lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-18-5656/22

Õigusemõistmisevastased süüteod › Karistuse täitmise vastased süüteod

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 19.11.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-18-5656/22
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Õigusemõistmisevastased süüteod › Karistuse täitmise vastased süüteod
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
19.11.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1028
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-18-5656/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja14.08.2018

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse kuupäev

19. september 2019

Kohtuasja number

1-18-5656

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau

Kohtuasi

Süüdimõistetu Paul Osari karistuse täitmisele pööramine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 24. oktoobri 2019. a määrus

Määruskaebuse esitaja

Süüdimõistetu Paul Osar (isikukood 38508066566), määruskaebus

Teised määruskaebemenetluse pooled

Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Paul Osari määruskaebus läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva määruse peale saab Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tartu Maakohtu 14. augusti 2018. a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-5656 tunnistati Paul Osar süüdi karistusseadustiku (KarS) § 329 järgi ning talle mõisteti § 65 lg 2 alusel liitkaristuseks 9 kuud ja 25 päeva vangistust. KarS § 69 alusel asendati vangistus 295 tunni üldkasuliku tööga, tähtajaga kaks aastat.
2.

Sarnased lahendid

Õigusemõistmisevastased süüteod
  • 30.07.20261-26-5543/4Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 27.07.20261-26-5261/7Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 24.07.20261-26-3285/10Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 10.07.20261-26-4313/17Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 03.07.20261-26-4484/6Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 18.06.20261-26-4154/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Üldkasuliku töö tegemise ajal kohustati P. Osarit järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p-de 2, 21 ja 8 alusel kohustati P. Osarit käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi, mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid ning osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratavas sotsiaalprogrammis. KarS § 75 lg 4 alusel pandi P. Osarile kohustuseks registreerida end alates kohtulahendi jõustumisest hiljemalt ühe kuu jooksul riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele.
3.Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond esitas 27. septembril 2019 Tartu Maakohtule erakorralise ettekande, milles kriminaalhooldusametnik tegi ettepaneku pöörata P. Osarile mõistetud karistuse ärakandmata osa täitmisele.

MAAKOHTU MÄÄRUS

4.Tartu Maakohus pööras P. Osarile Tartu Maakohtu 14. augusti 2018. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, 2 kuud ja 24 päeva vangistust, täitmisele.
5.Kohtu hinnangul ei tekita erakorraline ettekanne ning sellega koos esitatud lisamaterjalid kahtlust selles, et P. Osar on tahtlikult rikkunud nii registreerimisnõuet kui ka alkoholi tarvitamise keeldu. Alkoholi tarvitamise keelust kinnipidamine on dokumentaalselt tõendatud. Ettekandele on lisatud 2. jaanuari 2019. a PPA Lõuna prefektuuri vastus (tl 98), mis kinnitab et P. Osar oli 20. detsembril 2018 kell 5:36 Ida-Virumaal Rannapungerjal teelt välja sõitnud sõidukis Volvo V70 keskmises alkoholijoobes (0,80 mg/l alkoholi väljahingatavas õhus) ning autos oli kast viina.
6.Programmi „Kainem ja tervem Eesti raames“ tehtud testi põhjal tuvastati P. Osaril alkoholi ohustav tarbimine, kuid ta ise seda probleemiks ei pidanud. SA TÜ Kliinikumi vastusest Tartu Vangla päringule nähtub, et patsiendi motivatsioon probleemiga tegelemiseks on null. P. Osari selgitused selle kohta, kas ta võiks A-Kliinikusse pöörduda, on ebaselged. Ta avaldas, et võib sinna pöörduda, võtta tõendi ning viia selle kriminaalhooldusesse. See näitab, et P. Osar ei ole motiveeritud oma sõltuvusega tegelema, kuid võib tuua paberi, et on pöördunud vastuvõtule. P. Osaril oli aega A-Kliinikusse pöörduda rohkem kui aasta, kuid ta ei teinud seda. Ka programmis „Kainem ja tervem Eesti“ saadud informatsioon teda ei huvitanud. Ta ei olnud motiveeritud oma sõltuvusega tegelema. Seega ei ole P. Osar täitnud kohtuotsusega temale pandud kohustust ja rikkumine oli süüline. Samuti on P. Osar rikkunud registreerimiskohtust. PPA Lõuna prefektuuri vastus Tartu Vanglale kinnitab, et P. Osar juhtis 2. juunil 2019 kell 10:04 mootorsõidukit alkoholi tarvitanuna ning selles osas on alustatud väärteomenetlust LS § 33 lg 11 p 2 ja § 69 lg 3 alusel (tl 92). See tähendab, et P. Osar ei ole aru saanud sellest, et mootorsõidukit ei tohi juhtida alkoholi tarvitanuna.

