lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-17-11095/44

Avaliku rahu vastased süüteod › Avaliku korra vastased süüteod

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 03.12.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-17-11095/44
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Avaliku rahu vastased süüteod › Avaliku korra vastased süüteod
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
03.12.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1108
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-17-11095/8Viru Maakohus Narva kohtumaja20.12.20171-17-11095/24Viru Maakohus Rakvere kohtumaja12.03.20191-17-11095/36Viru Maakohus Rakvere kohtumaja31.10.2019

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (2)

lahend.ee
3-20-735/6Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja24.04.20203-19-832/19Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja03.04.2020

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse kuupäev

3. detsember 2019

Kohtuasja number

1-17-11095

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau

Kohtuasi

Süüdimõistetu Sergey Vasendini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamine

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 31. oktoobri 2019. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Sergey Vasendini (Vasendin, isikukood 37309033714) kaitsja advokaat Andrei Matvejev, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Sergey Vasendini kaitsja määruskaebus läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Viru Maakohtu 20. detsembri 2017. a otsusega tunnistati Sergey Vasendin süüdi KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja mõisteti karistuseks 11 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 6. mai 2014. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning S. Vasendinile mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 8 kuud ja 15 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 8. august 2017.

Sarnased lahendid

Avaliku rahu vastased süüteod
  • 24.08.20261-26-4873/28Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 18.08.20261-26-2446/15Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 18.08.20261-26-4857/9Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 18.08.20261-26-3915/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20261-26-4283/6Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 12.08.20261-26-5643/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
2.
Viru Maakohtu 31. oktoobri 2019. a määrusega jäeti S. Vasendin vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
3.Maakohtu määruse kohaselt on S. Vasendinil kaks kehtivat kriminaalkaristust ning teda on korduvalt vangistusega karistatud. Eeltoodu viitab sellele, et isik ei ole varasemast karistusest vajalikke järeldusi teinud ja oma käitumist korrigeerinud. Kuritegude toimepanemist on soodustanud alkoholi ja narkootikumide tarvitamine. Käesolev kuritegu on toime pandud vägivalda kasutades, varem on kinnipeetav toime pannud narkootikumide

käitlemisega seotud kuriteo enda tarbimisharjumuste rahuldamiseks ja materiaalse kasu saamiseks. S. Vasendini käitumine vangistuses ei ole olnud õiguspärane. Ta on läbinud individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevusi, sealhulgas sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja vanglas töötanud (praegu töötab ta toidujagajana), kuid tal on üks kehtiv distsiplinaarkaristus.

4.Vabanemisjärgselt on kinnipeetaval võimalus elada emale kuuluvas korteris koos oma vanematega. Enne vangistust elas ta samas korteris üksinda. Seega vabaneb ta samasse keskkonda. Enne vangistust töötas ta nii ametlikult kui ka mitteametlikult. Vabanemisel isikul garanteeritud töökoht puudub. Enda sõnul saaks ta tööle Narvas asuvasse Termoizola OÜ-sse plekksepana, kus töötas ka enne vangistust, kuid sellekohane garantiikiri puudub. Isiku varasemat elukäiku ja toimepandud narkokuritegu arvestades võib järeldada, et garanteeritud töökoha ja kindla igakuise sissetuleku puudumine, samuti tasumata võlgnevused, võivad olla uue kuriteo toimepanemise riskiks. Alkoholisõltuvust isikul meditsiiniosakonna andmetel diagnoositud ei ole, kuid ta on pannud toime vägivaldse kuriteo alkoholijoobes olles, samuti kriminaalhooldusel olles rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu. Eeltoodu viitab sellele, et isikul on probleeme alkoholi tarvitamisega. Kinnipeetaval on Viru Vangla meditsiiniosakonna andmetel diagnoositud narkosõltuvus. Arvestades, et isik on ka varasemalt üritanud narkootikumide tarvitamisest loobuda, viibides Viru Vanglas eelmise vangistuse kandmise ajal SRS osakonnas, kuid tulemusteta, siis puudub kohtul kindlus, et isik suudab sel korral narkootikumide tarvitamisest täielikult loobuda.
5.Kinnipeetav on varem olnud kriminaalhooldusel. S. Vasendin vabastati Viru Maakohtu
6.jaanuari 2016. a määrusega karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega, kuid ta rikkus katseajal alkoholi tarvitamise keeldu. Lisaks karistati teda katseajal NPALS § 151 lg 1 järgi, mistõttu tema karistus pöörati täitmisele. Kisaks sellele pani S. Vasendin katseajal toime uue KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Eeltoodut arvestades puudub kohtul kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on sel korral piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uue kuriteo toimepanemist isiku poolt.

MÄÄRUSKAEBUS

6.Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse S. Vasendini kaitsja, kes palub kohtumääruse tühistada ja S. Vasendini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada.
7.Kaitsja hinnangul ei ole maakohus analüüsinud, kas karistuse eesmärk on saavutatud. Maakohus on oletanud, et S. Vasendin võib vabaduses alkoholi ja narkootikumide tarvitamist jätkata. S. Vasendin on läbinud vanglas sotsiaalprogramme, mis võimaldab eeldada, et ta vabaneb sõltuvusest. Kaitsja arvates tuleb anda hinnang karistuse eesmärkide saavutamisele lähtudes muudatustest, mis toimusid karistuse ajal, mitte enne karistuse mõistmist. Süüdimõistetu on oma käitumist parandanud ja püüab uute kuritegude toimepanemisest hoiduma. Maakohus ei ole kõiki olulisi asjaolusid kaalunud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8.Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et S. Vasendini kaitsja määruskaebus on ilmselgelt põhjendamatu, ja jätab selle seetõttu KrMS § 390 lg 1 ning § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.

2(3)

9.KrMS § 390 lg 1 sätestab, et määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus järgitakse sama seadustiku 11. või 12. peatüki sätteid, arvestades 15. peatükis sätestatud erisusi. Kriminaalmenetluse seadustiku 15. peatükk ei reguleeri maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse eelmenetlust ringkonnakohtus. Seega tuleb kõnealuses küsimuses kohaldada kriminaalmenetluse seadustiku 11. peatüki 2. jao sätteid, sh KrMS § 326. KrMS § 326 lg 3 sätestab, et ringkonnakohus võib apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata ka juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohtu praktika kohaselt saab ilmselt põhjendamatuks lugeda muu hulgas sellise apellatsiooni, millel puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27. aprilli 2011. aasta määrus asjas nr 3-1-1-36-11, p 8) Tulenevalt KrMS § 390 lg-st 1 saab ringkonnakohus eeltoodud reegleid järgides jätta läbi vaatamata ka ilmselgelt põhjendamatu, sh perspektiivitu määruskaebuse.
10.Kolleegiumi hinnangul on S. Vasendini kaitsja määruskaebus tervikuna perspektiivitu. Määruskaebustes toodud argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. aprilli 2017. aasta määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16)
11.Maakohus on S. Vasendin vangistusest ennetähtaegset vabastamata jätmist põhjendanud asjakohaselt ja arusaadavalt, hinnates S. Vasendini uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse kõrgeks faktipõhiselt ning veenvalt (vt käesoleva määruse punktid 3-5). Ringkonnakohtul ei ole maakohtu argumentatsioonile midagi sisulist lisada. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus jätnud vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse võtmata ega omistanud ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu. Maakohus on S. Vasendinit positiivselt iseloomustavate asjaoludega juba arvestanud – kohus on pidanud oluliseks seda, et S. Vasendin on osalenud sotsiaalprogrammis, et sõltuvusest vabaneda, ja vanglas töötanud ning tal on vabaduses elukoht ja lähedased. Samas on maakohus arvestanud põhjendatult ka sellega, et S. Vasendinit on korduvalt vangistusega karistatud, kuid ta on sellegipoolest kuritegude toimepanemist jätkanud. S. Vasendin vabastati Viru Maakohtu 6. jaanuari 2016. a määrusega karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega, kuid ta tarvitas katseajal alkoholi ja narkootikume ning pani toime uue kuriteo. Lisaks oli maakohtu määruse tegemise ajal kinnipeetaval üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Seega annab S. Vasendini isikust ja varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos küllaldase põhjuse arvata, et ta võib vabaduses kuritegude toimepanemist jätkata.
12.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus S. Vasendini kaitsja määruskaebuse Viru Maakohtu 31. oktoobri 2019. a määruse peale eelmenetluses läbi vaatamata. /allkiri/

/allkiri/

/allkiri/

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk

Mati Kartau

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 05.08.20261-26-5679/4Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 29.07.20261-26-1771/50Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium