Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
20. detsember 2019, Narva kohtumaja
Kriminaalasja number
1-13-5852
Kohtunik
Galina Jasnjuk
Kohtuistungi sekretär
Aliis Peri
Tõlk
Aleksander Minin
Prokurör
Viru Ringkonnaprokuratuuri Zagorets
Kriminaalasi
Viru Vangla materjalid Igor Ginzburgile karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamiseks
Süüdimõistetu
Igor Ginzburg
abiprokurör
Marina
isikukood 37202235214, viibimiskoht Viru Vangla, vabanemisjärgne elukoht puudub Karistuse kandmise algus 27.01.2013 ja lõpp 27.01.2020 Kohtuasja läbivaatamise aeg
19.12.2019, videokohtuistung
Kohtumääruse õiguslik alus
KarS § 871 ja KrMS § 4261, 432 lg 3, 32, 4
Jätta Igor Ginzburgi suhtes karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata. Kohtumäärus saata Viru Vanglale, prokurörile ning Igor Ginzburgile.
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Asjaolud
Viru Vangla esitas 25.11.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetavale Igor Ginzburgile karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamiseks. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 12.09.2013 otsusega kriminaalasjas nr 1-13-5852 tunnistati Igor Ginzburg süüdi KarS § 199 lg 2 p 8, 9, § 200 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ning karistuseks mõisteti 7 (seitse) aastat vangistust alates 27.01.2013. Kohtuotsus jõustus 14.04.2014. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, toetab Viru Vangla kinnipeetava suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. 06.12.2019 saabus Viru Maakohtu Narva kohtumajja I. Ginzburgi taotlus. I. Ginzburg ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisega nõus, kuna tal ei ole Eestis elu- ja töökohta. Tal on töö Venemaal. Pärast vabanemist sõidab ta tööle Venemaale. Leiab, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine ei ole otstarbekas. Kohtuistung Kinnipeetav avaldas kohtuistungil, et ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisega nõus. Tal ei ole elukohta ning tööd. Temale pakutakse tööd teises riigis. Kui ta teeb dokumendid valmis, läheb tööle teise riiki. Prokurör toetas vangla taotlust I. Ginzburgile karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks ning palub kohaldada temale karistusjärgset käitumiskontrolli üheks aastaks ning sel ajal kohustada teda täita KarS § 75 lg 2 p 2 ja 4 sätestatud kohutusi. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga, kuulanud ära Igor Ginzburgi ja prokuröri, leiab, et Igor Ginzburgi suhtes ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine võimalik. KrMS § 4261 järgi karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustab karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik toimiku kohtusse saabumisest alates ühe kuu jooksul. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks arvestab kohus KarS §-s 871 sätestatud karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise aluseid ning isiku käitumist karistuse kandmise ajal. KarS § 871 lg 1 p-d 1 ja 2 sätestavad, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt KarS §-s 75 sätestatule, kui isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses ja teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt ühe aasta pikkuse vangistusega. Igor Ginzburg kannab praegu Harju Maakohtu 12.09.2013 otsusega kriminaalasjas nr 1-135852 mõistetud 7 aasta pikkust karistust ja kannab karistuse lõpuni. Seega on täidetud KarS § 871 lg 1 p 1 sätestatud tingimus. Samuti on isikut karistatud enne KarS § 871 lg 1 p 1 sätestatud kuriteo toimepanemist samuti vähemalt 1 aasta pikkuse vangistusega. Seega on täidetud ka KarS § 871 lg 1 p 2 tulenev nõue.
Kõik karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise formaalsed eeldused siiski täidetud ei ole. Nimelt tuleb karistusjärgne käitumiskontroll KarS § 871 lg 1 kohaselt kehtestada KarS § 75 järgi. KarS § 75 lg 1 p 1 sätestab, et isik peab käitumiskontrolli ajal elama kohtu määratud alalises elukohas. Riigikohus on leidnud, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel pole võimalik kohustada süüdimõistetut endale elukohta otsima. Kui süüdimõistetu vabanemisjärgne elukoht pole teada või see puudub, tuleb riigil (vangla sotsiaaltöötaja ja kohaliku omavalitsuse abiga) süüdimõistetu elukoht välja selgitada või enne karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise materjalide kohtusse saatmist süüdimõistetule elukoht leida (RKKKm, 3-1-1-45-16, p 7). Rahvastikuregistri andmete kohaselt ei oma Igor Ginzburg elukohta Eestis. Kohtuistungil avaldas kinnipeetav, et tal elukohta Eestis ei ole. Vangla materjalidest ei nähtu samuti, et isikul oleks vabanemise järel Eesti Vabariigis kindel elukoht. Seega puudub isikul alaline elukoht, mis on käitumiskontrolli kohaldamise eelduseks. Eeltoodust tulenevalt, kuna kinnipeetaval puudub vabanemisel elukoht, jätab kohus Igor Ginzburgi suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Galina Jasnjuk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.