Rahvatervisevastased süüteod › Narkootikumidega seotud süüteod

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

vestlused erinevatel teemadel, ta osaleb alates 23.02.2019 läbi Töötukassa C-kategooria mootorisõidukijuhi koolitusel, ta on töötanud järelevalveta väljaspool avavanglat ettevõttes xxx OÜ ning alates 16.05.2019 töötab ta ettevõttes xxx. Kinnipeetav on avavanglas olles käinud seitsmel korral lühiajalisel väljasõidul õe juures ning need on möödunud probleemideta ja täitnud oma eesmärgid. Tallinna Vangla toetab kinnipeetava vabastamist tingimisi enne tähtaega ühes elektroonilise valve kohaldamisega. Kinnipidamisasutuse iseloomustusest nähtub, et vabanemisel on isikul olemas kindel elukoht. Kinnipeetav on avaldanud soovi ennetähtaegse vabanemise korral asuda elama aadressile xxx. Tegemist on heas seisukorras oleva kahetoalise korteriga, mis kinnistusraamatu andmetel kuulub kinnipeetava emale. Kinnipeetav elas nimetatud aadressil ka enne vangistust koos õe, õe abikaasa ja nende kahe väikese lapsega. Kõik tingimused elektroonilise järelevalve paigaldamiseks on täidetud. Iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on võimalik ennetähtaegse vabanemise korral jätkata töötamist ettevõttes xxx. K-Raha andmetel 08.10.2019 seisuga on isikul tasumata rahalisi nõudeid summas 5 495,41 eurot ning vabanemisfondis on xxx eurot. Kinnipeetava õde ja tema abikaasa on valmis kinnipeetavat igati aitama elukoha ja esmavajalikuga, kuid mitte rahaliselt, sest neil on kaks alaealist last ja rahalised võimalused seetõttu piiratud. Roman Dombrovski taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist ühes elektroonilise valve kohaldamisega. Abiprokurör Kaito Puusepp esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt Tallinna Vangla esitas kohtule materjalid ja seisukoha Roman Dombrovski vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta ühes elektroonilise valve kohaldamisega (Vangla toetab ennetähtaegset vabastamist). Prokurör nõustub täielikult vangla seisukohaga, seda muuta ega täiendada ei soovi. Kaitsja on seisukohal, et isik tuleb tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastada, kuna isik on vangistuse ajal oma tegudega näidanud motivatsiooni parandada oma eluviisi ja käituda edaspidi seaduskuulekalt. Isiku töötamine vanglas selgelt osundab, et ta ei poolda kriminaalset subkultuuri ja nendes levinud hoiakuid. Kaitsja soovib eraldi välja tuua seda, et praegusel hetkel isik on 29-aastane ja teda on võimalik resotsialiseerida. Statistika näitab, et kui see toimub hiljem siis on tõenäolisem, et see ei õnnestu. Kaitsja palub kohtul isiku vabastada. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja kaitsja arvamused, leiab, et Roman Dombrovski võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Roman Dombrovski isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kinnipeetav on talle mõistetud karistusest ära kandnud ligikaudu 3 aastat vangistust ning tegemist on tema esimese vanglakaristusega. Isiku käitumine vangistuses on olnud korrektne, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest võib järeldada, et

kinnipeetav on mõistnud õiguskuuleka käitumise vajalikkust ning suudab kehtivatest normidest kinni pidada, neid austada. Kohus usub, et tuge kriminaalseid hoiakuid muuta saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab Roman Dombrovski tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise järelevalvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas Roman Dombrovskile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetavad ka vangla ja prokurör. Kohus arvestab kinnipidamisasutuse iseloomustuses märgitut, et isik on väliselt tasakaalukas, rahulik ja ei otsi seiklusi. Ta ei samasta ennast kriminaalse subkultuuriga. Ametnike suhtes on positiivse hoiakuga. Samuti on isik püstitanud endale ka realistlikke eesmärke eluks vabaduses. Isik on ka vangistuses seadnud endale eesmärgid, mis ta on osaliselt saavutanud. Eelnevatest asjaoludest lähtudes on kohus seisukohal, et vangistus on täitnud enda eesmärgid ning isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud. Kohus arvestab ka asjaoluga, et kinnipeetav ei ole varasemalt kriminaalhooldusel viibinud ning see võib olla talle heaks võimaluseks resotsialiseeruda ühiskonda ning samas olla motiveeritud käituma ka edaspidi õiguskuulekalt. Pärast vabanemist on Roman Dombrovskil olemas ka kindel elu- ja töökoht ja lähedaste toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka Roman Dombrovski, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus leiab ka, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma.

Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.