Isikuvastased süüteod › Eluvastased süüteod

Edasikaebamise kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

SÜÜDISTUS:

MAAKOHTU OTSUS:

APELLATSIOON:

3.1 Kaitsja ei vaidle vastu sellele, et süüdistatav tappis 25.06.2018 YY, kuid kaitsja on seisukohal, et süüdistatav pani talle etteheidetava süüteo toime tugeva hingelise erutuse seisundis. Seega leiab kaitsja, et süüdistatava tegu tuleb kvalifitseerida KarS § 115 tähenduses provotseeritud tapmisena. 3.2 Kaitsja nõustub maakohtuga, et süüdistatava ja kannatanu elu ei kulgenud enne kannatanu surma harmoonilises üksmeeles, kuid maakohus on jätnud sisuliselt käsitlemata selle, kas süüdistatava psüühika ja emotsionaalne seisund teo toimepanemise ajal võis olla selline, et temas tekkis tugev hingeline erutus. Süüdistatava poolne vägivald kannatanu suhtes ei tähenda seda, et kannatanu ei saaks omalt poolt olla vägivaldne süüdistatava suhtes. Selliselt on tunnistajad CC ja BB andnud ütluseid selle kohta, et kannatanu käitumine oli viinud süüdistatava selleni, et süüdistatav ei saanud rahulikult töötada ega elada. Sama seisukohta on väljendanud ka süüdistatav ise. Tähelepanuta ei saa jätta ka asjaolu, et kannatanult võeti ära ka laste hooldusõigus, mis täiendavalt kinnitab seda, et kannatanu ei olnud enda lähedaste suhtes ülemäära hooliv. Lisaks on kannatanu viibinud vähemalt korra ravil ka psühhiaatriahaiglas. 3.3 Riigikohus on kriminaalasjas nr 3-1-1-10-13 punktis 8 tõdenud, et provokatsiooni analüüsimisel tuleb anda üldhinnang kannatanu käitumisele. Praegusel juhul on kohus piirdunud üldhinnangu andmisega süüdistatava käitumisele ning teinud sellest järelduse, et kannatanu pole süüdistatavat provotseerinud. Maakohus on jätnud täiesti tähelepanuta selle, et süüdistatava ütluste kohaselt on kannatanu teda korduvalt ähvardanud (lubanud visata aknad sisse kui ta enda tahtmist ei saa), halvustas süüdistatavat teiste ees, ahistavalt jälitanud (ilmudes kutsumata tema töökohta, koju ajal kui nad koos ei elanud jms). Kaitsja hinnangul ei ole selles osas alust kahelda ka süüdistatava ütlustes, kuna süüdistatava ütlused süüteo asjaolude kohta on pigem ennast süüstavad kui õigustavad. Maakohus on jätnud sisuliselt analüüsimata kannatanupoolse vägivalla süüdistatava suhtes. Sellest tulenevalt on kohus jõudnud ka ebaõigele seisukohale, et kannatanu ei provotseerinud süüdistatavat. 3.4 Kaitsja vaidleb vastu ka sellele, et selles kriminaalasjas ei leidnud kinnitust kaitseversioon, et süüdistatav võis reageerida kannatanupoolsele petmisele. Kohus on õigesti märkinud, et süüdistatavale oli ammu teada, et kannatanu tegeleb mh prostitutsiooniga ja sellest tulenevalt ei olnud süüdistatava jaoks saladus, et kannatanul on veel teisigi intiimseid suhteid. Kuid see petmine, mida süüdistatav nägi vahetult enne kannatanu tapmist oli kvalitatiivselt erinev sellest, millest süüdistatav oli teadlik. Süüdistatav oli teadlik, et kannatanu oli seksuaalses vahekorras teiste meestega raha saamise eesmärgil. Vahetult enne kannatanu tapmist nägi süüdistatav kannatanu telefonis sõnumeid, kus kannatanu oli lähedastes suhetes teise meesterahvaga. Samuti nägi süüdistatav, et kannatanu halvustab süüdistatavat mitmete teiste inimeste ees. 3.5 Kaitsja leiab, et ei ole õige võrdsustada prostitutsiooni kui tehingliku seksuaalsuhet romantilise suhtega. Tavaeluski esineb suhte vorme, kus paarid annavad teineteisele heakskiidu magada teiste inimestega, kuid kus paarilise petmine (st emotsionaalne petmine, uue romantilise suhte loomine) on keelatud. Selles küsimuses ei oma kaitsja hinnangul määravat tähtsust asjaolu, et süüdistatava ja kannatanu suhe ei olnud harmooniline (mh üritas süüdistatav kannatanut maha jätta). Kriminaalasjas on selgelt tõendamist leidnud tõsiasi, et kannatanu ja süüdistatava suhe oli väga emotsionaalne (olgugi, et sageli seostus see negatiivsete emotsioonidega). See sisaldas muuhulgas mustrit, et ühe osapoole valesti käitumine tõi teises osapooles kaasa tugeva reaktsiooni. Lisaks eelnevale ei piirdunud kannatanu telefonis leitud sõnumivahetus vaid petmisega, vaid see sisaldas ka hulgaliselt informatsiooni selle kohta, et

kannatanu oli halvustanud süüdistatavat teiste inimeste ees. See omakorda tugevdab süüdistatava hingelist erutust. 3.6 Pärnu Maakohus on oma otsuses tõdenud, et süüdistataval isegi võis kannatanu sõnumeid lugedes tekkida hingeline erutus, kuid see ei olnud sellest hoolimata tugev. Seda seisukohta põhjendab kohus asjaoluga, et süüdistatav läks kannatanu juurde selge sihiga ta tappa. Kaitsja ei nõustu kohtuga, et tapmisplaani olemasolu välistaks mingil moel provotseeritud tapmise koosseisu. Kaitsja leiab, et tugev hingeline erutus tähendab eelkõige seda, et isikul on oma käitumist raske kontrollida. Tugev hingeline erutus ei saa tähendada seda, et isik ei suuda oma käitumist üldse mõtestada (st käitub täiesti eesmärgipäratult). Seda seisukohta on jaatanud ka Riigikohus kriminaalasjas nr 3-1-1-10-13 punktis 8, kus tõdeb, et KarS § 115 kohaldamist ei välista asjaolu, kui isiku liikumapanevaks jõuks on nt kättemaksumotiiv. Samas punktis tõdeb Riigikohus, et juhul kui isik ei ole võimeline oma käitumist üldse juhtima, siis on isiku vastutus KarS § 34 tuginedes välistatud. 3.7 Kaitsja leiab, et selles kriminaalasjas ei luba ka tapmise tehiolud teha järeldust, et süüdistatav käitus kalkuleeritult ja planeeritult. Kriminaalasjas ei ole tõendamist leidnud, et süüdistataval oleks olnud plaan tappa kannatanu enne tema sõnumite lugemist. Sõnumite lugemisest tekkinud hingelise erutuse mõjul läks süüdistatav kannatanu juurde, kes tol hetkel magas. Kuivõrd distants süüdistatava ja magava kannatanu vahel oli väga väike, siis ei ole alust arvata, et süüdistataval hingeline erutus võis vahepeal lahtuda. Ka nähtub kriminaalasja materjalidest, et kannatanu suri kiiresti. Kaitsja hinnangul on ebaoluline kohtu tõdemus, et pärast kannatanu tapmist viis süüdistatava laiba tuletõrje veevõtutiiki. Kriminaalasja materjalidest ei nähtu, et süüdistatav oleks enne tapmist ette valinud koha, kuhu laip viia. Vastupidiselt nähtub, et laiba kõrvaldamise küsimust asus süüdistatav esimest korda vaagima pärast kannatanu tapmist. See ilmestab kaitsja hinnangul seda, et süüdistatav tegutses ettekavatsematult afektiseisundis. 3.8 Kaitsja hinnangul on selles kriminaalasjas selge, et süüdistatava näol on tegemist isikuga, kes ärritus kannatanu käitumise peale kergesti. Lisaks sellele on oluline ka asjaolu, et süüdistatav oli tapmise hetkel narkojoobes, mis omakorda vähendas tema võimekust ratsionaalselt mõelda. Sellest tulenevalt on kaitsja hinnangul täiesti loogiline, et süüdistatav oli tapmise hetkel just tugeva hingelise erutuse seisundis. Süüdistatav oli isik, kes oma vaimse seisundi tõttu tollel perioodil ärritus kergesti kõige peale, mida kannatanu tegi. Vaieldamatult on kannatanupoolne süüdistatava halvustamine teiste inimeste ees ning tema petmine sellise tõsidusastmega teod, et esile kutsuda just tugev hingeline erutus. Seda eriti olukorras, kus süüdistatava ja kannatanu suhte üldine foon oli selline, et nad olid teineteise viinud viimse piirini. 3.9 Kaitsja hinnangul ei saa tapmismotiivi tuletada ka süüdistatava varasemast vägivallast kannatanu suhtes (sh tapmisega ähvardamisest). Kõiki tõendeid kogumis hinnates nähtub selgelt, et süüdistatava vägivald kannatanu suhtes oli oma laadilt ja iseloomult juhuslik. See tähendab, et vägivalla kasutamine ei hõlmanud endas tõsisema tagajärje tekitamise kavatsust. Kuna nende suhtes oli verbaalne vägivald tavaline, siis ei saa ülemäärast tähtsust omistada ka tapmisega ähvardamisele. Seega on süüdistatava käitumist õige käsitleda provotseeritud tapmisena KarS § 115 tähenduses ning Pärnu Maakohus on ekslikult omistanud süüdistatavale kalkuleeritud ja läbimõeldud käitumise motiivi.

