Pärnu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
06. november 2019.a. Pärnu
Kriminaalasja number
1-19-8310 (19267000734)
Kohtukoosseis
Kohtunik Rubo Kikerpill
Prokurör
Abiprokurör Teeli Mägi
Kriminaalasi
Kristo Saarmann käskmenetluses
Süüdistatav
Kristo Saarmann
süüdistuses
Isikukood või sünniaeg: Karistatus: ei ole Tõkend:
KarS
§
järgi
38201064223 Kehtivaid kriminaalkaristusi puudub
Kaitsja
Sven Sillar
Juhindudes KrMS § 251 lg 1, § 253 p 1, § 254, § 255 kohus otsustas:
Süüdi tunnistada Kristo Saarmann KarS § 349 järgi ning mõista talle rahaline karistus 235 päevamäära ulatuses (päevamäära suurus 10,00 eurot), so 2350 (kaks tuhat kolmsada viiskümmend) eurot. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta rahaline karistus täielikult tingimisi täitmisele pööramata kui Kristo Saarmann ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuupäev. KrMS § 175 ja § 179 alusel välja mõista Kristo Saarmannilt riigituludesse menetluskuluna sundraha 810 (kaheksasada kümme) eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr:
EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99919700055460. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Välja mõistetud summad tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord KrMS § 254 lg 6,7 kohaselt on süüdistataval ja tema kaitsjal on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates viieteistkümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks asja üldkorras, vastasel korral kohtuotsus jõustub.
Kristo Saarmanni süüdistatakse selles, et tema 14.08.2019.a kell 11:00 Pärnu linnas aadressil X asuvas notaribüroos toimunud notariaaltehingus osalemisel esitas notar Xile T.A nimele väljaantud Eesti Vabariigi isikutunnistuse (dok nr x), mis on tähtis isiklik dokument KarS § 350 mõistes, ning esitles end T.A. Notariaaltehingus, milleks oli osaühingu osa tasuta üleandmise leping, teise isiku nimele väljaantud isikutunnistuse kasutamise eesmärgiks oli T. A nimele omandada X OÜ osa, mille tulemusena T.A oleks olnud õigus osaleda osaühingu juhtimises ning kasumi ja osaühingu lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel. Seega Kristo Saarmann, tahtliku tegevusega, s.o teise isiku nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi kasutamise eest eesmärgiga omandada õigusi, pani toime KarS § 349 järgi kvalifitseeritava teo. Süüdistatav ja kaitsja kohtule tulenevalt KrMS § 252 lg 3 omapoolset kirjalikku seisukohta kriminaalasja lahendamise kohta esitanud ei ole.
Kohus on seisukohal, et süüdistatava käitumine on õigesti on kvalifitseeritud, tõendamiseseme asjaolud on selged, tema süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning Kristo Saarmann tuleb süüdi tunnistada ja teda on võimalik karistada vastavalt prokuröri ettepanekule. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. KarS § 349 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on KarS § 44 lg 1 kohaselt karistusena ette nähtud rahaline karistus 30 – 500 päevamäära. Kuna karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad, tuleb karistuse määra üle otsustades võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. Arvestades, et süüdistatav on varem kriminaalkorras karistamata, nõustub kohus prokuröriga ettepanekuga, et Kristo Saarmannile on võimalik mõista karistus veidi madalamas ulatuses märgitud keskmisest määrast. Seega
leiab kohus, et prokuröri ettepanek mõista karistuseks rahaline karistus sanktsiooni keskmisele määrale lähedases ulatuses on põhjendatud. Prokurör on teinud ettepaneku karistada süüdistatav Kristo Saarmanni 235-päevamäärase rahalise karistusega (päevamäär 10,00 eurot), s.o summas 2350 eurot. Vastavalt KarS §-le 44 lg 2 arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus teo toimepanemise ajal oli 10 eurot. Tõendist isiku maksustava tulu kohta nähtub, et süüdistava päevasissetulek jääb alla vastava summa (keskmise päevasissetuleku suurus 2018.a on -2,72 eurot). Seega tuleb rahalise karistuse kohaldamisel lugeda päevamääraks 10 eurot. Eeltoodud kaalutlustel nõustub kohus prokuröri ettepanekuga süüdistatavale mõistetava karistuse osas. Põhjendatud on ka karistuse täielikult täitmisele pööramata jätmine, kui Kristo Saarmann ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul uut tahtlikku kuritegu. Katseaeg kohustab isikut hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. Uute tegude toimepanemisele järgneb käesolevas asjas mõistetud kogu karistuse täitmisele pööramine. Tõkendit ei ole kohaldatud. Asitõendeid ei ole. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb süüdlaselt välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 2, § 175 ja § 180 lg 1 alusel riigituludesse sundraha 810 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Rubo Kikerpill kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.