Varavastased süüteod › Süüteod vara vastu tervikuna

Tsiviilhagid ja konfiskeerimine

Edasikaebekord Kui kohtumenetluse pool soovib esitada apellatsiooni, siis KrMS § 319 kohaselt tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt.

Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsus tervikuna kättesaadav 29. novembril 2019. a. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 (viieteistkümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale.

I SÜÜDISTUSE SISU

Andrei Ivannikov ja A I olid xxxx, kes otsustasid ühise ja kooskõlastatud tegevuse alusel hakata välisriikide ettevõtetelt välja petma vara, s.o rahalisi vahendeid. Pettus seisnes üldjoontes selles, et lubati välisettevõtetele tarnita toiduaineid suurtes kogustes, tehti selleks lepingud ja taotleti ettemaksu tasumist. Pärast ettemaksu laekumist aga oma kohustusi ei täidetud ja anti teisele lepingupoolele eksitavat informatsiooni selle kohta, et süüdistatavatest mitteolenevatel põhjustel ei ole võimalik lepingut täita. Pettusi panid nad toime enda poolt asutatud äriühingute, so A H OÜ ja A E OÜ nimel. A I roll selles oli olla ettevõtete osanik ja juhatuse liige ning täita kõiki juhatuse liikme vastutusest tulenevaid kohustusi. Samuti oli A I nimetatud äriühingute kontode allkirjaõiguslikuks isikuks ja omas kontodele juurdepääsu. Andrei Ivannikov oli isikuks, kes suhtles kannatanutega, sõlmis nendega kokkuleppeid ja teostas konkreetsete pettuslike tehingutega igapäevaseid asjaajamisi. Lõpuks laekusid väljapetetud rahad osaliselt ka A I pangakontole, kust ta kasutas seda isiklikul otstarbel. Osa väljapetetud rahast võeti sularahas välja ja osa kanti edasi teiste äriühingute kontodele, mis olid samuti süüdistatavate kontrolli all. Täpsemalt seisnesid neile etteheidetavad teod 4 kuriteoepisoodis, mis olid alljärgnevad: 1) xxxx äriühingult xxxx, peteti välja 16.04.2016 ja 18.04.2016 sõlmitud tarnelepingute alusel 81 055 USD, mis oli kannatanu poolt tasutud ettemaksuna selle eest, et Andrei Ivannikov ja A I pidid tarnima granuleeritud päevalilleseemneid, kuid jätsid selle kohustuse teadlikult täitmata. Kannatanu esindajatel vale ettekujutuse loomiseks oma kavatsusest, tõestamaks tarnelepingu täitmisele asumist, valmistas Andrei Ivannikov graafilise arvutiprogrammi abil ette võltsitud dokumendid, mille edastas kannatanule. Nende dokumentide pinnalt oligi kannatanu arvamusel, et lepingut on asutud täitma ja ettemaksu tegemine on põhjendatud. Pärast ettemaksus tasumist tegelikkuses mingisugust tehingut või vastusooritust ei toimunud ja Xxxx A H OÜ-le laekunud ettemaksest osa kandsid A I ja Andrei Ivannikov edasi A I isiklikule kontole ja osa ettemaksust võtsid sularahas välja. Selliselt tekitasid Andrei Ivannikov ja A I äriühing Xxxx otsese kahju summas 81,055 USD ja said ise seeläbi varalist kasu. 2) Samalt äriühingult kavatseti ka hiljem välja petta seoses täitmata kohustusega ettemaksu summas 86 980 USD, kuna Andrei Ivannikov väitis, et Xxxx tekitatud kahju on võimalik katta vaid tingimusel, et Xxxx tellib A H uuesti 4650 tonni suurust

päevalilleseemnete tarne. Olles veendunud, et see on ainuke viis hüvitada eelmise tehinguga tekitatud kahju ja et esimese tarnelepingu alusel saadut hakatakse tagastama, sõlmis Xxxx 31.10.2016 ja 01.11.2016 uued tarnelepingud A H kikerherne tarnimiseks ettemakstud summa arvel ja tingimustel, et Xxxx tasub tarne ära täies mahus A H poolt saatedokumentide esitamisel. Ka antud juhul A. Ivannikov võltsis vajalikud saatedokumendid, mille edastas kannatanule. Selleks, et tekitada võltsitavad saatedokumentide põhjad ja saada vajalikud saadetise numbrid, edastas A. Ivannikov kannatanule saadetisena sõelutud kuiva liiva. Võltsitud dokumendid koos A H ettemaksu arvega summas 86 980 USD edastas Andrei Ivannikov 07.12.2016 Xxxx. 23.12.2016 sai Xxxx teada järjekordsest pettuse kavatsusest, mistõttu nad loobusid tehingust. 3) Samuti peteti Xxxx äriühingult Xxxx (edaspidi Xxxx) välja august 2017 sõlmitud tarnelepingu alusel 96 500 USD, mis oli kannatanu poolt tasutud ettemaksuna selle eest, et Andrei Ivannikov ja A I pidid tarnima talunikelt kokkuostetud ja pakendatud toiduaineid, kuid jätsid selle kohustuse teadlikult täitmata. Kannatanule vale ettekujutuse loomiseks oma tegelikest kavatsusest, teatas Andrei Ivannikov interneti teel, et tema juhib kahte ettevõtet Eestis ja Xxxxl. Ettevõtted tegelevad toiduainete talunikelt kokkuostmise, pakendamise ja hulgimüügiga, nii Xxxx turul, kui ka mujal. Veel teatas Andrei Ivannikov, et tema ettevõttel on laoruumid Xxxxl xxxx linnas ja kutsus kannatanu sinna kohtumisele. Pärast nimetatud kohtumist ja süüdistatavate poolt võltsitud dokumentide esitamist oli kannatanu veendumusel, et tegemist on usaldusväärse äripartneriga, mistõttu sõlmis lepingu, millega A kohustus tarnima Xxxx kikerherneid kogusummas 432 500 USD tingimusel, et 10 000 USD ja 32,5% tasub Xxxx ettemaksuna pärast kauba ülevaatust kohapeal. Kuivõrd Xxxx esindajad lähtusid kokkulepitud asjaoludest ja olid veendumusel, et täidetakse kehtivat lepingut, kandsid nad 17.08.2017.a ja 28.08.2017 kahe erineva ülekandena A SEB pank arvelduarvele nr xxxx ettemaksuna 96 500 USD (eurodes 80 560.89). Pärast ettemaksu laekumist jättis aga A OÜ Andrei Ivannikovi ja A I juhtimisel oma lepingujärgsed kohustused täitmata ja lubatud kikerherned saatmata. Selliselt tekitasid Andrei Ivannikov ja A I äriühing Xxxx otsese kahju summas 96 500 USD. 4) Samuti peteti Xxxx äriühingult XXXX(edaspidi xxxx) välja 11.11.2017 sõlmitud tarnelepingu alusel 179 125 USD, mis oli kannatanu poolt tasutud ettemaksuna selle eest, et Andrei Ivannikov ja A I pidi tarnima talunikelt kokkuostetud ja pakendatud toiduaineid, kuid jätsid selle kohustuse teadlikult täitmata.

2017 novembris otsis Xxxx äriühingu Xxxx kikerherneste tarnijat ja nii leidis interneti kaudu A H OÜga. Telefoni teel ja interneti suhtlemist teostas A H nimel Andrei Ivannikov, tegutsedes väljamõeldud isik Jaanus Sõstar nime all. Interneti- ja telefoni teel toimunud suhtlemisele järgnes lepingupoolte kohtumine 11.11.2017.a Xxxxl Saraatovi linnas, kus A H esindajana osales Andrei Ivannikov. Kohtumisel väitis Andrei Ivannikov N J, et esindab ka Xxxx äriühingut A N, olles selle asutajaks ja ainuosanikuks ning et A N ongi kauba saatjaks. Olles veendunud, et tegemist on usaldusväärse äripartneriga, sõlmis N J Xxxx nimel 11.11.2017 A H lepingu, mille lisa 1 kohaselt kohustus A H tarnima Xxxx kikerherneid kogusummas 234 500 USD. Kuivõrd kannatanu esindajad olid veendumusel, et A H poolt on asutud täitma kehtivat lepingut, kandsid ajavahemikul 14.11.2017-19.12.2017 nelja erineva ülekandena A H üle ettemaksuna kokku 179 125 USD. Pärast ettemaksu laekumist A H Andrei Ivannikovi ja A I juhtimisel oma lepingujärgsed kohustused täitmata ja lubatud kikerherned saatmata. Selliselt tekitasid Andrei Ivannikov ja A I äriühing Xxxx otsese kahju summas 179

125 USD .

Kokku said Andrei Ivannikov ja A I kriminaaltulu näol varalist kasu 356 680 USDd, mis on üle 300 000 euro.

KOHTU PÕHJENDUSED

I

KURITEOKOOSSEIS, ÕIGUSVASTASUS JA SÜÜ

Karistusseadustiku § 209 lg 1 objektiivsed tunnused eeldavad pettust, s.o tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomist, mille tõttu satub kannatanu eksitusse ja teeb varakäsutuse ning teo toimepanija saab varalist kasu.

1.1

Ajavahemikul 18.04.2016 kuni 16.05.2016.a sõlmitud tarnelepingute episood

Objektiivne koosseis Xxxx (Xxxx Vabariigi ettevõte) esitas 30.01.2017.a Eesti saatkonnale xxxx avalduse (koos lisadega) seoses Eestis asuva ettevõtte A H OÜ poolse pettusega (I kd, tl 25). Eestis asuv ettevõte A H OÜ ja Xxxx Vabariigi ettevõte Xxxx sõlmisid ajavahemikul 18.04.2016. a kuni 16.05.2016. a omavahel neli võlaõigusliku lepingut (I kd, tl 6-8; 12-15). Lepingute kohaselt pidi A H OÜ tarnima Xxxx kokku 4650 meetrilist tonni päevalilleseemneid

ajavahemikus 20.05.2016. a ja 30.06.2016. a. A H OÜ esindajana esitles ennast Andrei Ivannikov, kes ka nimetatud lepingud allkirjastas. Lepingutes sätestatu järgi pidi Xxxx tasuma ettemaksu (5-10%) iga lepingu järgsest kogusummast, vastavalt A H OÜ arvetele. A H OÜ esitaski 18.04.2016. a, 02.05.2016. a, 05.05.2016. a ja 16.05.2016. a arved ettemaksu tasumiseks (I kd, tl 39-40). Sõlmitud lepingute ning esitatud arvete alusel tegi Xxxx ettemakseid kokku summas 81 055 USD A H SEB arvelduskontole nr 10220242340220 (I kd, tl 36-38). Xxxx poolsete maksete tõestuseks esitas ettevõte ka maksekorraldused (I kd, tl 36-38). A H OÜ poolt sõlmitud lepingud ning ettemaksu tarvis esitatud arved olid allkirjastatud Andrei Ivannikovi poolt. Eelpool nimetatud tõendite alusel saab tuvastatuks lugeda, et Eestis asuva ettevõte A H OÜ (keda esindas Andrei Ivannikov) ja Xxxx Vabariigi ettevõtte Xxxx vahel oli sõlmitud 4 võlaõiguslikku lepingut. Samuti saab tuvastatuks lugeda, et Xxxx ettevõtte alustas ka heauskselt lepingute täitmist, tasudes kokkulepitult ettemaksud kokku summas 81 055 USD. Ettevõtte varaliste seisundit kajastavate dokumentide vaatlusprotokoll (04.10.2018.a), millega vaadeldi A H OÜ varalist seisundit, kinnitab Xxxx poolt laekunud ettemaksu kokku summas 71 441,59 eurot (VI kd, tl 127). Võttes arvesse nimetatud pangaülekande ajal kehtinud eurokurssi, vastab see summa Xxxx Ettevõtte Xxxx poolt ettemaksuna tasutud summale 81 055 USD. Seega saab tuvastatuks lugeda ka asjaolu, et A H OÜ sai sõlmitud lepingutest tulenevalt varalist kasu. Neljast sõlmitud lepingust viimase (16.05.2016. a) kohaselt oli kauba transportimise tähtajaks märgitud 2016.a juuni jooksul. Andrei Ivannikovil puudus aga valmidus ja võimalus kokkuleppeid täita. Seega moonutas Andrei Ivannikov Xxxx ettevõttega lepinguid sõlmides tegelike asjaolusid, andes valeandmeid oma tahte või võimaluste kohta. Nimetatud asjaolusid kinnitab juba eelkõige fakt, et Andrei Ivannikovi lepingujärgset kohustust, s.o päevalilleseemnete tarnimist, ei asutud ühelgi ajahetkel täitma. Xxxx ettevõttele Xxxx vale ettekujutuse loomiseks oma kavatsusest, tõestamaks tarnelepingu täitmisele asumist, võltsis süüdistatav veokirja xxxx. Asjaolu, et süüdistatav võltsis eelnimetatud veokirja on tõendatud xxxx AS poolse vastusega kohtuvälise menetleja nõudekirjale. Kohtuvälise menetleja soovil esitas xxxx AS lastikirjaga xxxx kõik säilinud andmed (I kd, tl 123-146). Xxxx AS poolt edastatud andmete kohaselt, aga veokirjaga nr xxxx ühtegi vedu teostatud ei ole. Broneeringu numbrile xxxx vastab hoopis xxxx AS-i poolt korraldatud turbolaadurite vedu Xxxx sadamast Xxxx sadamasse, mis oli teostatud Xxxx AS tellimusel. Nimetatud vedu kinnitab ka Xxxx veokiri numbriga xxxx, mis on olnud võltsitud veokirja nr xxx aluseks. Võltsitud veokirjas oli märgitud, et A H OÜ on Eesti ekspediitorettevõtte xxxx AS vahendusel laadinud xxxx sadamas laevale xxxx 23 konteinerit päevalilleseemneid kogukaaluga 644 tonni (I kd, tl 11). Tegelikkuses mingisugust kaupa teele ei pandudki ega laetud ühelegi alusele. Süüdistatava käitumises väärkujutluse süvendamiseks, edastas Andrei Ivannikov kannatanutele ka e-kirju (04.07.2016 ja 07.07.2016.a), milles valetas lepingueseme tarnimisega seotud asjaolusid. 04.07.2016.a teavitas A. Ivannikov Xxxx vahendajale, äriühing xxxx esindaja G G, et päevalilleseemnete tarne venib tolliga seotud probleemide tõttu ja seda AA H tarnija süül (II kd, tl 3). Seda kinnitab ka süüdistatava 07.07.2016.a e-kiri G G, mille kohaselt ei saa A H tarnet teostada, kuna ettevõtte tarnija, olles saanud 100% ettemaksu, ei saanud täita oma kohustusi A H eest, kuivõrd tarnija on tõstnud hinda ja keeldub tarnet teostada varasema hinnaga. Seoses

sellega pakkus süüdistatav Xxxx vahendajatele oodata, kuni hinnad langevad uuesti (II kd, tl 1). Kelmuse objektiivne koosseis eeldab lisaks pettusele ka varakäsutust, mille tagajärjel tekib kannatanule varaline kahju. Olles eksimuses Andrei Ivannikovi tegelikust tahtest lepingute sõlmimisel, asus Xxxx heauskselt lepingute täitmist, kandes A H OÜ arveldusarvele kokku 81 055 USD (I kd, tl 36-38). Seega tekkis Xxxx varaline kahju kokku summas 81 055 USD. Xxxx tekkinud varalist kahju kinnitab ka ettevõtte (A H OÜ) varaliste seisundit kajastavate dokumentide vaatlusprotokoll (VI kd, tl 127). 1.2

31.10.2016.a ja 01.11.2016.a sõlmitud tarnelepingute episood

Objektiivne koosseis Eelmise kuriteoepisoodi jätkuks leppisid pooled kokku uues tehingus. Nimelt väitis Andrei Ivannikov Xxxx ettevõttele Xxxx, et eelmiste lepingutega tekitatud kahju on võimalik katta vaid tingimusel, et viimane sõlmib A H uue lepingu päevalilleseemnete tarneks (I kd, tl 2, 25). Uute lepingute eeltingimuseks seadis Xxxx aga nõude, et Andrei Ivannikov tagastab poolte vahel sõlmitud esimese (18.04.2016.a) lepingu ettemaksu Xxxx, milleks oli 8815 USA dollarit (II kd, tl 7-13). Kuna Xxxx esindaja B M nõudis järjepidevalt Andrei Ivannikov’ilt edaspidise koostöö eeltingimusena ettemakstu tagastust, siis edastas Andrei Ivannikov Xxxx võltsitud A H 08.09.2016. a maksekorralduse (I kd, tl 2, 12, 43). Võltsitud maksekorraldusega tekitas Andrei Ivannikov Xxxx ettevõttele valeettekujutuse, et justkui, asus A H OÜ tagastama Xxxx tehtud ettemaksu, mis oli samuti uute lepingute sõlmimise eeltingimuseks. Tegelikkuses aga makset ei toimunud. Andrei Ivannikov pidi 31.10.2016.a ja 01.11.2016.a tarnelepingute projektide kohaselt (A H OÜ) tarnima Xxxx (01.11.2016.a lepingu kohaselt) 250 tonni kikerherneid ning (31.10.2016.a lepingu kohaselt) 1000 tonni päevalilleseemnetest sööta (I kd, tl 45-50). Uute lepingute sõlmimise eeltingimuseks oli, et A H OÜ esitab kaubast järgmised saatedokumendid: tarnija arve originaal; kolm originaallastikirja; kaaluja kvaliteedisertifikaadid; fütosanitaarsertifikaadi originaal; fumigatsiooni sertifikaat; päritolu sertifikaat ja pakkimisnimekiri (II kd, tl 14-20). Nimetatud dokumentide saamiseks pöördus Andrei Ivannikov ekspedeerimiseteenuseid pakkuva Xxxx AS-i poole, kellelt tellis sõelutud liiva veo xxxx Xxxx (I kd, tl 99). Täites tellimuse, korraldas Xxxx liiva laadimise konteineritesse (I kd, tl 108). Xxxx AS pöördus tellimuse täitmiseks (kauba saatmiseks) omakorda konteinervedudega tegeleva xxxx AS-i poole (I kd, tl 71). Nimelt nähtub xxxx AS-i vastuses kohtuvälise menetleja nõudekirjale, et veoteenuse tellijaks oli küll Xxxx AS, kuid tegelikuks veotellijaks ja ühtlasi Xxxx AS-i kliendiks oli A H OÜ. xxxx AS-il otsest kontakti A H OÜ-ga ei olnud (I kd, tl 71). Veoteenuse eest tasus Xxxx AS, mida kinnitavad ka veoarve ja laekumise kinnitus (I kd, tl 92-93). Lisaks lisas Xxxx AS nõudekirjale antud veo lastikirja (xxxx) nr xxxx (I kd, tl 91). Lastikirja kohaselt oli kauba saajaks Xxxx ning kaubaks sõelutud liiv, kokku 6 erinevas konteineris. Nimetatud lastikirja edastas kohtuvälisele menetlejale ka Xxxx AS (I kd, tl 118). Seejärel, et hankida ka teised vajalikud dokumendid (kaalu- ja kvaliteedisertifikaadid; fütosanitaarsertifikaadi originaal; fumigatsiooni sertifikaat; päritolu sertifikaat) tõestamaks