3.10 Juhul kui ringkonnakohus ei nõustu kaitsjaga, et süüdistatava tegevus tuleks kvalifitseerida provotseeritud tapmisena, leiab kaitsja, et süüteo asjaolusid arvestades on süüdistatavale mõistetud karistus liiga karm. Ka juhul kui ringkonnakohus leiab, et süüdistatav ei olnud süüteo toimepanemise hetkel tugeva hingelise erutuse seisundis, siis leiab kaitsja, et sellest ei järeldu, et süüdistatav pani teo toime kindla sihiga kannatanu tappa. Täpsemalt leiab kaitsja, et tugeva hingelise erutuse ja nn külmaverelise tapmise vahele jäävad mitmed vahepealsed isiku süüd iseloomustavad seisundid. Kõik kannatanu tapmisega seonduv ja sellele järgnev oli käigu pealt kujunenud teoplaan. Selliselt leiab kaitsja, et süüdistatava tegu ei iseloomusta äärmine küünilisus selliselt nagu kohus on seda iseloomustanud. 3.11 Kaitsja ei nõustu ka kohtu seisukohaga, et selles kriminaalasjas esineb karistust raskendava asjaoluna KarS § 58 punktis 4 nimetatud koosseis. Sisuliselt on kohus leidnud, et kannatanu oli süüdistatava pereliige. Perekonnaõiguse mõttes eeldab perekondlik side üldjuhul kas põlvnemise fakti või teatud seadusest tulenevaid suhteid (nt abielu, ülalpidamiskohustus). Praegusel juhul ei ole süüdistatava ja kannatanu vahel ühtegi sellist seost. Kannatanu ja süüdistatav ei olnud abielus. Oma suhte jooksul elasid nad suures osas faktiliselt koos süüdistatava juures, kuid sellest faktist ei saa tuletada perekondliku sõltuvussuhet. Selliselt oli kannatanul süüdistatavast eraldiseisev raha. Kannatanu hooajaline viibimiskoht ei olnud nende ühine majapidamine, vaid kuulus süüdistatavale. Olgugi, et nad olid suhtes, siis nende elukorraldus sarnanes tapmisele eelnenud ajal pigem korterikaaslastele kui perekonnaliikmetele. Ka ühine laps ei muuda kaitsja hinnangul kannatanut ja süüdistatavat perekonnaliikmeteks, kuivõrd lapse hooldusõigus oli osapooltelt ära võetud, mistõttu tapmisele eelnenud ajal ei ühendanud neid ka ühine ülalpidamiskohustus lapse suhtes. Kaitsja leiab, et KarS § 58 punkti 4 kandvaks mõtteks on see, et süüteo raskendavaks asjaoluks on see, kui see on toime pandud sõltuvussuhtes. See tähendab, et juhul kui kannatanul on mingi erilise ja sügava sideme tõttu tavapärasest raskem seista vastu süüdistatavale. Kaitsja leiab, et senine kohtupraktika ei toeta seisukohta, et oluliseks ja sügavaks sidemeks saab pidada suhtes olemise fakti. Praegusel juhul esineb kannatanu ja süüdistatava vahel ainult see. 3.12 Maakohus on enda otsuses tõdenud, et on karistuse määramisel arvesse võtnud KarS § 57 lõike 1 punktis 3 nimetatud kergendavat asjaolu. Kaitsjal on raske selle väite tõesuses veenduda kuivõrd kohus on kohe järgmises lauses öelnud, et ei saa sellele asjaolule määravat tähtsust omistada. Seega jääb ebaselgeks, kas kohus on süüdistavava tegevusele üldse mingi kergendava väärtuse omistanud. Kaitsja leiab esmajoones, et asjakohatu on kohtu tõdemus, et süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine on süüdistatava puhul ebatähtis sellepärast, et menetleja oli süüdistatava käitumisest juba teadlik. Süüdistatav ise kaasaaitamise hetkel teadlik sellest, et mida ja kui palju menetlejad teavad. Seega oli süüdistatava käitumine ajendatud soovist aidata süüteo avastamisele aktiivselt kaasa. Niisamuti ei saa selles kriminaalasjas väita, et süüdistatava abi tähtsus oli olematu. Vaieldamatult on süüdistatava ütlused ja muud tõendid selles kriminaalasjas väga olulise tähtsusega tõendiks ning ilma nendeta pole välistatud, et kriminaalasja tõendamine oleks olnud menetleja jaoks palju keerulisem. Kaitsja on seisukohal, et süüdistatava puhul on täidetud KarS § 57 lõike 1 punkti 3 kõik eeldused, st süüdistatav on teinud koostööd menetlejaga ning teinud seda aktiivselt. Sealjuures on süüdistatav aidanud menetlejaid heas usus, et tema abist on kasu. Ka on kaitsja seisukohal, et kohus on jätnud KarS § 57 lõike 1 punkti 3 arvestamise puhul täiesti tähelepanuta asjaolu, et süüdistatav on kohtus enda tegu puhtsüdamlikult kahetsenud. Kaitsja leiab, et hinnates karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid oleks õiglane mõista süüdistatavale karistus alla sanktsiooni keskmise määra kohtu õiglasel äranägemisel.

SÜÜDISTATAVA SEISUKOHT:

PROKURÖRI SEISUKOHT:

5.4 Puutuvalt mõistetud karistusse leiab prokurör, et kohus on õigustatult lugenud karistust raskendava asjaoluna kuriteo toimepanemist pereliikme suhtes, kes on süüdlasest perekondlikus sõltuvuses. Nimelt sätestab KarS § 58 p 4, et perekondlikus sõltuvuses inimesteks loetakse ka koos elavaid inimesi, mitte üksnes abielus olevaid inimesi. Samuti on Ringo Ortikov ise selgitanud, et YY sõltus temast ka rahaliselt, mis veelgi enam kinnitab, et nad olid perekondlikus sõltuvuses. KarS § 57 lg 1 p 3 osas nõustub prokurör Harju Maakohtu seisukohaga ning leiab, et kohus on karistuse mõistmisel isiku panust menetluses arvestanud ning oma seisukohti selle arvestamise määra osas põhjendanud. Puhtsüdamliku kahetsuse osas leiab prokurör, et süüdistatav ei ole menetluse kestel kordagi oma tegu kahetsenud või seda kahetsust väljendanud. Ringo Ortikovi ütlustest ja käitumisest kogu menetluse kestel ilmneb, et Ringo Ortikov kahetseb, et ta peab teo toimepanemise eest vastutama, kuid ei nähtu, et ta kahetseks, et ta selle teo YY suhtes toime pani. Oma ülekuulamisel on Ringo Ortikov öelnud, et kunagine koera maha laskmine piinas teda isegi rohkem, kui Y tapmine. Öeldu näitab selgelt Ringo Ortikovil oma teo suhtes puhtsüdamliku kahetsuse puudumist.

KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:

6.3 Maakohtu poolt ei ole tähelepanuta jäetud süüdistatava ja tema kaitsja väited ning otsuses on üheselt käsitletud nii süüdistatava kui tema kaitsja seisukohti ning ka prokuröri seisukohti (II kd, tl 200-202). Esitatud apellatsioonis korratakse peamiselt samu väiteid, mida kaitsja esitas esimese astme kohtuistungil ning millele kohus on juba oma hinnangu andnud, mistõttu ringkonnakohtu ees ei tõstatata mingeid uusi õiguslikke ega tõenduslikke argumente. Seega ei pea ringkonnakohus tulenevalt KrMS § 342 lg 3 p 1 sättest oma otsuses andma vastuseid kõigile apellatsioonides toodud väidetele, millele maakohtu otsuses on ammendavalt ja põhistatult vastanud ning millega ringkonnakohus nõustub (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-8-05, p 9 , 3-1-1-108-10, p 9 ja 3-1-1-23-11 p 18).