MÄÄRUSKAEBUS

7.Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse P. Osar, kes palub kohtumääruse tühistada ja jätta karistuse täitmisele pööramata.
8.P. Osar märgib, et kriminaalhooldaja on teda vaid ühel korral näinud. Ta ei jõudnud kriminaalhooldaja vastuvõtule reedel, vaid hoopis esmaspäeval, kuna oli viis päeva järjest töötanud Tallinnas katusetöödel, et raha teenida. Tal pole lubatud välismaale tööle minna, kuigi töökoht on seal ootamas. P. Osar nõustub kahe esimese rikkumisega ja tunnistab oma vigu. Ta on nõus minema A-Kliinikusse alkoholiravile, kui see peaks midagi aitama. P. Osar märgib, et temast on rohkem kasu Tartu Kiirabis üldkasulikku tööd tehes, kui vanglas riigi kulul vegeteerides. P. Osar märgib, et ta peab üleval oma alaealist poega ja hooldushaiglas olevat ema. Vangi minnes kaotaks ta nii töö, korteri kui ka võimaluse maksta alimente ja hooldushaigla tasu. P. Osar palub võimalust üldkasuliku töö tegemist jätkata ja lubab, et enam probleeme ei tekita.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9.Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et P. Osari määruskaebus on ilmselgelt põhjendamatu, ja jätab selle seetõttu KrMS § 390 lg 1 ning § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.

2(3)

10.KrMS § 390 lg 1 sätestab, et määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus järgitakse sama seadustiku 11. või 12. peatüki sätteid, arvestades 15. peatükis sätestatud erisusi. Kriminaalmenetluse seadustiku 15. peatükk ei reguleeri maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse eelmenetlust ringkonnakohtus. Seega tuleb kõnealuses küsimuses kohaldada kriminaalmenetluse seadustiku 11. peatüki 2. jao sätteid, sh KrMS § 326. KrMS § 326 lg 3 sätestab, et ringkonnakohus võib apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata ka juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohtu praktika kohaselt saab ilmselt põhjendamatuks lugeda muu hulgas sellise apellatsiooni, millel puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27. aprilli 2011. aasta määrus asjas nr 3-1-1-36-11, p 8) Tulenevalt KrMS § 390 lg-st 1 saab ringkonnakohus eeltoodud reegleid järgides jätta läbi vaatamata ka ilmselgelt põhjendamatu, sh perspektiivitu määruskaebuse.
11.Kolleegiumi hinnangul on P. Osari määruskaebus tervikuna perspektiivitu. Määruskaebuses toodud argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohus on P. Osari karistuse täitmisele pööramist põhjendanud asjakohaselt ja arusaadavalt. Määruskaebuses ei ole ühti tõsiseltvõetavat argumenti, mis võiks viidata maakohtu sellisele kaalutlusveale, mis annaks alust ringkonnakohtul maakohtu määruse tühistada ja P. Osari karistuse täitmisele pööramata jätta. P. Osar rikkus korduvalt nii alkoholi tarvitamise keeldu kui ka registreerimiskohustust ning ta ei olnud motiveeritud alkoholisõltuvusega tegelema. Maakohtu määrusest nähtub, et kohus ei ole pidanud võimalikuks korduvatele kohustuste rikkumistele reageerida muul viisil kui karistuse täitmisele pööramisega. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus P. Osari kohtuistungil antud selgitusi ja rikkumiste asjaolusid piisavalt arvestanud ning veenvalt põhjendatud, miks oleks P. Osari suhtes kriminaalhoolduse jätkamine perspektiivitu. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega ega näe vajadust neid uuesti üle korrata.
12.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus P. Osari määruskaebuse Tartu Maakohtu 24. oktoobri 2019. a määruse peale eelmenetluses läbi vaatamata.

/allkiri/

/allkiri/

/allkiri/

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk

Mati Kartau

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 17.06.20261-26-4323/5Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.06.20261-26-3906/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja