Liiklussüüteod

1-19-10008 kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

1-19-10008 R.L-i süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja karistas 25.10.2019 kohtuotsusega nr 1-19-8116 mootorsõiduki joobes juhtimise toimepanemise eest KarS § 424 lg 1 järgi vangistusega 6 kuud tingimisi katseajaga 12 kuud, kusjuures karistus ei ole kantud, seega varem mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise toime pannud isikuna ning karistuse kandmise ajal, vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata, millega pani toime Liiklusseaduse § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo, juhtis 14.12.2019 kella 18:24 ajal vastassuunavööndis ja sisse lülitamata tuledega Lääne maakonnas Haapsalu linnas Haapsalu-Laiküla maantee 3.kilomeetril suunaga Laiküla poole Maanteeameti andmetel S . S’le kuuluvat, kuid faktiliselt talle endale kuuluvat mootorsõidukit – sõiduautot Audi A3 riikliku registreerimismärgiga XXX XXX - isikuna, kelle väljahingatavas õhus oli tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST seerianumbriga ARDM-0082 mõõdetuna alkoholikontsentratsioon 1,08 mg/l kohta ± mõõtmise laiendmääramatuse väärtus 0,10 mg/l kohta, seega kellel oli alkoholikontsentratsioon väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,98 mg/l kohta, mistõttu tulenevalt Liiklusseaduse /edaspidi LS/ § 69 lõike 2 punktist 1, mille kohaselt loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks , juhtis R.L mootorsõidukit alkoholijoobes olles, millega rikkus LS § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis ja LS § 90 lg 1 p 1 nõudeid, mille kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Samuti rikkus R.L LS § 40 lg 1 ja § 45 lg 1 nõudeid, mille kohaselt sõidu ajal peavad mootorsõidukil põlema lähi- või kaugtuled ning ääre- ja numbrituled ning teekattemärgistega sõiduradadeks jaotatud sõiduteel tuleb sõita sõiduraja piirides. Sellise tegevusega R.L, juhtides mootorsõidukit joobeseisundis ning isikuna, kes on varem samalaadse kuriteo toime pannud, pani toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtus nõudis prokurör KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest süüdistatavale karistuseks 1 aasta 2 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka R.L-i kahtlustatavana kinnipidamise aeg alates 14.12.2019 kell 18:39 kuni 16.12.2019 kell 14.45, s.o 3 päeva, mistõttu ärakandmata karistuseks jääb 1 aasta 1 kuu 27 päeva vangistust. KarS § 73 lg 4 alusel pöörata täitmisele R.L-ile Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja 25.10.2019 kohtuotsusega nr 1 -19-8116 mõistetud ärakandmata karistus 5 kuud 28 päeva vangistust ning KarS § 65 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristus, suurendades käesolevas kriminaalasjas mõistetavat ärakandmata karistust 1 aasta 1kuu 27 päeva vangistust Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja 25.10.2019 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse 5 kuud 28 päeva vangistust võrra ning lõplikuks karistuseks lugeda 1 aasta 7 kuud 25 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud 1aasta 7 kuud 25 päeva vangistust, s.o 595 päeva vangistust üldkasuliku tööga 595 tundi. R.L-ile määratud 595 tundi üldkasulikku tööd tuleb ära teha 24 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Määrata, et R.L teostab üldkasulikku tööd Tallinna Vangla Pärnu Kriminaalhooldusosakonna Haapsalu esinduse kriminaalhooldusametniku järelevalve all ja kohustub täitma KarS § 75 lõikest 1 punktidest 1-6 tulenevaid kontrollnõudeid: elama ko htu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle

1-19-10008 andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata, et süüdistatav R.L on kohustatud karistuse kandmise ajal täitma kohustust mitte tarvitada alkoholi. Tõkend. Tõkendit kohaldatud ei ole. R.L on kahtlustatavana kinnipeetud 14-16.12.2019 /tl 2829/, s.o 3 päeva, milline aeg tuleb KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka. Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. On nõus tegema üldkasulikku tööd. Prokurör jäi kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus mõistab R.L-i süüdi, kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Asitõendina on vaadeldud sõiduautot Audi A3 registreerimismärgiga XXXXXX /tl 7-15/, mis asub PPA parklas asukohaga Kaluri 37 Haapsalu ning sõiduki registreerimistunnistus ja süütevõti asuvad akti nr 61/19 alusel Haapsalu politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis /tl 16/. Prokurör leidis, et kuna on piisav ja põhjendatud alus arvata, et R.L paneb samalaadseid liiklussüütegusid toime ka edaspidi, sest leebemad meetmed pole suutnud teda mõjutada uutest analoogilistest süütegudest loobuma, konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel tahtliku süüteo toimepanemise vahend, milleks on süüdistatava R.L-i vara: riikliku registri andmetel S. S’le kuuluv, kuid faktiliselt R.L-ile kuuluv mootorsõiduk sõiduauto Audi A3 registreerimismärgiga

XXXXXX

(VIN-kood: XXXXXXXXXXXXXXXXX, väljalaskeaasta 1998, mootorimaht 1595 cm3, võimsus 74 KW, esmane registreerimine Eestis XX.XX.XXXX), mis käesoleval ajal asub PPA Haapsalu piirivalvekordoni hoiuplatsil asukohaga Kaluri tänav 37 Haapsalu. R.L kinnitas, et auto kuulub talle, registris on kanne tegemata. Saab aru, et kokkuleppe kinnitamisel kohtuotsusega talle kuuluv sõiduk konfiskeeritakse. Kohus leiab, et prokuröri taotlus R.L-ile kuuluva (registris S. S. nimel oleva) sõiduki, kui tahtliku süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimiseks on põhjendatud ja kohus rahuldab taotluse. Kuriteoga kahju tekitatud ei ole. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. KrMS § 256-5 lg 2 kohaselt vähendab kohus tehes kiirmenetluses süüdimõistvat kohtuotsust KrMS § 179 lg 1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. R.L-ilt tuleb kohtuotsusega välja mõista riigituludesse

1-19-10008 sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses kiirmenetlusega (1,5*540)/2=405 eurot. Sõiduki teisaldamiskulu on KrMS § 175 lg 1 p 6 alusel menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see 55,92 eurot /tl 47/. Määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 on menetluskuluks käesolevas kriminaalasjas määratud kaitsjale advokaat Margus Viira R.L kaitsmise eest kohtueelses menetluses makstud tasu ja kulud 166,80 eurot. Riigi kasuks väljamõistetavad menetluskulud kokku 627,72 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.