olnud isikuga, kelle käitumine oleks väljendanud erutusseisundit ehk oleks vihast ja armukadedusest pimestatud või kes oleks viibinud mingis erilises psüühilises seisundis. Pigem näitab süüdistatava taoline tegutsemine üheselt süüdistatava Ringo Ortikovi poolt otsustuskindlat ja kaalutletud tegevust, mis ilmselgelt ei oleks omane isikule, kes viibiks tugevas erutusseisundis või mingis erilises psüühilises seisundis. 7.3 Kolleegium leiab, et apellant on süüdistatava Ringo Ortikovi ütlustele viidanud osas, mis sobilik valitud kaitsetaktikaga ning jätnud ilmselgelt tähelepanuta süüdistatava ütlused osas, mis kinnitavad, et Ringo Ortikovil oli kindel soov YY surnuks kägistada. Süüdistatava ütlusest nähtub, et YY-l ei olnud teiste meestega suhteid ainult prostitutsiooni eesmärgil, millega süüdistatav leppis, vaid oli ka pikemaajalisi suhteid, kus lausa elati koos, mistõttu YY Facebooki vestluste lugemine ja fraas „tsau musi“ ei saanud esile kutsuda vahetult erilist emotsionaalset seisundit. Ka on süüdistatav selgitanud, et Y selgitas, et läheb koos QQ- Norra tööd otsima ning säärane uudis häiris meeletult ja tema kolis eraldi voodisse magama. Und ei tulnud ja faktiliselt mõtles neli tundi mida edasi teha, kuidas olla. Otsustas, et võtab salaja Y mobiiltelefoni, et lugeda, mida Y on kirjutanud teiste inimestega. Y juba magas, siis tõmbas telefoni vaikselt käest ära (II kd, tl 74, 75-76). Seega oli süüdistatav teadlik juba enne telefoni võtmist, et tapetul on plaan minna teise mehega Norra tööd otsima ning see ei saanud olla taas ärritavaks asjaoluks. Seda enam, et selle fakti teada saamisest oli möödunud juba neli tundi ning mingit diskussiooni selles osas vahetult enne tapmistegu ei toimunud. Seejuures on süüdistatav andnud ütlusi, et lugedes sõnumeid läks närvi ja otsustas, et tapab Y ära. Seetõttu suunduski otse voodi juurde ja asetas oma käed Y kõrile ja pigistas kõri täiest jõust. Eesmärk oli Y tappa (II kd, tl 87-88). Sellised süüdistatava ütlused näitavad ilmselgelt, et süüdistatav Ringo Ortikov oli pigem solvunud, mitte vihast pimestatud ning süüdistatav tegutses kavatsetult kindla sooviga YY surnuks kägistada ehk tappa. Vähetähtis ei ole asjaolu, et süüdistatava enda sõnade kohaselt on ta tapetut ka varem kaelast kägistanud. Seega ei olnud tapetu kägistamine mingilgi määral tavatu käitumine süüdistatava poolt ning sellist süüdistatava käitumist ei saa pidada äkiliseks reageeringuks. 