna politsei tuvastas tal 30.04.2019 alkoholijoobe 1,20 mg/l väljahingatavas õhus. Hooldusalune on kriminaalhooldusametnikule antud kirjalikes seletustes rikkumisi ka tunnistanud. Kuna tegemist on isiku suhtes esitatud esimese erakorralise ettekandega ning hooldusalune on nõus erakorralises ettekandes tehtud ettepanekuga katseaja pikendamiseks 1 kuu võrra, on kohtu hinnangul N.J motiveeritud karistust kandma vabaduses. Lisaks saab positiivsena välja tuua, et N.J alustas 31.05.2019 programmi „Kainem ja tervem Eesti“ läbimist. Esitatud asjaoludel saab katseaja pikendamisega anda hooldusalusele täiendava võimaluse näidata oma suutlikkust ja tahet, et edaspidi hoiduda kontrollnõude ja kohustuse rikkumisest. Eeltoodust tulenevalt pikendab kohus N.J-ile Viru Maakohtu 13.12.2018 otsusega määratud 1 aasta 6 kuu pikkust katseaega 1 kuu võrra, s.o kuni 13.07.2020. Kohus lähtus eeltoodust ja juhindus KarS § 74 lg 4; KrMS § 387, 427, 432. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.