Liiklussüüteod

karistus, s.o vangistus 6 (kuus) kuud ning mõista kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta ja 4 (neli) kuud. Raimo Kasele mõistetud liitkaristuse, s.o vangistuse 1 (üks) aasta ja 4 (neli) kuud ärakandmist arvestada alates Raimo Kase Harju Maakohtu 29.08.2019 määrusega täitmisele pööratud karistuse kandmisele asumisest, s.o alates 09.11.2019. Raimo Kaselt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 3, 4 ja 9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg-te 1 ja 3 alusel: - teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 810 (kaheksasada kümme) eurot; - määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelsel menetlusel 124 (sada kakskümmend neli) eurot ja 8 (kaheksa) senti ning kohtumenetlusel 97 (üheksakümmend seitse) eurot ja 20 (kakskümmend) senti, kokku 221 (kakssada kakskümmend üks) eurot ja 28 (kakskümmend kaheksa) senti; - joobeseisundi tuvastamise kulud 183 (sada kaheksakümmend kolm) eurot, s.o kokku menetluskulu 1214 (tuhat kakssada neliteist) eurot ja 28 (kakskümmend kaheksa) senti, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides kohustusliku viitenumbri ja selgitusena: „Raimo Kase, 1-19-9429, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Raimo Kasele tema kinnipidamiskoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja, tsiviilkostja tsiviilhagisse puutuvas osas, kannatanu ja prokurör 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.

LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 1 ja 2 Joobeseisundi liigid on 1) alkoholijoove, 2 ) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Seega Raimo Kase pani toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, see on korduva mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise. Kohtuistungil selgitas süüdistatav, et süüdistus on talle arusaadav, tunnistab end süüdi ning jääb lühimenetluse juurde enda ülekuulamist taotlemata. Kaitsja leidis märkis, et olles tutvunud süüdistusakti ja kriminaaltoimiku materjalidega, leiab, et süüdistus on õigesti kvalifitseeritud, tõendid on lubatavad. Karistusregistri andmetes sisalduvad ka arhiveeritud andmed, millega kohus arvestada ei saa ning kohus saab kasutada vaid kehtivaid karistusandmeid.