tarnelepingu täitmisele asumist, pöördus Andrei Ivannikov A H OÜ nimel ka toiduainete ekspordiga tegeleva xxxx äriühingu xxxx poole, kellelt tellis koriandriseemnete veose Xxxx kasuks (II kd, tl 48-55; I kd, tl 183-199. Nimetatud tellimusega sai Andrei Ivannikov enda valdusesse järgnevad saatedokumendid: päritolu sertifikaat nr xxxx; kaalu- ja kvaliteedisertifikaat nr xxxx/xxxx; fütosanitaarsertifikaat nr xxxx; fumigatsiooni sertifikaat nr (xxxx ja lastikirja nr xxxx (I kd, tl 183-199). Et eelnimetatud dokumendid vastaksid Andrei Ivannikovi väidetele kikerherneste tarne kohta, asus süüdistatav neid võltsima selliselt, et sõelutud liiva ja koriandriseenete asemel oleks veoseks märgitud kikerherned. Süüdistatav muutis nii Xxxx, Xxxx äriühingu Xxxx kui ka Xxxx AS–i poolt edastatud dokumente selliselt, et selles sisalduvad andmed vastaksid Andrei Ivannikovi väidetele kikerherne tarne kohta. Võltsitud dokumendid saatis Andrei Ivannikov Xxxx koos ettemaksu arvega (I kd, tl 130-162). Samuti nõudis Andrei Ivannikov esitatud arvete kohest tasumist, ähvardades vastasel juhul suunata lähetatud konteinerid teisele ostjale ning mitte tagastada varasemat ettemaksu summas 81 055 USD (I kd, tl 36-37). 23.12.2016.a sai Xxxx e-kirja xxxx esindaja A K, milles viimane teatas, et Eesti äriühing A H tellis Xxxx’ilt 20 tonni korandriseemneid Xxxx jaoks, kuid jättis 85% tellimuse hinnast tasumata (I kd, tl 181). Samuti tegi Xxxx teabepäringu xxxx sertifikaatide väljastajale uurides, kas Andrei Ivannikov’i poolt esitatud kvaliteeditõendid on tõesed. xxxx-Xxxx filiaali poolse vastuse kohaselt Xxxx poolt neile saadetud kaalutõendid ei ole originaalsed ja täielikud, vaid on volitamata reproduktsioon. Nimetatud dokumendil ei ole mingisugust väärtust ning sellise dokumendi väljastamine ja kasutamine kujutab endast pettust ning ka xxxx kaubamärgi seadusevastast omastamist ja kuritarvitamist (I kd, tl 19,53). Seetõttu sai ka Xxxx teada järjekordsest pettuse kavatsusest, mistõttu nad loobusid tehingust A H. Kelmuse objektiivne koosseis eeldab lisaks pettusele ka varakäsutust, mille tagajärjel tekib kannatanule varaline kahju. Arvestades, et Andrei Ivannikovi poolne kelmuslik tegu jäi lõpule viimata toimepanijatest sõltumata asjaolude tõttu, jäi ka kuriteo toimepanemine katse staadiumisse.

1.3

08.2017.a .a sõlmitud tarnelepingute episood

Objektiivne koosseis Xxxx ettevõtte XXXX eksitamiseks ning tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomiseks esitas Andrei Ivannikov nii enda kui ka ettevõtte A Eesti OÜ kohta valeandmeid. Süüdistatav esitles ennast isikuna, kes omab kahte ettevõtet Eesti ja Xxxxl, mis tegelevad toiduainete talunikelt kokkuostmise, pakendamise ja hulgimüügiga, nii Xxxx turul, kui ka mujal. Samuti on süüdistatav esitlenud A Eesti OÜ-d, kui suure rahvusvahelise ettevõttena, kes toodab ja müüd põllumajandussaaduseid üle terve maailma (V kd, tl 131). Tunnistaja Ömer Faruk Terzioglu (XXXX juhataja) andis 12.04.2018.a ütlusi, mille kohaselt sai ta Andrei Ivannikovi kontakti oma tuttavalt D G. Viimane oli talle helistanud ja pakkunud ärikontakti (Andrei Ivannikovi näol), kelle kaudu oleks võimalik saada erinevas koguses erinevat kaupa. Hiljem Andrei Ivannikov’iga ühendust võttes, teatas ta, et ta juhib kahte ettevõtet Eesti ja Xxxx, mis tegelevad toiduainete talunikelt kokkuostmise, pakendamise ja hulgimüügiga, nii Xxxx turul, kui ka mujal. Ettevõtte, keda Andrei Ivannikov esindas oli A. Ettevõtte tutvustamise ja kauba kohapeal näitamise ettekäändel kutsus Andrei Ivannikov tunnistajat Xxxx, Saraatovisse. Süüdistatav viis tunnistaja Saraatovis asuvasse töötsustsooni

territooriumile, kus ta näitas veoste laadimisi konteineritesse ja veoautodele ning erinevaid laohooneid, väites, et tegemist on tema ettevõtte kasutusel oleva varaga. Tunnistaja, olles veendunud, et Andrei Ivannikovi puhul on tegemist usaldusväärse äripartneriga, sõlmis ta viimasega kolm lepingut, millest ühest hiljem loobus. Kahe esimese lepinguga kandis T D T augustis 2017 aastal 96 500 USD Andrei Ivannikov’iga seotud ettevõtte kontole (III kd, tl 49). Kasutades identset käitumismustrit eelnevate kuriteoepisoodidega, sõlmis ka siinjuhul Andrei Ivannikov Eesti ettevõtte (A Eesti OÜ) esindajana ostu-ja müügilepingud kikerherneste tarnimiseks. XXXX ja A Eesti OÜ (keda esindas volikirja alusel Andrei Ivannikov) sõlmisid