7.4 Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et mingit erilist erutusseisundi teket süüdistataval kannatanu käitumine (kannatanu vestlus Facebookis, prostitutsiooniga tegelemine jms) tekitada ei saanud ning puuduvad tõendid, mis osutaksid just tapetu YY poolsele intensiivsele või väga solvavale teole, mis vahetult oleks vallandanud Ringo Ortikovil emotsionaalse reaktsiooni. Maakohus on viidanud tunnistajate kohtueelsel uurimisel antud ning kohtuistungil avaldatud ütlustele, millest võib teha järelduse, et YY ja Ringo Ortikovi omavaheline suhtlemine ei olnud tõepoolest harmooniline. Seda enam, et mitte ainult tapetu käitumine Ringo Ortikovi suhtes ei olnud vaenulik ja skandaalne, vaid seda oli ka Ringo Ortikovi käitumine YY suhtes, sh oli see ka julm ja vägivaldne. Seejuures ei ole maakohus jätnud analüüsimata kannatanu käitumist (II kd, tl 201), mistõttu on kaitsja sellised väited ainetud. Vaagides tapetu ja süüdistatava omavahelisi suhteid ning analüüsides, kuidas on tapetu ja süüdistatav käitunud varasemate tekkinud konfliktide raames tulenevat tunnistajate ütlustest, ei võimalda kogutud tõendid kogumis rääkida sellest, nagu olnuks YY tapmine ajendatud tema enda õigusvastasest käitumisest ning kohtueelsel uurimisel kogutud ja kohtus avaldatud ning uuritud tõendid ei kinnita provotseeritud tapmist käsitlevat kaitseversiooni. 7.5 Kolleegium ei nõustu kaitsjaga ka selles, et süüdistatava narkojoobes olek tapmise toimepanemise hetkel vähendas süüdistatava võimekust ratsionaalselt mõelda. Apellant jätab täielikult tähelepanuta süüdistatava enda ütlused, et muud vägivalda peale kägistamise ei tarvitanud. Mäletaks seda kindlasti, kui oleks teda piinanud. Teab seda, kuna on kaks aastat amfetamiini pidevalt tarbinud ja isegi tööl käies on olnud amfetamiinijoobes ning

ka siis sai kõik töö tehtud. Nii, et kui Y tappis kägistamise teel, siis sai kõigest aru mida tegi (kd 2, tl 88). Kolleegium asub seisukohale, et hingelise erutuse seisundile on iseloomulik, et see tekib äkki ja kaob suhteliselt kiiresti, kuid ilmselgelt ei kao taoline seisund teo toimepanemise ajal ja koheselt peale teo toimepanemist. Arvestades kokkuvõtvalt süüdistatava Ringo Ortikovi enda ütlusi kogumis teoeelse, teoaegse kui ka teo toimepanemisele järgnenu kohta, ei saa ilmselgelt jaatada, et tegemist oleks olnud isikuga, kelle käitumine oleks väljendanud erutusseisundit või kes oleks viibinud mingis erilises psüühilises seisundis. Kolleegium märgib, et nende tõendite pinnalt ei ole võimalik kvalifitseerida Ringo Ortikovi poolt toimepandud kuritegu KarS § 115 järgi ning võttes arvesse kõike ülaltoodut, leiab kohtukolleegium, et Ringo Ortikovi käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 113 lg 1 järgi.