meelest alustas sõitu Sitsi tänava algusest ja tahtis sõita Sitsi 3 maja juurde. Koos temaga viibisid autos tema tuttavad M ja veel üks naisterahvas, keda ta eriti ei tunne. Enne rooli istumist tundis ta ennast adekvaatselt. Ta ei mõelnudki selle peale, et võib veel joobes olla. xxxx reg.nr xxxx omanik on tema tuttav M ja ta kasutas sõiduautot tema loal. Seega kinnitab eeltoodud tõendikogum, et sõiduk, mille juhikohal Raimo Kase istus, oli liikumises, s.t sõitis ja seega juhtis Raimo Kase mootorsõidukit. Edasi juhib kohus tähelepanu joobeseisundi tuvastamise saatekirjale (tl 9), mille kohaselt tuvastati isiku organismist amfetamiini ja metamfetamiini. Aineekspertiisiga tuvastatud amfetamiin ja metamfetamiin kuuluvad NPALS § 31 lg 1 alusel koostatud sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 I nimekirja. Seega on tegu narkootiliste ainetega. KarS § 424 koosseisu täitmiseks ei piisa ainult narkootiliste ainete tarvitamise tuvastamisest, vaid peab esinema ka joove. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Joobeseisundi tuvastamise saatekirja lisaks 2 (tl 10) olevast hinnangust isiku joobeseisundi olemasolu või puudumise kohta nähtub, et Raimo Kasel esines joove. Terviseseisundi kirjeldamise protokollis nr 212/38 on fikseeritud joobele viitavad kliinilised leiud (teadvus: pidurdatud; millised ravimeid on tarvitanud viimase 24 t jooksul: Xanax, Somnols; vegetatiivsed reaktsioonid: silmade sidekestade punetus; artikulatsioon: häiritud; nüstagm: ja; tasakaal ja koordinatsioon: Rombergi asend kõigub, täpsemad liigutused - ebatäpsed; värin sõrmedes, laugudes, keeles). Seega on tõendamist leidnud, et süüdistatav oli tarvitanud narkootilisi aineid (amfetamiin ja metamfetamiin), mis põhjustasid süüdistataval joobeseisundi. Seega Raimo Kase rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kriminaalmenetluse käigus kogutud tõenditega on tõendamist leidnud nii Raimo Kase mootorsõiduki juhtimine süüdistuses näidatud ajal ja kohas, kui ka see, et Raimo Kase oli sõidukit juhtides narkojoobes. Selline tegevus on vaadeldav KarS § 424 järgi kvalifitseeritava süüteo objektiivse koosseisu realiseerimisena. Raimo Kase ́t on karistatud Harju Maakohtu 01.02.2019 otsusega KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest. Raimo Kase suhtes jäeti karistus tingimisi kohaldamata katseajaga 01.02.2019 kuni 31.01.2020 ning menetlusesemeks oleva kuriteo pani süüdistatav toime 16.05.2019. Seega pani süüdistatav uue kuriteo toime Harju Maakohtu 01.02.2019 kohtuotsusega määratud katseajal, mistõttu oli varasem karistus KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest menetlusesemeks oleva kuriteo toimepanemise ajal kehtiv ja on kehtiv ka käesoleval ajal. Sellest tulenevalt tuleb kuritegu kvalifitseerida KarS § 424 lg 2 järgi, s.o korduv mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis. Raimo Kase KarS § 424 lg 2 järgi inkrimineeritava süüteo subjektiivse koosseisu hindamisel tuleb kontrollida süüdistatava tahtlust kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. Kahtlustatavana antud ütlustest nähtub, et Raimo Kase on ka varem narkootikume tarvitanud ning käesoleval juhul tarvitas amfetamiini mõned päevad enne juhtima asumist ja tundis ennast rooli minnes kainena. Lähtudes terviseseisundi kirjeldamise protokollist (teadvus: pidurdatud; millised ravimeid on tarvitanud viimase 24 t jooksul: Xanax, Somnols; vegetatiivsed reaktsioonid: silmade sidekestade punetus; artikulatsioon: häiritud; nüstagm: ja; tasakaal ja koordinatsioon: Rombergi asend kõigub, täpsemad liigutused ebatäpsed; värin sõrmedes, laugudes, keeles) ei ole eluliselt usutav, et isik ei saanud oma varasema elukogemuse ja enesetunde põhjal aru, et tal võib esineda narkojoove. Seega pidi süüdistatav pidama võimalikuks ja möönma, et varasemalt narkootikume tarbides, võib tal mootorsõidukit juhtima asudes esineda veel joobe tunnuseid, kuid see teadmine ei takistanud

tal asuda sõidukit juhtima, olles teadmises ka sellest, et tal juhtimisõigus sootuks puudub. Kohus leiab, et kuritegu on toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et Raimo Kase pani toime korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

mõistetud karistusega ning Harju Maakohtu 09.05.2018 kohtuotsusega mõistetud kergem karistus loeti kaetuks viimase otsusega mõistetud raskeima karistusega ja mõisteti kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 6 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel jäeti mõistetud ja ärakandmata vangistus süüdistatava suhtes kohaldamata 1 aastase katseajaga. Menetlusesemeks oleva kuriteo pani süüdistatav toime kõigest kolm kuud pärast eelmise kohtuotsuse jõustumist, s.o 16.05.2019 ehk katseajal. Selline käitumismuster viitab üheselt sellele, et süüdistatav ei taha aru saada keelunormi kehtivusest ja sellest, et ka järgmisel korral samalaadset kuritegu toime pannes teda taas karistatakse ning uue karistuse mõistmisel ei ole võimalik teda enam karistuse kandmiselt vabastada. Kohtu arvates ei saa uue samalaadse kuriteo toimepanemine süüdlase olukorda kergendada. Lisaks sellele peab kohus vajalikuks pöörata tähelepanu süüdistatava kohta koosatatud kohtueelsele ettekandele (tl 30-32), mille kohaselt oli Raimo Kase enda sõnul 4 päeva enne kinnipidamist tarvitanud alkoholi ja uimasteid ega arvanud, et narkootikumid nii kaua veres püsivad. Raimo Kase küll kahetseb enda sõnade kohaselt tehtut ja lubab, et see oli tema viimane kord selliselt käituda, kui samas ei suhtunud isik enda toimepandud teosse kriitiliselt ning proovis pisendada oma süüd väidetega, et ta ei põhjustanud liiklusohtlikku olukorda ning et tal olid vaid uimastite tarvitamise jääknähud. Süüdistatav ei arva, et ta oleks oma käitumisega kedagi reaalsesse ohtu seadnud. Seega on süüdistatava kahetsus pigem formaalne ning ta ei mõista täiel määral enda teo võimalike tagajärgede tõsidust. Ettekandest tulenevalt ei pea süüdistatav ennast ka uimastisõltlaseks, vaid peab ennast juhutarvitajaks. Samas on Raimo Kase andnud nõusoleku broneerida aeg Wismari Haigla psühhiaatri juurde ning on nõus seal ka regulaarselt käima, kui kohus peaks talle vastava lisakohustuse määrama. Viimase, s.o 01.02.2019 Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistusele lisandusid KarS § 75 lg 1-6 ettenähtud kontrollnõuetele ka lisakohustused mitte omama ja tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid ning mitte suhtlema isikutega, kes temale teadaolevalt omavad ja tarvitada narkootilisi aineid ning isikutega, kes on narkootikumide ebaseadusliku käitlemise eest süüdi mõistetud. Ettekande kohaselt rikkus Raimo Kase kahel korral lisakohustust mitte tarvitada narkootilisi ja psühhotroopseid aineid. Samuti ei ole Raimo Kase iseseisvalt asunud sõltuvusravile. Seega on süüdistatav korduvalt näidanud nii kohusetunde kui õiguskuulekuse puudumist, mis välistab ka tema allutamise kriminaalhooldusele või järelevalvele. Seetõttu ei pea kohus lähtuvalt kriminaalhooldaja seisukohtadest võimalikuks ei süüdistatavale mõistetava karistuse uuesti tingimisi kohaldamata jätmist ega ka mõistetava karistuse asendamist üldkasuliku tööga, kuivõrd mõlemal juhul peaks süüdistatava allutama taas käitumiskontrollile. Kriminaalhooldaja esitatud kohtueelsest ettekandest saab aga üheselt teha järelduse, et süüdistatav ei sobi kriminaalhooldusele ja on senise kriminaalhoolduse ajal käitunud kriminaalhooldust takistavalt. Seetõttu kuulub mõistetav karistus ära kandmisele. Seejuures välistab juba kehtiva KarS § 424 lg 4 p 1 sõnastus karistuse tingimisi kohaldamata jätmise, kuivõrd KarS § 424 lg 2 sätestatud kuriteo korral ei jäeta mõistetud karistust täielikult tingimisi kohaldamata. Seega peaks vähemalt osa karistusest reaalselt ära kandma. KarS § 74 lg 5 sõnastuse kohaselt (lause 3) kui uus kuritegu pandi toime tahtlikult, võib kohus uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist koos käitumiskontrolliga, allutades süüdlase elektroonilisele valvele KarS § 75 lg 2 p 9 või 10 sätestatud korras. Seega uuesti karistuse kandmiselt vabastamisel tuleks süüdistatav allutada elektroonilisele valvele, mis tähendab seda, et karistus jäetakse kohaldamata üldjuhul täies ulatuses. Elektroonilise valve eesmärk on küll teatud piirangute seadmine süüdlasele, kuid seda ei saa võrdsustada vangistusega. Selline võimalus on aga KarS § 424 lg 4 p 1 sõnastuse kohaselt välistatud. Käesoleval juhul on aga eelmise otsusega mõistetud karistus juba täitmisele pööratud just kriminaalhoolduse nõuete rikkumise tõttu ja sellest tulenevalt ei saa ka kõne alla tulla ei liitkaristuse osaliselt täitmisele pööramise ega ka süüdistatava kriminaalhooldusele allutamise küsimus. Kuivõrd süüdistatavale käesolevas kriminaalmenetluses süüks arvatud kuritegu on toime pandud Harju Maakohtu 01.02.2019 otsusega nr 1-18-10145 määratud katseajal, tuleb kohaldada KarS § 74 lg 5 1. lauses märgitut, mille kohaselt kui süüdlane paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt KarS §

65 lõikes 2 sätestatule. KarS § 65 lg 2 sätete kohaselt kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Kuivõrd süüdistataval on eelmise otsusega mõistetud karistus täitmisele pööratud Harju Maakohtu 29.08.2019 määrusega, tuleb eelmise otsusega mõistetud ja täitmisele pööratud karistus täies ulatuses liita käesoleva otsusega mõistetava karistusega ning mõistetav liitkaristus kuulub reaalsele ärakandmisele ülalpool toodud motiividel, arvestades liitkaristuse ärakandmist alates süüdistatava eelmise otsusega mõistetud ja täitmisele pööratud karistuse kandmisele asumisest, s.o alates 09.11.2019.

Märt Toming kohtunik (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.