Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Otsuse tegemise aeg ja koht
08.11.2019 Tallinnas
Kriminaalasja number
1-19-8425 (19231700271)
Kohtukoosseis
kohtunik Janika Kallin
Kohtuistungi sekretär
Maive Aun
Kriminaalasi Abiprokurör
J P süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 349, § 263 lg 1 p 1 järgi kokkuleppemenetluses. Enge Selge
Süüdistatav
JP isikukood: xxx; kodakondsus: EV; emakeel: eesti keel; põhiharidus, elukoht xxx, töökoht xxx, õpib xxx; varem kriminaalkorras karistamata. Väärteokorras karistatud 1-l korral. Tõkend-puudub. Kahtlustatavana kinni peetud 21.0522.05.2019, so 2 (kaks) päeva.
Kaitsja
Madis Mahlapuu (kohtuistungil ei osalenud)
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 239 lg 1, § 248 lg 1 p 5, § 249, § 175 lg 1 p 4, 9 § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 kohus otsustas: 1) Süüdi mõista J P KarS § 349 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 50 päevamäära, arvestades päevamäära suuruseks 10,00 eurot, s.o J P peab kandma rahalise karistuse 500,00 eurot. 2) Süüdi mõista J P KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ja karistada 9 (üheksa) kuu pikkuse vangistusega. 3) Mõista J Ple liitkaristuseks 9 (üheksa) kuu pikkune vangistus ja rahaline karistus 50 päevamäära. KarS § 64 lg 2 alusel määrata, et rahaline karistus viiakse täide iseseisvalt. 4) KarS § 68 lg 1 järgi lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, so 2 päeva (21.05-22.05.2019) ning lugeda lõplikuks karistuseks 8 (kaheksa) kuu ja 28 (kahekümne kaheksa) päeva pikkune vangistus.
5) KarS § 73 lg 1, 3 järgi jätta J Ple mõistetud ja ärakandmisele kuuluv 8 (kaheksa) kuu ja 28 (kahekümne kaheksa) päeva pikkune vangistus tingimisi täitmisele pööramata juhul kui J P ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut, tahtlikku, kuritegu. 6) KarS § 78 p 1 järgi hakkab J P katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, so 08.11.2019. 7) KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel määrata rahaline karistus täitmisele ositi 10 kuu jooksul, määrates, et ühes kuus tuleb tasuda 50 eurot.’ 8) Rahaline karistus tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis või EE401700017002872300 Nordea pangas. Makseinfo rahalise karistuse tasumiseks edastatakse süüdimõistetule tema poolt avaldatud meili- või postiaadressile. 9) Rahuldada kannatanu A Y esitatud tsiviilhagi varalise kahju nõudes. Välja mõista J Plt A Y kasuks 3153,00 eurot. Tsiviilhagi katteks välja mõistetud kahjuhüvitised tuleb kanda A Y arveldusarvele nr xxx. 10) Jätta menetluskulu 1004,40 eurot, so sundraha 810,00 eurot ja kaitsjatasu 194,40 eurot täielikult riigi kanda. 11) Asitõend - CD-plaat, mis asub kriminaaltoimiku juures säilitada kriminaalasja materjalide juures- KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel, jätta kriminaalasja materjalide juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest Tallinna Ringkonnakohtule. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Tallinna Kohtumajale.
Asjaolud: J Pt süüdistatakse selles, et tema 02.02.2019 kell 13.46 Tallinnas xxx asuvas xxx kaupluses esitas kassapidajale teise isiku nimele välja antud tähtsa isikliku dokumendi. Nimelt esitas H P nimele väljaantud juhiloa (dok nr xxx), mis on tähtis isiklik dokument KarS § 350 lg 1 mõistes selleks, et talle müüdaks alkoholi. Kassapidajal on kohustus kontrollida isiku vanust isikut tõendava dokumendi alusel ning kui dokumenti ei esitata ei ole õigust alkoholi müüa isikule, kelle vanuses ei ole kassapidaja kindel. Nimetatud tegevusega püüdis J P omandada õigust alkoholi ostmiseks, sest muidu talle ei oleks alkoholi müüdud.
Alkoholiseadus § 47 lg 3 sätestab, et alkohoolse joogi valduse üleandmisel peab senine valdaja tuvastama valduse omandaja vanuse isikut tõendava dokumendi alusel. Isikut tõendava dokumendi alusel ei pea valduse omandaja vanust tuvastama, kui ta on ilmselgelt täisealine või tema isik on senisele valdajale teada. Kui valduse omandaja ei ole senisele valdajale teadaolevalt täisealine ning ta ei esita isikut tõendavat dokumenti, ei või senine valdaja anda alkohoolse joogi valdust üle. Seega J P, tahtliku tegevusega, s.o teise isiku nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi kasutamise eest eesmärgiga omandada õiguseid, pani toime KarS § 349 järgi kvalifitseeritava teo. J Pt süüdistatakse selles, et tema 21.05.2019 kella 13.45 ajal Tallinnas xxx asuva maja viimase trepikoja juures, rikkus vägivallaga avalikus kohas käitumise üldnõudeid, mis tulenevad korrakaitseseaduse § 55 lg 1 p 1 /Avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt/ ja § 54 /Avalik koht on määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk/, lõhkus selle maja elaniku A Yle kuuluvat sõiduautot xxx registreeerimisnumbriga xxx ning kasutas A Y suhtes füüslist vägivalda, lüües teda ühe korra käega vasaku silma piirkonda ning peale seda kui A Y püüdis end kaitsta põhjustas marrastusi parema jala jalalabale ja vasaku jala põlvele, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi- vasakul silmall marrastus ja võrkkestairre koos rebendiga ning marrastusi parema jala jalalabale ja vasaku jala põlvele. Nimetatud tegevusega häiris J P ka kolmandate isikute rahu, nimelt ei olnud J P eelnevalt kokku puutunud A Yga ning samuti rikkus Tallinnas xxx elavate isikute T S ja P P rahu ja turvatunnet. Seega J P pani toime avaliku korra raske rikkumise, mis on toime pandud vägivallaga, so KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu, menetlusosaliste seisukohad: Süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe alusel nõudis prokurör kohtus süüdistatava süüdi mõistmist ja karistamist alljärgnevalt: KarS § 349 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatava karistamist rahalise karistusega 50 /viiskümmend/ päevamäära. Päevamäära suurus on 10 eurot, mis teeb rahalise karistuse suuruseks 500 /viissada/ eurot. KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatava karistamist vangistusega 9 /üheksa/ kuud. KarS § 64 lg 2 alusel liitkaristuse mõistmisel, kui üks mõistetud karistustest on rahaline karistus, viiakse see täide iseseisvalt. KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg 21.05.2019 kuni 22.05.2019 arvatakse karistusaja hulka, mis teeb ärakandmata vangistuslikuks karistuseks 8 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel määrata rahaline karistus täitmisele ositi 10 kuu jooksul, määrates, et ühes kuus tuleb tasuda 50 eurot. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistuslik karistus jäetakse täielikult täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju liigi- ja määraga ning jõudsid kokkuleppele abiprokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav tunnistas end talle esitatud süüdistuses süüdi ning jäi kokkuleppe ja sellest tuleneva karistuse juurde, kinnitades et sõlmis kokkuleppe vabatahtlikult. Prokurör jäi kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtu seisukoht: Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et J P poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Kohus nõustub kuriteo kvalifikatsiooniga, karistuse liigi ja määraga. Seega tuleb J Ple mõista kokkuleppe kohane karistus. Kriminaalasjas on esitanud tsiviilhagi kannatanu A Y summas 3153,00 eurot. VÕS § 1043 järgi peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. TsMS § 440 lg 1 järgi on hagi õigeksvõtt hagi rahuldamise aluseks. Kokkuleppe sõlmimisega on süüdistatav nõustunud tekitatud kahju liigi – ja määraga, süüdistatav kohtuistungil hagile vastuväiteid ei esitanud. Seega kohustub J P tasuma kannatanule tekitatud kahju 3153,00 eurot. Kannatanu soovil tuleb tsiviilhagi katteks mõistetud kahjuhüvitis kanda A Y arveldusarvele nr. xxx. Menetluskulud: KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt märgitakse kokkuleppes süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud võimaluse korral absoluutsummana. Kokkuleppe kohaselt on kriminaalasja menetluskulu KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 810,00 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 194,40 eurot. Pooled on kokku leppinud, et menetluskulu jääb riigi kanda. Kohus märgib, et J P pani teod toime alaealisena, tal ei ole iseseisvat sissetulekut, talle on mõistetud rahaline karistus ja ta peab hüvitama kannatanule kahju. Hagi võttis süüdistatav vaidlusteta õigeks. Kohtu hinnangul on menetluskulude riigi kanda jätmine antud asjas mõistlik ja põhjendatud ning kooskõlas KrMS § 180 lg 3 mille järgi võib alaealise puhul menetluskulud jätta tervikuna riigi kanda. Asitõend: - CD-plaat, mis asub kriminaalasja materjalide juures- säilitada KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kohtuotsuse jõustumisel.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.