Avaliku rahu vastased süüteod › Avaliku korra vastased süüteod

1-19-8053 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: xxxxx x-xx, xxxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Käitumiskontrolli nõuete kohaldamist alustatakse pärast kohtuotsuse jõustumist.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Janek Rüütalule on esitatud süüdistus selles, et tema, olles alkoholijoobes, 29.09.2019 kella 02:34 ajal Raplamaal Rapla linnas Kauba 2 asuva ööklubi Madhouse juurde viiva trepi ees tänaval, lõi läbi avatud autoakna ilma põhjuseta ja teise isiku juuresolekul rusikaga ja lahtise käega sõiduautos istuvat xxxx xxxxxx vähemalt kahel korral pea piirkonda, põhjustades xxxx xxxxxxxx füüsilist valu ning häiris autos viibinud ja kuritegu pealt näinud naisterahva rahu ja turvatunnet. Oma teoga rikkus Janek Rüütalu korrakaitseseaduse § -s 55 sätestatud põhimõtet, et avalikus kohas on keelatud teist isikut lüüa, tõugata, kakelda või käituda muul viisil vägivaldselt ja pani seega Lk 2 / 3

1-19-8053 toime KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava käitumise üldnõuete rikkumise avalikus kohas ning teise isiku juuresolekul vägivalda kasutades. Vastavalt Janek Rüütalu ja tema kaitsjaga sõlmitud kokkuleppele tegi prokurör ettepaneku Janek Rüütalu süüdi tunnistada ja karistada KarS § 263 lg 1 p 1 järgi vangistusega 1 aasta. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada vangistust Pärnu Maakohtu poolt 20.07.2018 mõistetud ärakandmata karistuse, s.o 6 kuulise vangistuse võrra ja liitkaristuseks kahe kohtuotsuse alusel mõista 1 aasta ja 6 kuud vangistust. Asendada vangistus KarS § 69 lg 1 kohaselt 540 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrata 1 aasta ja 3 kuud. Kuni üldkasuliku töö lõpuni on Janek Rüütalu kohustatud alluma KarS § 75 lg 1 ette nähtud käitumiskontrolli nõuetele: elama kohtu määratud alalises elukohas, ilmuma määratud aegadel kriminaalhooldaja juurde registreerimistele, alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas, esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, kauemaks kui viieteistkümneks päevaks lahkuma oma elukohast ainult kriminaalhooldaja eelneval loal, elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks, samuti Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks saama kriminaalhooldusametnikult eelnevalt loa. Janek Rüütalu kohtu poolt määratud alaliseks elukohaks lugeda tema ankeetandmetes märgitud elukoht. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada Janek Rüütalu läbima kriminaalhooldaja määratud sotsiaalprogramm. KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli nõuete kohaldamist alustatakse pärast kohtulahendi jõustumist. Kriminaalmenetluse kulud: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsja vandeadvokaat Eve Jundase töötasu 64.80 eurot; sundraha 810 eurot, KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada menetluskulude, kokku summas 874.80 euro, tasumist ositi 10 kuu jooksul 87.48 eurot kuus. Kannatanu andis kohtueelses menetluses nõusoleku kokkuleppemenetluseks.

KOHTU SEISUKOHT

Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatav selgitas kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ning kinnitas, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid menetlusnorme ning kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus. Kohus teeb otsuse süüdistatava süüdimõistmise ja talle kokkuleppekohase karistuse mõistmise kohta ning mõistab riigituludesse menetluskulud vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

(allkirjastatud digitaalselt) kohtunik

Lk 3 / 3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.