11.11.2017.a sõlmitud tarnelepingute episood

Objektiivne koosseis 2017.a novembris otsis Xxxx äriühing Xxxx xxxx kikerherneste tarnijat ja selle ettevõtte esindaja N J võttis telefoni teel ühendust interneti kaudu oma teenust pakkuva A H OÜ-ga. Telefoni teel ja interneti suhtlemist teostas A H nimel Andrei Ivannikov, tegutsedes väljamõeldud isik J S nime all (IV kd, tl 77-80). Sellele järgnevalt toimus lepingupoolte kohtumine 11.11.2017.a Xxxx xxxx linnas, kus A H OÜ esindajana osales Andrei Ivannikov (IV kd, tl 14). Kohtumisel väitis Andrei Ivannikov N J, et esindab ka Xxxx äriühingut A N, olles selle asutajaks ja ainuosanikuks ning et A N ongi kauba saatjaks (IV kd, tl 17, 25-27).

11.11.2017.a sõlmisid Xxxx äriühing XXXX ja A H OÜ-ga ostu-müügilepingu, mille lisa 1 kohaselt kohustus A H OÜ tarnima Xxxx ettevõttele kikerherneid kogusummas 234 500 USA dollarit (VI kd, tl 152-156). Xxxx esindajatel vale ettekujutuse loomisek oma kavatsusest, pöördus Andrei Ivannikov 05.12.2017.a ekspedeerimisteenuseid pakkuva Xxxx ettevütte „xxxx“ poole, kellelt tellis edasiveo saatja A N poolt Xxxx, Xxxx sadamasse xxxx Ühendemiraatides ja sai kätte saatedokumentide projektid. Seejärel edastas Andrei Ivannikov need Xxxx, tekitades ettekujutuse, justkui asus kokkulepitud tehingut ja kokkuleppeid täitma (IV kd, tl 50-52). Kuivõrd kannatanu Xxxx esindajad olid veendumusel, et A H OÜ poolt on asutud täitma kehtivat lepingut, kandsid ajavahemikul 14.11.2017-19.12.2017.a nelja erineva ülekandena A H OÜ-le ettemaksuna kokku 179 125 USA dollarit (178 935 eurot) (VI kd, tl 5-6, 128). Pärast ettemaksu laekumist jättis Andrei Ivannikov oma lepingujärgsed kohustused täitmata ja lubatud kikerherned saatmata (IV kd, tl 3). Oma kohustuste täitmisest loobumist põhjendas süüdistatav muutunud konjuktuuriga, mis muutis tehingu ebasoodsaks ja kahjumlikuks. Sellest tulenevalt nõudis Andrei Ivannikov kannatanult lisamakseid, mille eest oleks olnud võimalik tarnet korraldada ja tehing lõpule viia (IV kd, tl 37-88). A H OÜ-le laekunud rahast võeti sularahas välja 12 505 eurot ja A I arveldusarvele tehti ülekandeid kokku summas 16 100 eurot. Samuti on osa raha edasi kantud süüdistatava kontrolli all olevatele äriühingutele A Eesti OÜ, N C P OÜ-le ning ettevõttele xxxx A N (VI kd, tl 128). Selliselt tekitas süüdistatav Xxxx äriühingule Xxxx xxxx otsese varalise kahju summas 179 125 USA dollarit. 1.5 Kokkuvõte Petmine on tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomine, mille tagajärjel teine isik satub eksimusse. Petmine seisneb eelkõige tegevuses, sh konkludentses ehk tähenduslikus teos. Konkludentne on näiteks lepingu sõlmimine, millest teine pool järeldab täitmistahet. Süüdlase tegu ehk petmine loob kannatanul tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse, st kannatanu viiakse eksimusse. Lepingu allkirjastamisega väljendab isik tahet teha kokkulepitud tingimusel tehing ja lubab täita kokkulepitud viisil oma kohustused. Kohtu hinnangul puudus aga Andrei Ivannikovil valmidus ja võimalus kokkuleppeid täita. Andrei Ivannikovil lõi äriühingute A Eesti OÜ ja A H OÜ nimel kannatanutele ebaõige ettekujutuse lepingutes märgitud kauba olemasolu kohta ning edastas teadlikult kannatanutele tarnitava kauba kohta võltsitud dokumente. Sellise tegevusega viis Andrei Ivannikov kannatanu eksimusse, nagu täidaks A Eesti OÜ või A H OÜ oma lepingulisi kohustusi. Tegelikkuses nimetatud äriühingutel märgitud kaupa ei olnud, neil polnud seda ka võimalik saata ja reaalsuses ka ei saatnud, kuigi sai selle eest ettemakseid. Sellise tegevuse pani süüdistatav toime varalise kasu saamise eesmärgil, kasutades väljapetetud raha omatarbeks. Subjektiivne koosseis Kohus leiab, et Andrei Ivannikov pani karS § 209 lg 2, p 1, 3, 5 kirjeldatud teo toime kavatsetult. KarS § 16 lg 2 järgi paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus.

Kõikides eelpool analüüsitud episoodides oli Andrei Ivannikovi käitumismuster identne. Süüdistatava eesmärgiks oli välisriigi ettevõtted panna enda tegelikest kavatsustest eksimusse, esitades valeandmeid ja võltsides dokumente ning seeläbi saavutada poolte vaheline kokkulepe sõlmitud lepingu näol. Kõikide sõlmitud lepingute tingimuseks oli ettemaks. Hiljem, kui kanantanud olid ettemaksu tasunud asus süüdistatav vastustega venitama ning fabritseerima põhjuseid, miks ei ole võimalik kaubavedu enam teostada. Arvestades, et süüdistatav kasutas identset käitumismustrit kõikide episoodide puhul ning samuti asjaolu, et Andrei Ivannikov võltsis suures ulatuses erinevaid dokumende, viitab see asjaolule, et süüdistatav tegutses eesmärgi päraselt. Andrei Ivannikovi eesmärgiks oli varalise kasu saamine. Nimetatud asjaolu kinnitab ka fakt, et kui A Eesti OÜ ja A H OÜ arvelduarvetele jõudsid ettemaksuna kantud rahalised vahendid üle, võeti koheselt teatud summad sularahas välja või kanti muude ettevõtete kontodele. Seega eeltoodule tuginedes leiab kohus, et Andrei Ivannikov pani kelmuse toime kavatsetult.

KarS § 209 lg 2 p 1, 3, 4 kvalifikatsioonid

Andrei Ivannikovi süüdistatakse muu hulgas KarS § 209 lg 2 p-de 1 ja 3, 4 järgi grupilise ja suures ulatuses kelmuse toimepanemises isikuna, kes on varem toime pannud varguse. Arvestades, et Andrei Ivannikov’il on kehtivaid kriminaalkaristusi 5 ning viimati karistati süüdistatavat Harju Maakohtu 03.12.2015.a otsusega asjas 1-15-9836 KarS § 212 lg 1 - KarS § 25 lg 2 ja KarS § 209 lg 2 p 1, 2 järgi on KarS § 209 lg 2 p 1 sätestatud kvalifikatsioon täidetud. Teiseks normatiivseks koosseisutunnuseks on kelmuse ulatus. KarS § 209 lg 2 p 3 sätestab vastutuse, kui kelmus on toime pandud suures ulatuses. KarS § 121 p 2 kohaselt on suur kahju või süüteo ulatus, mis ületab 40 000 eurot. Andrei Ivannikov põhjustas oma tegevusega Xxxx Vabariigi ettevõttele Xxxx, Xxxx Kuningriigi ettevõttele XXXX ning Xxxx Vabariigi ettevõttele Xxxx kokku varalist kahju summas 305 550,77 eurot. Seega on täidetud ka järgmine kvalifitseeriv tunnus. Lisaks heidetakse Andrei Ivannikovile ette kuriteo toimepanemist grupis. Grupp moodustub kuriteo kaastäideviijatest. Kaastäideviimise puhul tegutsevad isikud ühiselt ja kooskõlastatult. Kriminaalasjas 17230100541 on prokuratuur esitanud KarS § 209 lg 2 p 1,3,4 järgi nii süüdistuse Andrei Ivannikovile kui ka A I. Süüdistuse kohaselt Andrei Ivannikov koos oma abikaasaga A Iga otsustasid ühise ja kooskõlastatud tegevuse alusel hakata välisriikide ettevõtetelt välja petma rahalisi vahendeid. A I roll selles oli olla ettevõtete osanik ja juhatuse liige ning täita kõiki juhatuse liikme vastutusest tulenevaid kohustusi. Samuti oli A I nimetatud äriühingute kontode allkirjaõiguslikuks isikuks ja omas kontodele juurdepääsu. Lõpuks laekusid väljapetetud rahad osaliselt ka A I pangakontole, kust ta kasutas seda isiklikul otstarbel. Osa väljapetetud rahast võeti sularahas välja ja osa kant edasi teiste äriühingute kontodele, mis olid samuti süüdistatavate kontrolli all. A I pani oma tegevusega toime KarS § 209 lg 2 p 1,3,4 järgi kvalifitseeritud kuriteo. Harju Maakohtu 17.10.2019.a kohtumäärusega lõpetas kohus aga kriminaalmenetluse A I suhtes KrMS § 202 lg 1 alusel. Seega Andrei Ivannikov, olles isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, pani varalise kasu saamise eesmärgil toime teisele isikule varalise kahju tekitamise teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, s.o kelmused suures ulatuses ja grupi poolt, mis on kvalifitseeritav KarS § 209 lg 2 p 1, 3, 4.

Õigusvastasus ja süü

Andrei Ivannikovi tegudes puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. Andrei Ivannikov oli tegude toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane, sest kriminaalasja toimikust ei nähtu KarS §-s 34 sätestatud asjaolusid ning Andrei Ivannikov on sündinud 1983. aastal. Samuti puuduvad Andrei Ivannikov’i puhul süüd välistavad asjaolud. II

KARISTUS

KarS § 209 lg 2 p 1, 3, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on võimalik isikut karistada ühe- kuni viieaastase vangistusega. Andrei Ivannikovi süü suurust mõjutab esmalt kuriteo episoodide arv. Andrei Ivannikov on kokku erinevates kelmuste episoodides tekitanud kahju kolmele erinevale välisriigi ettevõttele, kellest üks ei soovinud tsiviilhagi esitada. Samuti peab arvestama, et Andrei Ivannikov on kelmused toime pannud suures ulatuses kui kvalifitseerivale tunnusele ka grupis ja isikuna, keda on varasemalt kelmuse eest karistatud. Arvestada tuleb ka seda, et süüdistatav pani kuriteo toime kavatsetult. Samas tuleb arvestada, et käesolevas asjas jäi üks kelmuse episood katsestaadiumisse. Andrei Ivannikovi puhul karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid ei esine. Arvestades eeltoodud süüd mõjutavaid asjaolusid, leiab kohus, et Andrei Ivannikovi süü on keskmine, jäädes keskmise määra juurde, mistõttu võiks temale mõistetav karistus olla ka sanktsiooni keskmise lähedal. Lisaks eeltoodule arvestab kohus karistuse määra valikul ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Andrei Ivannikovil on viis kehtivat kriminaalkaristust. Viimati karistati süüdistatavat Harju Maakohtu 03.12.2015.a otsusega asjas 1-15-9836 KarS § 212 lg 1 - KarS § 25 lg 2 ja KarS § 209 lg 2 p 1, 2 järgi. Andrei Ivannikovile mõisteti liitkaristuseks 3 aastat ja 6 kuud vangistust mis jäeti täielikult täitmisele pööramata, tingimusel et süüdistatav ei pane 3 aasta ja 6 kuu jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kuivõrd Andrei Ivannikov on isikuks, keda on varasemalt kriminaalkorras karistatud varavastaste süütegude toimepanemise eest, siis on tema puhul tegemist isikuga, kelle eripreventiivne mõjutamine asumaks seaduskuulekale teele on keerukam võrreldes isikuga, kes on varasemalt karistamata. Praegusel juhul on süüdistatav toime pannud küll mitu kelmuse episoodi. Andrei Ivannikovi pikk karistusregister varavastaste süütegude toimepanemises näitab, et varavastasest süütegudest on saanud tema jaoks elutusallikas ning mingeid järeldusi isik enda varasemast karistamisest teinud ei ole. Neid asjaolusid arvestades leiab kohus, et praegusel juhul vastab Andrei Ivannikovi süü suurusele ning eripreventiivsetele eesmärkidele 2 (kahe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkune vangistus. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendab kohus mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes vähendatud karistuseks 1 (üks) aasta ja 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 järgi, kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides käesoleva seadustiku § 64 lõigetes 2, 4 ja 5 sätestatut. Eeltoodust lähtuvalt tuleb Andrei Ivannikovil mõistetud karistust (1 aasta ja 8 kuud) suurendada Harju Maakohtu 3. detsembri 2015.a otsusega kriminaalasjas nr 1-15-9836 mõistetud ärakandmata karistuse võrra (3 aastat 5 kuud

ja 28 päeva) ning mõista temale liitkaristuseks 5 (viis) aastat ja 1 (üks) kuu ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Arvestades süüdlase isikut ning kuriteo toimepanemise asjaolusid, ei oleks kohtu hinnangul otstarbekas kogu tähtajalise vangistuse ärakandmine. Seega tuleb Andrei Ivannikovil mõistetud vangistusest KarS § 74 lg 1 ja 2 alusel koheselt ära kanda 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada Andrei Ivannikovi koheselt ärakandmisele kuuluva karistusaja algust tema kinnipidamisest s.o 16. oktoobrist 2018. a. KarS § 74 lg 1-3 alusel Andrei Ivannikovile mõistetud vangistusest ei pöörata osaliselt täitmisele vangistus 3 aastat 7 kuud ja 28 päeva, kui süüdistatav ei pane 4 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ning järgib KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid. Et tagada süüdistatava õiguskuulekas käitumine tulevikus, on Andrei Ivannikov kohustatud peale koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse ärakandmist alluma elektroonilisele valvele. KarS § 751 lg 3 alusel mõista elektroonilise valve pikkuseks 6 kuud. III

TSIVIILHAGI

Kannatanu Xxxx on 13.04.2018.a esitanud tsiviilhagi summas 77 954,62 eurot. Kannatanu XXXX on 04.02.2019.a esitanud samuti tsiviilhagi summas 156 154,65 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi: TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. 15.10.2019. a toimunud kohtuistungil tunnistas Andrei Ivannikov tema vastu esitatud tsiviilhagi ning ei vaidlustanud seda (tl 122). Seega tuleb TsMS § 440 lg 1 alusel kannatanute poolt esitatud tsiviilhagid selles märgitud summas täielikult rahuldada ning Andrei Ivannikovilt välja mõista ilma, et kohus analüüsiks esitatud hagi sisuliselt. IV

TÕKEND

Kohtueelses menetluses on Andrei Ivannikov kahtlustatavana kinni peetud 16.10.2018.a. Seejärel on süüdistatav Harju Maakohtu 17.10.2018. a kohtumäärusega vahistatud kuni kaheks kuuks. Kriminaalasja arutav kohus jättis Andrei Ivannikovi suhtes kohaldatud tõkendi vahistamine muutmata kuni kohtulahendini. Seega on käesolevas kriminaalasjas süüdistatav eelvangistuses vahi all viibinud katkematult alates 16.10.2018. a. Kuivõrd kohus mõistis Andrei Ivannikovile reaalse vabadusekaotusliku karistuse, siis on otstarbekas, et süüdistatav kannaks karistust alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest ilma teda vahepeal vabastamata, mistõttu jätab kohus Andrei Ivannikovi suhtes kohaldatud tõkendi vahistamine muutmata kuni käesoleva kohtuotsuse jõustumiseni. V

MENETLUSKULUD

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 173 lg 1 p 1 kohaselt on kriminaalmenetluse kuludeks menetluskulud. Kriminaalmenetluse kuludeks on KrMS § 175 lg 1 p 9 mõttes ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KarS § 4 lg 3 kohaselt on käesoleval juhul KarS § 209 lg 2 p 1, 3, 4 järgi kvalifitseeritav kuritegu teise astme kuritegu. Nimelt näeb KarS § 209 lg-s 2 sätestatud sanktsioon karistusena ette ühe kuni viieaastase vangistuse. KrMS § 179 lg 1 p 2 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise

korral on 1,5 kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 13.12.2018.a määrusega nr 117 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt kehtestati kuupalga alammääraks alates 01.01.2019. a 540 eurot. Seega tuleb KrMS § 179 lg 1 p 2 ja § 175 lg 1 p 9 alusel Andrei Ivannikovil tasuda ka sundraha summas 810 eurot. KrMS § 423 kohaselt järgitakse kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. KrMS 417 lg 2 näeb ette, et kui süüdimõistetu ei ole rahalise karistusena mõistetud rahasummat täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul või määratud tähtpäevaks selleks ettenähtud kontole või kui osastatud rahalise karistuse tähtaegu ei ole järgitud ning rahalise karistuse tasumise tähtaega ei ole KrMSis sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kümne päeva jooksul selle saamisest arvates kohtutäiturile. Seega tuleneb eelmärgitud sätetest, et üldreeglina tuleb menetluskulud tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Tuginedes süüdistatava varalist seisundit kajastavate dokumentide vaatlusprotokollile, leiab kohus et menetluskulude tasumine 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest ei käiks süüdistatavale üle jõu. Seega tuleb Andrei Ivannikovil tasuda riigituludesse hüvitatavad menetluskulud kokku summas 810 eurot 1 (ühe) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. VI ASITÕENDID, ÄRAVÕETUD, ARESTITUD VÕI KONFISKEERIMISELE

KUULUVAD MUUD OBJEKTID

Süüdistusakti punktis 6 (asitõendite ja muude kriminaalmenetluses äravõetud objekti) on prokurör märkinud asitõenditena järgmised esemed: 1) asitõend: Sülearvuti xxxx S/N xxxx, äravõetud kriminaalasja nr 17230100541 raames, aadressil xxxx, 16.10.2018 teostatud läbiotsimise käigus, on paigutatud Politsei- ja Piirivalveameti asitõendite hoidlasse; 2) asitõend: mobiiltelefon xxxx IMEI xxxx, äravõetud kahtlustatav Andrei Ivannikovi 16.10.2018 kinnipidamisel, on paigutatud Politsei- ja Piirivalveameti asitõendite hoidlasse; 3) asitõend: mobiiltelefon xxxx IMEI xxxx, äravõetud kriminaalasja nr 17230100541 raames, aadressil xxxx, 16.10.2018 teostatud läbiotsimise käigus, on paigutatud Politsei- ja Piirivalveameti asitõendite hoidlasse; 4) asitõend: maksesüsteemi xxxx kaks maksekviitungit (raha saaja A D), äravõetud 16.10.2018 kriminaalasja nr 17230100541 raames aadressil xxxx teostatud läbiotsimise käigus, on jäetud kriminaalasja toimikusse; 5) asitõend: maksesüsteemi xxxx maksekviitung (raha saaja D G), äravõetud 16.10.2018 kriminaalasja nr 17230100541 raames teostatud sõiduauto xxxx reg.nr xxxx läbiotsimise käigus, on jäetud kriminaalasja toimikusse; 6) Asitõendina A. Ivannikovi kinnipidamisel kriminaalasja materjalide juures.

äravõetud

pangakaardid,

asuvad

KrMS § 124 lg 1 kohaselt on asitõend kuriteo objektiks olnud asi, kuriteo toimepanemise vahend, kuriteojäljega asi, kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis või kuriteosündmusega seotud muu asendamatu objekt, mis on kasutatav tõendamiseseme asjaolude selgitamisel. 22.10.2018.a (VI kd, tl 33) dokumendi vaatlusprotokolli kohaselt on vaadeldud Andrei Ivannikovi elukohast aadressilt Xxxx kaasa võetud Xxxx raha saatmise kviitungeid. Nimetatud raha saatmise kviitungid koosnevad kolmest lehest ja asuvad kriminaaltoimikus. 22.10.2018.a (VI kd, tl 39) dokumendi vaatlusprotokolli kohaselt on vaadeldud sõiduautost xxxx kaasa võetud Xxxx raha saatmise kviitungeid, mis koosnevad samuti kolmest lehest ja asuvad kriminaaltoimikus. 16.10.2018.a peeti Andrei Ivannikov kahtlustatavana kinni ning kinnipidamisel võeti ära kokku 5 pangakaarti, mis asuvad kriminaaltoimikus. Nimetatud asitõendid on asjas tõendusliku väärtusega, millistelt nähtuvad süütegude toimepanemise asjaolud, mistõttu tuleb need asitõendid jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. 16.10.2018.a võeti läbiotsimise käigus Andrei Ivannikovi elukohast aadressilt xxxx ära sülearvuti xxxx S/N xxxx ning mobiiltelefon xxxx IMEI xxxx. Süüdistatava kinnipidamisel võeti Andrei Ivannikovilt lisaks ära mobiiltelefon xxxx IMEI xxxx. Kõik nimetatud asitõendid on paigutatud Politsei- ja Piirivalveameti asitõendite hoidlasse. Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas asuvad eelnimetatud asitõendid tuleb tagastada peale kohtuotsuse jõustumist KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel Andrei Ivannikovile. 5 CD-plaati salvestistega, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures – jätta peale kohtuotsuse jõustumist KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. Kriminaalasjas on 16.10.2018.a teostatud läbiotsimise käigus aadressil Rebase 3-2 Tallinn äravõetud konfiskeerimise eesmärgil sularaha summas 4050 eurot, mis kuulub A Ile ja Andrei Ivannikovile. Antud raha on kantud Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontole. Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Margus Lellepi 18.10.2018 määrusega on arestitud: 1) A I nimel olev AS-s SEB pank pangakonto nr xxxx ja sellel olevad rahalised vahendid, mille jääk seisuga 08.10.2018 on 0 eurot ja 6,19 USD; 2) Kolmandatele isikutele kuuluvat kontod ja nendel olevad rahalised vahendid alljärgnevalt: - A OÜ-le (reg kood xxxx) kuuluva Swedbank AS konto nr xxxx jääk seisuga 18.10.18 on 944.30 eurot; - A H OÜ-le (reg kood xxxx) kuuluva Swedbank AS-i konto nr xxxx jääk seisuga 18.10.18 on 779.28 eurot; - N C P OÜ-le (reg kood xxxx) kuuluva Swedbank AS-i konto nr xxxx jääk seisuga 18.10.18 on 1232.33 eurot ja RUB 3870.45 rubla ja - T OÜ-le (reg kood xxxx) kuuluva Swedbank AS-i konto nr xxxx jääk seisuga 18.10.18 on 292.68 eurot. Kuivõrd antud vara näol on tegemist kuritegelikul teel saadud varaga, kuulub see KarS § 831 lg 2 p 1 alusel konfiskeerimisele. Nimetatud varade konfiskeerimisega on ka Andrei Ivannikov nõustunud. Samuti on andnud nimetatud varade konfiskeerimiseks A I. Kuivõrd käesolevas kriminaalasjas on Andrei Ivannikovi vastu esitatud tsiviilhaginõudeid summades 77 954,62 ja 156 154,565 eurot ning samaaegselt esineb konkureeriva nõudena riigi konfiskeerimisnõue, rahuldada KarS § 831 lg 3 alusel konfiskeeritava vara, s.o sularaha ja kolmandate isikute pangakontodel olevate rahaliste vahendite arvelt Andrei Ivannikovi vastu esitatud tsiviilhagi nõudeid.

Violetta Kõvask Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.