Avaliku usalduse vastased süüteod › Dokumendi võltsimine ja kahjustamine

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Viru

Vangla

Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Tallinna Vangla esitas 05.12.2019. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Larissa Tšernova tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks ühes elektroonilise valve kohaldamisega. Harju Maakohtu 28.08.2018. a kohtuotsusega tunnistati Larissa Tšernova süüdi KarS § 184 lg 2 p 1,2 ja KarS § 349 järgi ning KarS § 65 lg 2, § 64 lg 1,2 ja § 68 lg 1 alusel karistati teda vangistusega 3 (kolm) aastat 5 (viis) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva. Karistuse kandmise algus oli 07.03.2018. a ja lõpp on 03.09.2021. a. Larissa Tšernova kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et isikut on kriminaalkorras karistatud kahel korral ning ta kannab esimest vanglakaristust. Käesolev kuritegu on narkootikumide käitlemine ja tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamine. Varasema kuriteo soodusteguriks oli majandusliku kasu saamine, käesolev kuritegu on toime pandud sõltuvusprobleemide tõttu ning majandusliku kasu saamiseks. Vangistuses kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vanglas olles töötab kinnipeetav alates 31.01.2019. a Eesti Vanglatööstus AS-s, ta on läbinud riigikeele õppe tasemel A1 ning on alustanud riigikeele õppega tasemel A2. Samuti on ta läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ning ta paigutati

06.02.2019 sõltuvusrehabilitatsiooni osakonda, kus läbib SRO tegevusi, sh „12 sammu“ programm, loovtegevus. Tallinna Vangla toetab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kinnipidamisasutuse iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on avaldanud soovi ennetähtaegse vabanemise korral asuda elama aadressile xxx. Tegemist on ühiselamuga, mis kuulub ettevõttele xxx OÜ. Elamiskoht sobib elektroonilise valve paigaldamiseks ning ettevõtte nõusolek selleks on olemas. Iseloomustusest nähtub, et isikul puudub garanteeritud vabanemisjärgne töökoht. K-Raha andmetel on isikul 19.11.2019 seisuga vabanemisfondis xxx eurot ning rahalisi nõudeid on 5986,63 eurot. Kinnipeetaval on teatavaid tööoskusi, mis aitavad kaasa töökoha leidmisele. Samuti on tal omandatud keskharidus. Larissa Tšernova taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist ühes elektroonilise valve kohaldamisega. Ringkonnaprokurör Katrin Mikenberg esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt Tallinna Vangla esitas kohtule materjalid ja seisukoha Larissa Tšernova vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta ühes elektroonilise valve kohaldamisega (Vangla toetab ennetähtaegset vabastamist). Prokurör nõustub täielikult vangla seisukohaga, seda muuta ega täiendada ei soovi. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava arvamuse, leiab, et Larissa Tšernova võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Larissa Tšernova isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kinnipeetav on talle mõistetud karistusest ära kandnud ligikaudu 1 aasta ja 10 kuud vangistust ning tegemist on tema esimese vanglakaristusega. Isiku käitumine vangistuses on olnud korrektne, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest võib järeldada, et kinnipeetav on mõistnud õiguskuuleka käitumise vajalikkust ning suudab kehtivatest normidest kinni pidada, neid austada. Kohus arvestab ka kinnipeetava poolt kohtuistungil avaldatud tahtega pöörduda narkootikumide tarvitamise tõttu vastavale ravile. Nimetatu on oluline, kuna vastavalt esitatud materjalidele on isiku puhul käesoleva kuriteo üheks soodusteguriks sõltuvusprobleemid. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam narkootikumide kahjulikkusest ning tahe neid edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Kohus usub, et tuge kriminaalseid hoiakuid muuta saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab Larissa Tšernova tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise järelevalvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada

järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas Larissa Tšernovale võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetavad ka vangla ja prokurör. Kohus arvestab kinnipidamisasutuse iseloomustuses märgitut, et kinnipeetav on suhtlemisel viisakas ning adekvaatne ja vägivaldset käitumist ei ole esinenud. Ta on seadnud endale eesmärkideks peale vanglast vabanemist minna tagasi tööle ning saada tagasi enda tütar, kuna laps on kõige tähtsam. Samuti soovib ta narkootikumidest lõplikult loobuda. Kinnipeetava käitumises ei väljendu kuritegelikke hoiakuid ning suhtlemisel ametnikega on ta viisakas ja probleeme ei ole tekkinud. Isik ei ole varasemalt kriminaalhoolduse all olnud. Eelnevatest asjaoludest lähtudes on kohus seisukohal, et vangistus on täitnud enda eesmärgid ning isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud. Pärast vabanemist on Larissa Tšernoval olemas ka kindel elukoht ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka Larissa Tšernova, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus leiab ka, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma.

Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.