Tsiviilasja number Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohus Kohtunik Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
2-22-148892 21.01.2025 Tallinn, kohtukantselei kaudu Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Maarja-Liis Lall Aktiva Finance Group OÜ hagi A. P. vastu 4781,93 EUR nõudes 4892,81 eurot Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema
Asja lahendamise viis
Kostja: A. P. (isikukood XXX) Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hageja, Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) hagi kostja, A. P. (isikukood XXX) vastu osaliselt kostja ja P OÜ 18.08.2021. a sõlmitud krediidikonto lepingust nr xxxx tulenevalt.
2.Mõista kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud põhivõlg 2275,18 eurot.
3.Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivised arvestatuna põhivõla (2275,18 eurot) tasumata osalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhivõla tasumiseni.
4.Mõista kostjalt hageja kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed (kokku summas 1014 eurot) järgmise graafiku kohaselt (maksetähtpäev – summa):
4.13.18.02.2026 – 78 eurot. Ülejäänud osas (lepingujärgne intress, lepingujärgne viivis, sissenõudmiskulu hüvitis) jätta hagi rahuldamata. Jätta maakohtu menetluskulud 72% ulatuses kostja kanda ja 28% ulatuses hageja kanda. Kohus määrab menetluskulud kindlaks pärast otsuse jõustumist.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 23.02.2023 Harju Maakohtule hagi (täiendatud 12.04.2023) A. P. (kostja) vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid P OÜ (esialgne võlausaldaja, edaspidi ka kui krediidiandja / laenuandaja) ja kostja 18.08.2021 krediidikonto lepingu nr xxxx ning perioodil 21.08.2021-29.10.2021 krediidikonto lepingu põhitingimuste muutmise kokkulepped. 29.10.2021. a kokkuleppe alusel võimaldati kostjale krediiti 3900 eurot. Lepinguga lepiti kokku aastases intressimääras 34,90% ning krediidi kulukuse määras 41,51%. Kostja oli viivituses alates 16.05.2022 osamaksest kuni 16.07.2022 osamakseni. Krediidiandja andis 16.07.2022 kostjale täiendava tähtaja kohustuste rikkumise kõrvaldamiseks ja võlgnevuse tasumiseks. Täiendava tähtaja jooksul ei tasunud kostja võlgnevust, mistõttu ütles krediidiandja kostjaga 30.07.2022 lepingu üles ning loovutas nõuded hagejale. Tuginedes eeltoodule palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 3900 eurot; intressi 468,28 eurot; sissenõutavaks muutunud viivise 771,91 eurot; edasiulatuva viivise määraga 34,90% aastas ning sissenõudmiskulud 50 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Alternatiivselt, kui kohus tuvastab vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise, palus hageja mõista kostjalt välja lepingu alusel saadud summa 3289,18 eurot (42901000,82). Kostja kasutas krediiti lepingu alusel kokku 4290 eurot ning on teinud
Tsiviilasi nr 2-22-148892 tagasimakseid lepingule kogusummas 1000,82 eurot (390 eurot põhiosa katteks, 605,36 eurot intressi katteks, 0,46 viivise katteks, 5 eurot meeldetuletustasu katteks). Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 31.07.2022 kehtivalt üles öelduks, sest selleks hetkeks ei olnud kostja osamaksetega võlas. Eeltoodust tulenevalt esitab hageja alternatiivselt lepingu täitmise nõude VÕS § 108 lg 1 kohaselt. 18.03.2024 seisuga on sissenõutavaks muutunud põhiosa summas 2496 eurot ning kostja on tasunud põhiosa katteks 1000,82 eurot, seega võlgnevuses on 1495,18 eurot (2496-1000,82). Kostja on seega tagasimaksetega viivituses alates 13. osamaksest 18.08.2022. Hageja palub kohtul välja mõista edasiulatuv viivis põhivõlgnevuselt 1495,18 eurot kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lg 1 lause 1 kohaselt. Hageja palub välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuva võlgnevuse uue krediidi tagastamise graafiku kohaselt.
Kostja hagile ei vastanud.
PÕHJENDUSED
4.Kohus tutvus poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et hagi tuleb osaliselt rahuldada.
5.Hageja on esitanud raha saamisele suunatud nõude lepingulisel alusel. Hageja nõue võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel koosmõjus VÕS § 396 lg-ga 1 ning krediidikonto lepingu nr xxxx alusel. Selle eeldused on järgmised: 1) kehtiv leping; 2) raha maksmise kohustus; 3) kohustuse sissenõutavaks muutumine; 4) kohustuse rikkumine; 5) ei ole vabandatav.
6.Hageja on toonud välja, et krediidiandja ja kostja sõlmisid 18.08.2021. a krediidikonto lepingu nr xxxx ning perioodil 21.08.2021-29.10.2021 krediidikonto lepingu põhitingimuste muutmise kokkulepped. 29.10.2021 kokkuleppe alusel võimaldati kostjale krediiti 3900 eurot. Selle tõendamiseks on esitanud hageja lepingu koopia (dtl 26), samuti lepingu põhitingimuste muutmise kokkulepped perioodil 21.08.2021-29.10.2021 (dtl 27-41). Lepingus nähtuvad poolte andmed, lepingu kuupäev, kuid nimetatud leping allkirjastatud pole. Hageja on selgitanud, et kostja laenutaotlus on esitatud elektrooniliselt laenuandja kodulehe vahendusel, kuid esitatud tõendite alusel ei ole võimalik kohtul seda tuvastada. Tarbijakrediidilepingu puhul peab tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (VÕS § 404 lg 1), sh peab tahteavaldus sisaldama VÕS § 404 lg-s 2 sisalduvaid andmeid. VÕS § 408 lg 2 kohaselt VÕS § 404 lõikes 2 või 23 sätestatud andmete puudumisel muutub krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama. Hageja on iseenesest tõendanud, et kostjale on krediidiandja poolt üle kantud perioodil 18.08.2021-02.05.2022 krediiti kogusummas 4290 eurot (dtl 517-563; 431 jj; 493 jj). Samuti on hageja esile toonud, et lepingudokumendid esitati kostjale püsival andmekandjal (dtl 455-492), s.o digitaalsete failidena kostja poolt lepingu sõlmimisel kinnitatud e-posti aadressile XXX. Seega saab kohus tuvastada, et poolte vahel oli sõlmitud tarbijakrediidileping.
7.Lepingu kehtivuse hindamiseks tuleb hinnata ka lepingu tüüpi ning sellest tulenevaid täiendavaid nõudeid. Kuivõrd krediit on antud majandus- ja kutsetegevuses tegutseva krediidiandja poolt tarbijast krediidisaajale, on tegemist tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 tähenduses. Hageja on toonud välja, et krediidi kulukuse määr oli 41,51%%. Finantsinspektsiooni tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaatori kohaselt on see 41,06%.
Tsiviilasi nr 2-22-148892 Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr ei ületanud seega laenu väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära (VÕS § 4062 lg 1, 50,85%) ning on kehtiv.
8.Kostja kohustus eeltoodud laenulepingu alusel saadud laenu tagastama. Hageja on seda tõendanud hagi lisaga nr 1 ja 2 (krediidikonto lepingu nr xxxx põhitingimused, põhitingimuste muutmise kokkulepped, krediidikonto lepingu üldtingimused), kust nähtub, et krediit tagastamisele kuulub. Hageja on välja toonud, et kostja on tasunud teinud tagasimakseid summas 1000,82 eurot. Kuivõrd väljastatud krediit oli 4290 eurot, on kogu põhivõla tasumise kohustust rikutud. Raha saamisele suunatud kohus ei ole eelduslikult vabandatav.
9.Hageja on palunud esialgse hagi esemena välja mõista lisaks põhinõudele ka intressi. Selleks, et kindlaks teha, kas nimetatud summasid saab nõuda, on tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).
10.Eestis kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 403 4 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13), st hageja peab kohtu ette tooma nii konkreetsed faktid kui ka tõendid, mis muudavad kohtu jaoks usutavaks väidetu.
11.Kohus selgitas 01.02.2023. a määruses hagejale, et tal lasub kohustus tuua välja asjaolud, millest nähtub, et laenuandja täitis vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikud kohustused ning neid asjaolusid tõendada (dtl 16). Eelnevat selgitas kohus ka 21.03.2023. a määruses (dtl 121-122).
12.Hageja on vastutustundliku laenamise põhimõtte osas esitanud seisukoha 12.04.2023. a hagiavalduse täienduses (dtl 128-131).
13.VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet. Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2 viimane lause koosmõjus KAVS § 49 lg 1 p-dega 1-7). Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et krediidiandja ei kontrollinud enne laenu väljastamist laenusaaja väljaminekute, majapidamiskulutuste ega finantskohustuste suurust. Kostjalt ei küsitud pangakonto väljavõtet. KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud
Tsiviilasi nr 2-22-148892 krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Maksehäirete puudumine ei ole selle sätte tähenduses piisav muu teave. Maksehäirete puudumine ei näita tarbija sissetulekute ega väljaminekute suurust. Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Üksnes tarbija märgitud hinnang enda majapidamiskulude suuruse kohta ei ole piisav, kuivõrd tarbija ei pruugi ka aru saada, mida ning milliseid kululiike majapidamiskulude all mõeldud on. Ei nähtu, et oleks küsitud või kontrollitud infot isiku sissetulekute, majapidamiskulude, muude kohustuste kohta, mh lapse ülalpidamise kulude kohta. Seega pole võimalik järeldada, et isiku varaline seisund ja krediidivõime oleks kindlaks tehtud. Eelnimetatu ei sõltu igakuise tagasimakse suurusest ega isiku sissetuleku suurusest. Kohus selgitab, et ka suurema sissetulekuga isiku jaoks võib väiksem kuumakse olla isiku maksevõimet ületav, kui isikul on kõik muud kohustused kokku igakuiselt suuremad kui tema sissetulek. Seda aga välja selgitatud ega kontrollitud pole. Kohus rõhutab, et käesoleval juhul ei saagi kindlaks teha, mis isiku maksevõime oli, sest selle kohta andmeid ei kogutud ning neid andmeid, mis koguti, ei kontrollitud.
14.Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 403 4 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p 29.3; RKTKo 2-21-13098/50, p 20). Praegusel juhul seda tehtud ei ole.
15.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärg on VÕS § 403 4 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
Eeltoodust lähtuvalt on hageja esitanud enda nõuete ümberarvestused (dtl 430).
17.Hageja on välja toonud, et kostja kasutas krediiti lepingu alusel 4290 eurot ning on teinud tagasimakseid lepingule kogusummas 1000,82 eurot (390 eurot põhiosa katteks, 605,36 eurot intressi katteks, 0,46 viivise katteks ja 5 eurot meeldetuletustasu katteks). Eeltoodust tulenevalt leidis hageja, et sellisel juhul tuleb kostjal tagastada lepingute alusel saadud summa 3289,18 eurot (4290-1000,82). Hageja selgitas, et arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 31.07.2022 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega võlas. Ümberarvestuse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista 18.03.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud võlgnevuse 1495,18 eurot (24961000,82) ja tulevikus sissenõutavaks muutuva võlgnevuse. Samuti palub hageja välja mõista edasiulatuva viivise põhivõlgnevuselt 1495,18 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lg 1 lause 1 kohaselt vastavalt maksegraafikule (otsuse resolutsioonis).
Tsiviilasi nr 2-22-148892 Hageja esitas eeltoodust tulenevalt alternatiivselt VÕS § 108 lg 1 kohase lepingu täitmise nõude (dtl 430). Esitatud andmetest nähtuvalt on kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud (maksegraafiku järgi on tähtaeg saabunud osamaksete osas) põhiosa summas 3276 eurot (graafikujärgsed põhiosamaksed kuni 18.01.2025 (k.a), dtl 435-436), kuid kuna kostja on tasunud 1000,82 eurot on kostja sissenõutavaks muutunud võlg 2275,18 eurot (3276 – 1000,82).
18.VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla tähtpäevaga, samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus. Arvestades, et kostja ei ole täitnud tarbijakrediidilepingust tulenevaid kohustusi ega osale kohtumenetluses, võib eeldada, et ta ka tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid tähtaegselt ei tasu.
19.Kui nõue ei ole otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud, tuleb kohtuotsuse resolutsioonis märkida, mis ajal, mille osas hagi rahuldati tuleb täita. Kui kohustus muutub ositi sissenõutavaks, tuleb täitmise aeg märkida selliselt, et iga kohustuse puhul oleks arusaadav, millal see täita tuleb. Kohtuotsuses otsuse täitmise korra kindlaksmääramise võimaluse sätestab TsMS § 445.
20.Eelviidatud sätetest tulenevalt mõistab kohus krediidikonto lepingust nr xxxx kostjalt välja tulevikus sissenõutavaks muutuva kohustuse summas 1014 eurot vastavalt hageja poolt esitatud põhiosade tagastamise uuele maksegraafikule (dtl 435-436), mille osamaksete tasumise tähtajad sätestab kohus vastavalt hageja poolt esitatud laenu tagastamise graafikus toodule otsuse resolutsioonis.
21.Hageja on esitanud ka viivise nõude sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevuselt alates kohtuotsuse jõustumisest. Viivisenõue sissenõutavaks muutunud summade osas on põhjendatud VÕS § 113 lg 1 teise lause alusel. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus välja viivise põhivõla (2275,18 eurot) tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhivõla tasumiseni.
22.Hageja palus kostjalt VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel välja mõista sissenõudmiskulud summas 50 eurot. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et tarbijakrediidilepingu ülesütlemine ei olnud kehtiv, kuna kostjal puudus sel hetkel võlgnevus krediidiandja ees. Kuivõrd leping ei olnud lõppenud, ei saa nõuda sissenõudmiskulusid ka pärast arvatud lepingu lõppemist tekkinud kulude eest. Kohus jätab hageja nõude sissenõudmiskulu 50 euro väljamõistmiseks rahuldamata.
23.Hageja on toonud välja ja tõendanud, et esialgne võlausaldaja loovutas eeltoodud laenulepingust tulenevad nõuded hagejale ning sellest teavitati ka kostjat (dtl 219), mistõttu on hageja õigustatud isik võla sissenõudmiseks.
24.Kohus jätab tähelepanuta asjaolud ja tõendid, mis on esitatud seoses lepingu ülesütlemisega, sellest teavitamise, meeldetuletuskirjade ja sissenõudmiskulude hüvitisega, kuivõrd ülesütlemine ei olnud kehtiv. Menetluskulude kindlaksmääramine
Tsiviilasi nr 2-22-148892
25.Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi esemeks on rahaline nõue ning seega on hagi rahuldamise ulatus täpselt välja arvutatav. Käesoleval juhul oli esialgse hagi hind 4892,81 eurot. Rahuldamisele kuulub summa 3542,86 eurot (põhivõlg 3289,18 eurot ja edasiulatuva viivisena arvestatuna ühe aasta eest hagihinna mõttes 253,68 eurot (11,15%*2275,18). Seega on hagi rahuldamise protsent 72%, mis jääb kostja kanda ja hagi rahuldamata jätmise protsent 28%, mis jääb hageja enda kanda.
26.Juhindudes TsMS § 177 lg 1 punktist 2 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Kohtu selgitused otsuse jõustumisest, jõustumise tagajärgedest ja täitmisest Jõustunud kohtuotsus on menetlusosalistele kohustuslik. Otsuse jõustumist tõendava jõustumismärke väljastab menetlusosalise avalduse alusel ja kohtutoimiku põhjal asja lahendanud maakohtu kantselei. Maakohtu otsus jõustub eelkõige, kui: 1) apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on möödunud ja kaebust ei ole tähtaja jooksul esitatud; 2) ringkonnakohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse või jätab kaebuse läbi vaatamata või rahuldamata või kui lõpetatakse apellatsioonimenetlus ning ringkonnakohtu lahendi peale kassatsioonkaebuse esitamise tähtaja jooksul kassatsioonkaebust ei esitata; 3) apellatsioonkaebus jäetakse ringkonnakohtus menetlusse võtmata, läbi vaatamata või rahuldamata või lõpetatakse apellatsioonimenetlus ja ringkonnakohtu lahendi peale esitatud kassatsioonkaebust ei võeta menetlusse, see jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või lõpetatakse kassatsioonimenetlus Kohtuotsuse seaduslik vaidlustamine peatab kohtuotsuse jõustumise. Kohtuotsuse osalise vaidlustamise korral jõustub kohtuotsus vaidlustamata osas. Kui kohtuotsus vaidlustatakse muus osas kui menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine, ei jõustu kohtuotsus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas. (allkirjastatud digitaalselt) Maarja-Liis Lall Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.