1-19-6541/31 - Rahvatervisevastased süüteod - Narkootikumidega seotud süüteod - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

1-19-6541 J. K.’i süüdistati KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema omandas ebaseaduslikult täpselt tuvastamata isikult, kohas ja ajal, kuid enne 21.03.2019 suures koguses, s.o kokku 119,10 grammi narkootilist ainet kokaiinhüdrokloriidi sisaldavat pulbrit (milles puhtal kujul narkootilist ainet kokaiini 29,80 grammi), s.o rohkem kui kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud mõjudoosi ulatuses narkootilist ainet ning hoidis seda enda juures põues mitmekordsesse kilepakendisse pakituna kuni 21.03.2019 kella 14:05, mil politseiametnikud ta xxx maja juures sõiduauto Volvo S80 (reg.nr xxx) roolis kinni pidasid ja Keskkriminaalpolitsei territooriumile aadressil Tööstuse 52 Tallinn transportisid, kus narkootilist ainet sisaldanud pakend sõidukist väljumisel J. K.’i põuest välja kukkus ning politseiametnike poolt ära võeti. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kokaiin kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18. mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete teise nimekirja. Vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Kokaiini puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks 0,65 grammist narkootilisest ainest (puhtal kujul), seega käitles J. K. narkootilist ainet kokaiini kokku ca 458 inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud mõjudoosi ulatuses.

1-19-6541 jätkamist. Rohkem lähedasi J. K.’il ei ole. Kaitsja Indrek Repnau esitas kohtule täiendavalt ka J. K.’i õe I. K.’i ning tema isa A. K.’i volikirjad, milles viimased volitavad Indrek Repnaud ja Repnau Õigusbüroo OÜ-d ennast esindama J. K.’i surmaga seonduvates küsimustes. Kolmanda isiku A. A.’i esindaja Ants Kuningas asus 10.10.2019 istungil samuti seisukohale, et KrMS § 199 lg 1 p 4 alusel ilmneb kriminaalmenetlust välistav asjaolu ning esitas kolmanda isiku volikirja ja taotluse kohtumäärusega 1-19-4291 arestitud vara vabastamiseks ja kinnistutele seatud kohtuliku hüpoteegi kustutamiseks. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 199 lg 1 p 4, § 274 lg 1, lg 2 p 2 kohus leiab, et prokuröri taotlus kuulub rahuldamisele ja kriminaalasjas kuulub menetlus seoses süüdistatava J. K.’i surmaga lõpetamisele. Kohus märgib, et kuivõrd KrMS § 183 lg 1 alusel kA.b kriminaalmenetluse lõpetamise korral menetluskulud riik, siis tuleb käesoleva kriminaalasja raames narkootilise aine ekspertiisi (akt nr 19E-AN0322) teostamise kulu summas 84 eurot ja OÜ K. eksperthinnang (arve 190418) summas 36 eurot jätta riigi kanda. Samuti tuleb riigi kanda jätta kolmanda isiku A. A.’ile tekkinud kulutused seoses lepingulise esindaja (esindaja - Ants Kuningas) poolt talle õigusabi teenuste osutamise eest kokku summas 1840 eurot. A. A. on esitanud nõusoleku menetluskulude hüvitise kandmiseks lepingulise esindaja äriühingu L.P Konsultatsioonid OÜ kontole xxx. J. K.’i lepinguline esindaja jurist Indrek Repnau on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on J. K.’i menetluskulud kriminaalasjas nr 1-19-6541 kokku summas 3930 eurot. Repnau Õigusbüroo osutas menetluskulude nimekirja kohaselt J. K.’ile teenust 1 tunni hinnaga 120 eurot, millele ei lisandunud käibemaksu. Kohus leiab, et kuigi J. K.’i isa A. K. on taotlenud menetluskulude maksmist Repnau Õigusbüroo arvelduskontole, siis tuleb õigusabiga seoses tekkinud kulu kanda J. K.’i arvelduskontole, sest valitud kaitsjale makstud tasu tuleb Eesti Vabariigilt välja mõista J. K.’i pärijate kasuks. Surnud isiku pangakontol olevad vahendid on pärimismenetluse objektiks, seega peab kohus vajalikuks määrata, et menetluskulud summas 3930 eurot kantakse J. K.’i arvelduskontole nr xxx Swedbank AS-is, kust see pärimismenetluse käigus J. K.’i pärijatele jagatakse. KrMS § 206 lg 1 p 3 kohaselt märgitakse kriminaalmenetluse lõpetamise määruses ka asitõendite või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvate objektidega toimimise viis. Käesoleva kriminaalasja raames on Harju Maakohtu eeluurimiskohtuniku poolt 10.06.2019 arestitud kolmandatele isikutele kuuluvat vara: kolmandale isikule A. A.’ile kuuluv sõiduauto Audi A6 (reg.nr xxx), kolmandale isikule M. M.’ile kuuluv sõiduauto Volvo S80 (reg.nr xxx) ning kolmandale isikule A. A.’ile kuuluvad ja xxx asuv korter (registriosa nr xxx), xxx asuv mitteeluruum nr X. (registriosa nr xxx) ja xxx asuv kinnistu (registriosa nr xxx). Kohus leiab, et nimetatud sõiduautod tuleb aresti alt vabastada ning kinnisasjadelt kustutada nendele seatud keelumärked, xxx asuvalt kinnistult kustutada Eesti Vabariigi kasuks seatud kohtulik hüpoteek. J. K.’ilt kinnipidamisel ning tema elukoha läbiotsimisel äravõetud sularaha, käekell Ulysse Nardin ning musta värvi korpusega mobiiltelefon Samsung Galaxy S9+, milles SIM-kaart xxx tuleb tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel omanikule või seaduslikule valdajale, s.o J. K.’i seaduslikele pärijatele. Asitõenditest tuleb narkootiline aine konfiskeerida KarS § 191 alusel kui süüteo toimepanemise vahetu objekt ning NPALS § 7 lg 3 alusel jätta see ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks. Narkootilise aine pakendid (läbipaistev kilekott, kolm soonkinnisega kilekotti ja Rimi kilekott) – hävitada kohtumääruse jõustumisel kui väärtusetud esemed KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel.