Liiklussüüteod

1-19-9395

1-19-9395 Edasikaebamise kord Vastavalt KrMS § 318 lg-le 4 võib kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on käesoleva seadustiku 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. KrMS § 319 lg 2 kohaselt esitatakse apellatsioon kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud D.F süüdistatakse KarS § 424 lg 2 kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles et tema, olles karistatud Pärnu MK Haapsalu kohtumaja otsusega 12.09.2018 tingimisi vangistusega 6 kuud katseajaga 12 kuud, juhtis uuesti tahtlikult 16.08.2019 kella 15:28 ajal xxxxxxxxx xxxx vallas xxxx linnas xxxxxxx x suunaga xxxxx poole sõiduautot xxx xxxx xxxxxx xxxxxxx reg nr xxxxxx alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, mis avaldus selles, et tõendusliku alkomeetriga Alcotest 7110 Typ MKIII EST nr.ARBK-0028 mõõdetuna oli tema ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholisisaldus mitte vähem kui 1,04 mg/l. Seega, juhtides korduvalt tahtlikult mootorsõidukit terviseseisundis, kus juhi väljahingatavas õhus oli alkoholi piirmäär ületatud mitte vähem kui 0,75 mg/l kohta, millega rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 1 ja lg 2 p 1 nõudeid, pani D.F toime KarS § 424 lg.2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtumenetluse poolte seisukohad kohtus Asja kohtueelses menetluses toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras ning vara konfiskeerimises. Süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör D.F süüdi tunnistamist ja tema karistamist KarS § 424 lg 2 järgi vangistusega 1 aasta ja 2 kuud. Karistuse kandmise hulka loetakse eelvangistus 16.-17.08.2019, s.o. 2 päeva. KarS § 65 lg 2 alusel suurendatakse vangistust, 1 aasta 1 kuu ja 28 päeva, Pärnu Maakohtu poolt 12.09.2018 mõistetud ja ärakandmata karistuse, 5 kuulise ja 28 päevase vangistuse võrra ja liitkaristuseks kahe kohtuotsuse alusel mõistakse 1 aasta 7 kuud ja 26 päeva vangistust. Asendatakse vangistus KarS § 69 lg 1 kohaselt 596 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määratakse 2 aastat. Kuni üldkasuliku töö lõpuni on D.F kohustatud alluma KarS § 75 lg 1 ette nähtud käitumiskontrolli nõuetele - elama kohtu määratud alalises elukohas, ilmuma määratud aegadel kriminaalhooldaja juurde registreerimistele, alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas, esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, kauemaks kui viieteistkümneks päevaks lahkuma oma elukohast ainult kriminaalhooldaja eelneval loal, elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks, samuti Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks saama kriminaalhooldusametnikult eelnevalt loa. D.F kohtu poolt määratud alaliseks elukohaks lugeda tema ankeetandmetes märgitud elukoht. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustatakse D.F üldkasuliku töö tegemise ajal läbima kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogramm. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustatakse D.F üldkasuliku töö tegemise ajal mitte tarvitama alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 5 alusel kohustatakse teda pöörduma alates katseaja algusest kahe kuu jooksul psühhiaatri vastuvõtule eesmärgiga tuvastada alkoholisõltuvus ning vajadusel alluma vastavale ravile. D.F on kohustuse täitmiseks nõusoleku andnud. Lisakaristusena KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võetakse D.F-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 kuuks. Lisakaristus algab kohtuotsuse jõustumisest

1-19-9395

D.F tunnistas end kohtuistungil talle esitatud süüdistuses süüdi ning jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Ka prokurör jäi kohtus sõlmitud kokkuleppe juurde ja palus selle kohtul kinnitada. Maakohtu seisukoht Kohtuliku arutamise tulemusena kokkuleppemenetluses tegi kohus järeldused, et süüdistatavag kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku § 239 lg 2 esinevaid kokkuleppemenetlus välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul. Kohus mõistabD.F süüdi KarS § 424 lg 2 järgi ning kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse Tsiviilhagi või avalik-õiguslikku nõudeavaldust kriminaalasjas esitatud ei ole. Konfiskeeritav vara puudub. Asitõendid puuduvad. Tõkendit ei ole kohaldatud. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 kohustub süüdimõistetu hüvitama menetluskulud. Sõlmitud kokkuleppe kohaselt tuleb kriminaalasja menetluskuludeks lugeda KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel sundraha 810 eurot Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Seega on D.F menetluskuluks 810 eurot, mis kuulub süüdistatava lt riigituludesse väljamõistmisele. Süüdistatavale on selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb menetluskulude hüvitamis kohustus vastavalt KrMS § 180 lg- le 1. Samuti on süüdistatavale selgitatud kokkuleppemenetlusega kaasnevate menetluskulude summa suurust Kriminaalmenetluse kulud loetakse tasutuks ja otsust kriminaalmenetluse kuludes kohtutäituril täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on kulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul Eesti Vabariigile

Tambet Grauberg kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.