Kolleegiumil tuleb märkida, et süüdistatav Ringo Ortikov pani tapmise toime isiku suhtes, kes magas, mistõttu oli ründe tõrjumine YY-l võimatu. YY polnud võimeline süüdistatavale vastupanu osutama ega sündmuskohalt lahkuma ehk käesoleval juhul rünnati kaitsetut isikut, mis teeb Ringo Ortikovi käitumise iseäranis taunitavaks. 8.3 Maakohtu poolt tähelepanuta jäetud KarS § 57 loetellu kuuluvaid karistust kergendavaid asjaolusid ringkonnakohus ei tuvastanud. Kaitsja ei ole põhjendanud, miks tuleks apellatsioonis toodud asjaolusid (puhtsüdamlik kahetsus ja süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine) korduvalt lugeda karistusmäära vähendavaks asjaoludeks. Maakohus on tuvastanud karistust kergendavate asjaoludena puhtsüdamliku kahetsuse ja süüteo avastamisele aktiivse kaasaaitamise KarS § 57 lg 1 p 3 alt 2 ja 3 mõttes. Seega on maakohus karistuse mõistmisel neid ka arvestanud, kuid märkinud, et süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine ei olnud sedavõrd määrava tähtsusega ehk kaalukas asja lahendamisel, mis tooks oluliselt kaasa karistusmäära märkimisväärse vähendamise. Kolleegium ei saa kaitsjaga nõustuda, et kahetsuse avaldamine oleks maakohtu poolt karistuse määramisel sisuliselt täiesti tähelepanuta jäänud. Küll tuleb kolleegiumil märkida, et süüdistatav on kahetsust avaldanud oma teo suhtes alles viimases sõnas, kuivõrd kohtueelses menetluses on süüdistatav end küll süüdi tunnistanud, kuid mingit kahetsust avaldanud ei ole. Vastupidi on süüdistatav kohtueelsel uurimisel märkinud, et kunagine koera maha laskmine piinas isegi rohkem kui Y tapmine. Seega selliselt avaldatud kahetsus ehk karistust kergendav asjaolu ei ole sedavõrd kaalukas, mis tooks kaasa karistusmäära olulise vähendamise. 8.4 Maakohus on tuvastanud ka karistust raskendava asjaolu KarS § 58 p 4 järgi. Apellant ei nõustu, et esineb karistust raskendav asjaolu KarS § 58 p 4 mõttes, kuna kannatanu ei olnud süüdistatava pereliige. Ka ei saa oluliseks ja sügavaks sidemeks pidada suhtes olemise fakti, kuid praegusel juhul esineb kannatanu ja süüdistatava vahel ainult suhtes olemise fakt. Kolleegium asub seisukohale, et maakohtu viide KarS § 58 p 4, et karistust raskendava asjaoluna tuleb võtta arvesse kuriteo toimepanemist süüdlase pereliikme suhtes, kes on süüdlasest perekondlikus sõltuvuses, on vastuolus esitatud põhjendustega, kuid maakohtu lõppjäreldus karistust raskendava asjaolu esinemise osas on õige ning arvestatav karistuse mõistmisel. KarS § 58 p 4 näeb ette kolm alternatiivi. Prokurör on süüdistusaktis märkinud karistust raskendava asjaoluna KarS § 58 p 4 alt 3 süüteo toimepanemine süüdlasega koos elava isiku suhtes ehk süüdlasest perekondlikus sõltuvuses oleva isiku suhtes. KarS § 58 p 4 alt 3 näeb ette kaks erinevat alust, s.o süüdlasega koos elava isiku suhtes või süüdlasest muul viisil perekondlikus sõltuvuses oleva isiku suhtes. Seega on prokurör ekslikult samastanud alternatiivis 3 toodud 2 erinevad alust. 8.5 Maakohus on pidanud ilmselgelt silmas karistust raskendavat asjaolu KarS § 58 p 4 alt 3 mõttes (süüdlasega koos elava isiku suhtes), kuivõrd selline karistust raskendav asjaolu oli märgitud ka süüdistusaktis ning kõlanud ka kohtuvaidluste käigus kohtuistungil. Maakohtu poolt on ekslikult tehtud viide kuriteo toimepanemisele süüdlase pereliikme suhtes ehk KarS § 58 p 4 alt 2 mõttes, kuna süüdistusaktis sellist karistust raskendavat asjaolu märgitud ei ole ning kohtuistungi protokollist ei nähtu, et maakohus oleks kooskõlas KrMS § 268 lg 6 andnud pooltele võimaluse oma seisukohta avaldada, kui ilmnevad süüdistusaktis nimetamata karistust raskendavad asjaolud. Seejuures ei ole maakohus märkinud, kas tegemist oleks süüdlase endise või praeguse pereliikmega, mis taas kinnitab asjaolu, et maakohus viitas ekslikult KarS § 58 p 4 alt 2. KarS § 58 p 4 alt 3 esimese aluse tuvastamist maakohtu poolt kinnitavad ka maakohtu otsuses esitatud põhjendused. Maakohus on põhjendanud asjaolu esinemist sellega, et YY ja Ringo Ortikovi kooselu oli kaootiline, kuid sellele vaatamata on nad jaganud kuni kannatanu surmani ühist elukohta. Kolleegium asub seisukohale, et selliselt on maakohtu poolt tuvastatud

karistust raskendav asjaolu KarS § 58 p 4 alt 3 esimene alus (süüdlasega koos elava isiku suhtes) ning see on lõpptulemusena asjakohane ja arvestatav karistuse mõistmisel. Nõustuda saab kaitsjaga, et ekslik on maakohtu järeldus, et YY oli Ringo Ortikovi pereliige, kuid tegemist oli pelgalt konstateeringuga ning maakohus ei ole omistanud pereliikmeks olemisele süüd suurendavat toimet. Seega ei omanud selline järeldus sisulist tähendust, mis oleks omistanud süüd suurendavat toimet ning mõjutanud süüdistatavale mõistetud karistust. 8.6 Kaitsja ei ole apellatsioonis viidanud mingile erandlikule asjaolule, mis oleks seotud isikuga või süüteo toimepanemisega ja mida kolleegium saaks lugeda süüd oluliselt vähendavaks asjaoluks. Kolleegium leiab üksmeelselt, et kriminaalasjas ei esine Ringo Ortikovi isikust tulenevaid erandlikke asjaolusid, mis annaksid aluse mõista süüdistatavale KarS § 113 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest karistus sanktsioonis sätestatud alla keskmist määra või sanktsiooni alammääras. Süüdistatava isik ning teda iseloomustavad andmed kuuluvad tõepoolest karistuse mõistmise temaatikasse, kuid seejuures ei saa unustada, et karistuse mõistmise aluseks olev isiku süü suurus on lahutamatult seotud ka toimepandud kuriteoga ehk siis õiguslikult etteheidetava käitumisega. Kolleegium leiab, et maakohtu poolt mõistetud karistus vastab täielikult Ringo Ortikovi süüle ning selle vähendamiseks puudub alus.

24,6 kilomeetrit. Seega kujuneb sõidukulu suuruseks 7,38 eurot (24,6 x 0,3), millele lisandub käibemaks. Seega on põhjendatud Advokaadibüroole LINDEBERG vandeadvokaadi abi Gregori Palmi kasuks välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt tasu ning hüvitamisele kuuluvad kulud kokku summas 138,46 (sh käibemaks) eurot. Kuivõrd ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, tuleb nimetatud summa Ringo Ortikovilt Eesti Vabariigi kasuks välja mõista.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.