1-17-8973/48 - Rahvatervisevastased süüteod - Narkootikumidega seotud süüteod - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid kasuks 156,84 eurot (sh käibemaks 20%) adv. Marina Kelpmani poolt süüdimõistetu Daniil Matvejevi kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumäärus saata Viru Vanglale, Daniil Matvejevile, kaitsjale ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 18.10.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Daniil Matvejevi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 02.10.2018 otsusega tunnistati Daniil Matvejev süüdi KarS § 183 lg 2 p 1 järgi ning KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 3 aastat 7 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistus kokku 3 päeva karistusaja hulka ning kandmisele kuulus 3 aastat 6 kuud 27 päeva vangistust. Daniil Matvejevile mõistetud karistuse kandmise alguseks loeti 09.01.2018. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosusele antud hinnangut, toetab Daniil Matvejevi tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve alla. Prokuröri seisukoht Oma kirjalikus seisukohas nõustub prokuratuur vangla arvamuses toodud argumentidega ning toeta, nagu ka vangla, Daniil Matvejevi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Kohtuistungil teatas kinnipeetav, et soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta on mõistnud oma vigu, sai aru, et toimis valesti ja ei oleks tohtinud seadust rikkuda. Tegi järelduse, et peab teenima õiglaselt palka, tööl käima. Tal oli narkootikumide sõltuvus, kuid ta on valmis sellega tegelema. Ta on vanglas kõik määratud programmid läbinud ja teinud järelduse, et ei vaja narkootikume. Programmis arutasid, kellel mis probleem on ning et sõltuvus viib vangistuseni ja peres tekivad probleemid. Alkoholi tarvitab tähtpäevadel, kuid sõltuvust ei ole. Vabanemisel asub tööle Xxxx keskuses. Tal on 9 klassi haridust ning vanglas ei ole eriala omandanud. Tööle läheb abitööliseks firmasse, kus enne tegi ÜKT tunde. Elama hakkab xxxx, seal elab tema vanaema A M. Arst, kelle juurde ta vabanemisel läheb, on tema vanaema tuttav, kes tegeleb nii alkoholi kui ka narkootikumide sõltuvustega. On valmis ka lisatöid otsima. Kaitsja leiab, et avaldatu alusel ja süüdimõistetu enda kinnitusel võib järeldada, et ta on mõistnud olukorda, ta on läbinud erinevad sotsiaalprogrammid. Ta on muutnud oma suhtumist ja on valmis elama seadusekuulekat elu. Tal ei ole alkoholiga probleeme, narkootilist sõltuvust on ta nõus ravima ning teab, kelle poole pöörduda. Tal on kindel elu- ja töökoht, mis toob talle sissetulekud. Tulenevalt sellest, et vangla ja prokuratuur toetavad kinnipeetava vabanemist enne tähtaega, toetab ka kaitsja Daniil Matvejevi vabastamist tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla.

Kohtumääruse põhjendused KarS § 76 lg 2 p 1 alusel võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud KarS § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Daniil Matvejev ära kandnud üle 1 aasta 10 kuu vangistust, mis on üle poole tema mõistetud 3 aasta 6 kuu 27 päevasest karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamisele ja seda olenemata asjaolust, et vangistuses viibib ta esimest korda, mistõttu võiks vangistuse mõju isiku edasise käitumise kujundamisel pidada potentsiaalselt tugevaks. Karistusregistri andmetel on kinnipeetaval 4 kehtivat kriminaalkaristust, mis viitab sellele, et isikule ei ole varasemad tingimuslikud karistused vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Viimased kuriteod on narkootikumide ebaseaduslik käitlemine nii väikeses kui ka suures koguses. Kuritegude toimepanemisi on soodustanud narkootikumide tarvitamine. Kinnipeetava käitumine vangistuses ei ole olnud õiguspärane. Ta on tegelenud erinevate taasühiskonnastavate tegevustega, mis on talle ette nähtud individuaalse täitmiskava raames, sealhulgas ta läbis sotsiaalprogrammi ``Eluviisitreening``, alustas keevitaja erialal õpinguid, kuid jättis pooleli, kuna leidis teooria olema tema jaoks liiga raske. Lisaks alustas ta riigikeele õpinguid A1 tasemel, kuid jättis ka need õpingud pooleli, kuna loodab enne kursuse läbimist vangistusest vabaneda. Kinnipeetav on alates 18.03.2019 määratud tööle köögitööliseks, varem töötas majandustöödel koristajana. Samas nähtub iseloomustusest, et kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus, millest nähtub, et ta ei suuda ka vangistuses range järelevalve all viibides alluda korraldustele ega järgida kehtestatud nõudeid, mistõttu puudub kohtul kindlus selles, et ta on oma kuritegelikust käitumisest teinud käesolevaks ajaks vajalikud järeldused. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-91-06 märkinud, et vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks. Seega ei ole õiguspärase käitumise kriteerium kinnipeetava puhul täidetud. Kinnipeetaval on vabanemisel kindel elukoht vanaemale kuuluvas korteris, kus ta hakkaks elama koos vanaemaga. Enne vangistust oli tal samuti kindel elukoht, kuid see ei takistanud tal kuritegusid toime panemast. Tasumata rahalisi nõudeid on isikul üle 5600 euro, mida enda sõnul on ta nõus tasuma vastavalt võimalustele. Narkokuriteod pani kinnipeetav toime materiaalse kasu saamise eesmärgil. Ise ta seda ei tunnista, kuid arvestades, et suures koguses narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine toob endaga kaasa suure tulu isegi olukorras, kus isik käitles narkootikume ka enda tarbeks. Seetõttu ei saa välistada kuriteo toimepanemist materiaalse kasu saamiseks. Kuigi vanaema on nõus kinnipeetavat vabanemisel moraalselt ja

ka materiaalselt toetama ning tal on garanteeritud töökoht MTÜ-s Xxxx, valgustuslike ja kultuursete organisatsioonide keskused, mille juhatuse liige on kinnipeetava vanaema, leiab kohus, et on jätkuvalt oht, et kinnipeetav paneb toime uue kuriteo materiaalse kasu saamiseks, kuivõrd kinnipeetav on ametlikult töötanud vähe, enamasti on ta tööd teinud mitteametlikult, mistõttu puudub tal ametlikult tööl käimise harjumus. Kinnipeetav võib majanduslike raskuste tekkimisel panna toime uusi kuritegusid. Seda toetab ka asjaolu, et tema tutvusringkonda kuulub kriminaalse taustaga isikuid, kellega koos ta pani kuritegusid toime, mis viitab omakorda sellele, et isik on teiste poolt mõjutatav kuritegusid toime panema. Kuritegude toimepanemisi soodustab narkootikumide tarvitamine kinnipeetava poolt. Ta on korduvalt pannud toime kuritegusid narkojoobes olles. Vanglas on hinnatud isiku sõltuvus remissioonis olevaks. Kinnipeetav ise ka tunnistab narkootikumide tarvitamist, enda sõnul teadvustab narkootikumide tarvitamisega seotud probleeme ja leiab, et on vaja tarvitamisega seoses midagi muuta. Samas on narkoprobleem isikul olnud pikemat aega, kuid siiani ei ole ta abi otsinud või ei ole saadud abi vajalikku mõju avaldanud ega suutnud hoida narkootikumide edasisest tarvitamisest. Kõike eelnevat arvesse võttes puudub kohtul veendumus, et kinnipeetav oleks oma kuritegelikust käitumisest käesolevaks ajaks teinud vajalikud järeldused ning ta suudab edaspidi käituda seaduskuulekalt. Tal on kanda jäänud veel küllaltki pikk karistusaeg. Samuti puudub kohtul kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on piisavalt mõjusad vahendid muutmaks isiku suhtumist kuritegelikku käitumisse ning seeläbi hoidmaks ära uue kuriteo toimepanemist isiku poolt. Kinnipeetav on käesolevad kuriteod pannud toime olles kriminaalhooldusele määratud. Seega varasemalt antud võimalus kanda karistust vabaduses ei täitnud oma eesmärki ning isik jätkas kuritegude toimepanemist. Kuigi kinnipeetava puhul esineb positiivseid asjaolusid vabanemisjärgsete elutingimuste näol, ei saa nende pinnalt järeldada veel karistuse eesmärkide täidetust ning need ei kaalu kohtu hinnangul üles negatiivseid asjaolusid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Daniil Matvejevi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Menetluskulud Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja adv. Marina Kelpman, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 165,84 eurot. Kohus leiab, et tasutaotlus ei ole täies ulatuses põhjendatud ja kuulub vähendamisele. Justiitsministri 26.07.2016 määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 151 lg 1 p 3 sätestab, et kui riigi õigusabi osutamise koht jääb advokaadibüroo asukohast kaugemale kui 40 kilomeetrit, makstakse selle advokaadibüroo kaudu õigusabi osutava advokaadi põhjendatud taotlusel riigi õigusabi osutamise kohta ja tagasi jõudmiseks kulutatud aja eest kokku täiendavat tasu vastavalt advokaadibüroo kaugusele, arvestades ühte suunda 25 eurot, kui vahemaa on 101–150 kilomeetrit. Marina Kelpman on tasutaotluses märkinud tasu sõidule kulutatud aja eest, 1⁄2 tasust marsruudil Tartu Rakvere, 62 km summas 20 eurot. Arvestades ühte sõidusuunda Tartu-Rakvere, milline vahemaa on 124 km, kuulub tasu sõidule kulutatud aja eest hüvitamise summas 12,50 eurot (124 km = 25 eurot / 2 =12,50). Eeltoodust tulenevalt kuulub tasu ja kulud advokaadile hüvitamisele summas 156,84 eurot, sealhulgas käibemaks 20% summas 26,14 eurot.