Liiklussüüteod

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Jan Parts on süüdi tunistatud Harju Maakohtu 28.01.2019.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-19-221 KarS § 424 lg 2 ja § 4231 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemise eest ja juhindudes KarS § 63 lg 1 karistatud KarS § 424 lg 2 järgi 1 aasta ja 3 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati Jan Parts karistusaja hulka tema poolt eelvangistuses viibitud aeg ning ärakandmata karistuseks arvestati 1 aasta 2 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja 12.11.2018.a kohtuotsusega kohtuasjas nr 1-18-9133 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o vangistus 10 kuud ja 4 päeva võrra, mõistes Jan Partsile liitkaristuseks 2 aastat, 1 kuu ja 1 päev vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 07.03.2019 ja lõpeb 08.04.2021. Tartu Vangla edastas 14.11.2019.a kohtule materjalid Jan Partsi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla toetab kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Prokurör esitas arvamuse Jan Partsi tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta kirjalikult 22.11.2019. Prokurör nõustus Tartu Vangla seisukohaga ja toetas Jan Partsi tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Jan Parts avaldas kohtuistungil, et ta soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda. Vangistuses viibides on ta oma vigadest aru saanud ning mõistnud oma probleemi alkoholi tarbimisega. Vabaduses toetab teda perekond. Süüdimõistetu soovib vabanedes tööle asuda.

2 (4)

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 1 p 1 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Jan Parts temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud süüdimõistetu vabanemisjärgset elukohta. Eluase on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. xxxxxxxxxxxxxxxxxx juhataja on andnud nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valvega. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Jan Parts kannab karistust mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise ja süstemaatiliselt juhtimisõiguseta juhtimise eest. Varasemalt on ta karistatud varguse ja joobes juhtimise eest. Kuritegude peamiseks põhjuseks on alkoholi kuritarvitamine ning sellest tingitud impulsiivsus ja puudulik probleemide lahendamise oskus. Kinnipeetav on tarvitanud ka narkootikume, kuid sõltlaseks ennast ei pea. Karistuse kandmise ajal on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ning osaleb tugigrupis „Tagasilanguse ennetamine“. Ta on töötanud majandustöödel, distsipliini järgimisega probleeme esinenud ei ole. Vabanemise korral on süüdimõistetul kindel elukoht. Töökoht puudub, kuid ta soovib tööle asuda ja väidetavalt plaanib tööd otsida. Süüdimõistetul on varasem töökogemus ehitusel, kuid kindel kutse ja kvalifikatsioon puuduvad. Lähedasteks on ema ja õed-vennad, kellega suhted on head ja toetavad. Hinnanud kõike eeltoodut kogumis, on kohus seisukohal, et Jan Partsi tingimisi enne tähtaega vabastamine vangistuse kandmiselt on võimalik. Ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutamine võiks kohtu arvates olla Jan Partsi osas tulemuslikum kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine. Kohtuistungil avaldatu põhjal võib eeldada, et süüdimõistetu on saanud aru oma õigusvastase käitumise põhjustest ja muutuste vajalikkusest. Selleks, et tegeleda probleemidega, mis on viinud kuritegude toimepanemiseni, on tal vabaduses tarvis tuge, mida saab talle pakkuda läbi kriminaalhoolduse ning kohtu poolt määratavate lisakohustuste. Süüdimõistetu varasem elukäik näitab, et iseseisvalt ta sellega toime ei tule. KarS § 76 lg 5 alusel tuleb Jan Partsile määrata katseaeg kuni 08.04.2021. Samaks tähtajaks peab kohus põhjendatuks allutada süüdimõistetu ka KarS § 75 sätestatud käitumiskontrollile. Selleks, et vähendada uute kuritegude toimepanemise riske, tuleb talle katseajaks KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi ja KarS § 75 lg 2 p 21 alusel kohustus mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Et vähendada seaduslike sissetulekute puudumisest tulenevaid võimalikke riske, peab kohus vajalikuks määrata ka KarS § 75 lg 2 p 4 alusel kohustuse asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist. Lisaks tuleb Jan Partsil KarS § 75 lg 2 p 9 kohaselt alluda elektroonilisele valvele. KarS § 751 lg 3 p 2 ja lg 4 alusel peab kohus,

3 (4)

arvestades kinnipeetava ärakandmata karistuse pikkust, põhjendatuks määrata elektroonilise valve tähtajaks 3 kuud alates elektroonilise järelevalve seadme keha külge kinnitamisest. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.