Liiklussüüteod

1-19-9321

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada Lk 2 / 4

1-19-9321 kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Janar Uustalu süüdistatakse selles, et tema, olles 12.03.2018 karistatud Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja poolt mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest, juhtis uuesti tahtlikult 26.06.2019 kella 21:40 ajal Rapla mk Märjamaa vallas Tallinn-Pärnu-Ikla mnt 59. km-l alkoholijoobes olles (etanooli sisaldus veres 2,73+/-0,06 mg/g, k=2) mootorsõidukit BMW 520i reg nr xxxxxx, millega sõitis teelt välja, põhjustades liiklusõnnetuse, mille tagajärjel sai vigastada kaasreisija Riina Rešetnikovs. Seega, juhtides korduvalt tahtlikult mootorsõidukit terviseseisundis, kus juhi väljahingatavas õhus oli alkoholi piirmäär ületatud mitte vähem kui 0,75 mg/l kohta, millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja lg 2 p 1 nõudeid, pani Janar Uustalu toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Vastavalt Janar Uustalu ja tema kaitsjaga sõlmitud kokkuleppele tegi prokurör ettepaneku Janar Uustalu süüdi tunnistada ja karistada KarS § 424 lg 2 järgi vangistusega 1 aasta ja 2 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada vangistust Pärnu Maakohtu poolt 12.03.2018 mõistetud ärakandmata karistuse- 5 kuulise ja 27 päevase vangistuse- võrra ja liitkaristuseks kahe kohtuotsuse alusel mõista 1 aasta 7 kuud ja 27 päeva vangistust. Asendada vangistus KarS § 69 lg 1 kohaselt 597 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrata 2 aastat. Kuni üldkasuliku töö lõpuni on Janar Uustalu kohustatud alluma KarS § 75 lg 1 ette nähtud käitumiskontrolli nõuetele - elama kohtu määratud alalises elukohas, ilmuma määratud aegadel kriminaalhooldaja juurde registreerimistele, alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas, esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, kauemaks kui viieteistkümneks päevaks lahkuma oma elukohast ainult kriminaalhooldaja eelneval loal, elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks, samuti Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks saama kriminaalhooldusametnikult eelnevalt loa. Janar Uustalu kohtu poolt määratud alaliseks elukohaks lugeda tema ankeetandmetes märgitud elukoht. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada Janar Uustalu katseajal läbima kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogramm. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada Janar Uustalu üldkasuliku töö tegemise ajal mitte tarvitama alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 5 alusel kohustada Janar Uustalu pöörduma alates katseaja algusest kahe kuu jooksul psühhiaatri vastuvõtule eesmärgiga tuvastada alkoholisõltuvus ning vajadusel alluma vastavale ravile. Janar Uustalu on kohustuse täitmiseks nõusoleku andnud. Katseaja algust lugeda kohtuotsuse kuulutamisest, KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli nõuete kohaldamist alustatakse pärast kohtulahendi jõustumist. Lisakaristusena KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta Janar Uustalult ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks. Lisakaristus algab kohtuotsuse jõustumisest. Kriminaalmenetluse kulud: kaitsja õigusabikulu summas 64.80 eurot; ekspertiisitasu 27 eurot,sundraha 810 eurot. Arvestades Janar Uustalu töötust ja sissetulekute vähesust, vähendada KrMS § 180 lg 3 alusel sundraha poole võrra, s.o. 405 euroni, võimaldades menetluskulude kokku 496.80 euro - tasumist ositi 10 kuu jooksul kuni summa täieliku tasumiseni, tasudes igakuiselt 49.68 eurot. Lk 3 / 4

1-19-9321

KOHTU SEISUKOHT

Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatav selgitas kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ning kinnitas, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid menetlusnorme ning kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus. Kohus teeb otsuse süüdistatava süüdimõistmise ja talle kokkuleppekohase karistuse ning lisakaristuse mõistmise kohta ja mõistab riigituludesse menetluskulud vastavalt sõlmitud kokkuleppele. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik

Lk 4 / 4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.