Varavastased süüteod › Süüteod vara vastu tervikuna

arveldusarvele xxxx. Vastavalt R R saadud juhistele võttis M-D I kontole laekunud laenusumma 750 eurot xxxx asuvas M kaubanduskeskuses oleva pangaautomaadi kaudu sularahas välja ja andis üle R R. Eelkirjeldatud viisil tegutsedes R R ja Jaroslav Knõš, saanud xxxx OÜ poolt tehtud varakäsutuse tulemusel eelnimetatud rahasumma enda valdusesse, kasutasid selle vara enda tarbeks, saades selliselt varalist kasu nimetatud summa ulatuses ja põhjustades sellega xxxx OÜ-le varalist kahju eelpool nimetatud summa ulatuses; Samuti tema, isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, tekitas teisele isikule varalise kahju tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil järgnevatel asjaoludel: 2017.aasta juunis Jaroslav Knõs tutvus N T, tutvustades viimasele ennast „S“. Järgnenud suhtluse käigus Jaroslav Knõš, varjates enda tegelikku identiteeti ja esinedes jätkuvalt „S“, tegi N T ettepaneku teenida raha, milleks peaks viimane abistama teda xxxx saadetavate postipakkide kättesaamisel. Samuti selgitas Jaroslav Knõš seejuures N T, et postipakkide kättesaamiseks tuleb N T vormistada internetipanga kasutamise teenuse leping ja teenuse osutamisega seotud dokumendid anda üle temale (s.t Jaroslav Knõsile). Selliselt eksimusse viiduna nõustus N T ettepanekuga ja vormistas vastavalt Jaroslav Knõsilt saadud juhistele AS-is xxxx lepingu internetipanga teenuse kasutamiseks ja andis teenuse kasutamiseks ettenähtud andmed üle Jaroslav Knõšile. Seejärel, Jaroslav Knõs 22.06.2017, kasutades N T isikuga seotud andmeid, esitas N T teadmata ja volituseta viimase nimelt interneti teel xxxx AS veebirakenduse vahendusel xxxx AS-le laenutaotluse mobiiltelefoni xxxx maksumusega 1023,99 eurot järelmaksuga soetamiseks, millega viis laenutaotlust läbivaatava xxxx AS-i esindaja eksimusse enda identiteedis ja sõlmitava lepingu täitmistahte osas. Seejuures Jaroslav Knõš teadis, et tegelikult järelmaksulepingust tulenevaid osamakseid tasuma ei hakata ning lepingu esemeks olevat kaupa võlgnevuse tekkimise ja lepingu ennetähtaegse lõpetamise järel müüjale ei tagastata. Olles eksimuses, s.t arvates ekslikult, et laekus laenutaotlus, milles kajastub N T tahteavaldus, sõlmis xxxx AS samal kuupäeval N T järelmaksulepingu nr 1713516/96tl ja tegi krediidisumma väljamakse 1023,99 euro ulatuses kauba müüjale - xxxx AS-le. Seejärel Jaroslav Knõš, olles teada saanud, et xxxx AS on valmis kauba väljastama, andis N T juhise xxxx AS-i poolt kulleriga saadetud kaubapakki vastuvõtmiseks. N T, saanud nimetatud kauba kätte, andis selle üle Jaroslav Knõšile, kes kasutas selle vara enda tarbeks, saades selliselt varalist kasu nimetatud summa ulatuses ja põhjustades selliselt xxxx AS-le varalise kahju summas 1023,99 eurot; Samuti tema, isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, tekitas teisele isikule varalise kahju tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil järgnevatel asjaoludel: Saanud juba eelkirjeldatud asjaoludel enda valdusse N T seonduvad andmed, 27.06.2017 kasutades N T isikuga seotud andmeid, esitas N T teadmata ja volituseta viimase nimelt interneti teel xxxx AS-i iseteeninduse veebirakenduse vahendusel xxxx AS-ile tellimuse tahvelarvuti xxxx 9,7 32Gb maksumusega 576 eurot järelmaksuga soetamiseks, millega viis tellimust läbivaatava xxxx AS-i esindaja eksimusse enda identiteedis ja sõlmitava lepingu täitmistahte osas. Seejuures Jaroslav Knõš teadis, et tegelikult järelmaksulepingust tulenevaid osamakseid tasuma ei hakata ning lepingu esemeks olevat kaupa võlgnevuse tekkimise ja lepingu ennetähtaegse lõpetamise järel müüjale ei tagastata. Olles eksimuses, s.t arvates ekslikult, et laekus tellimus, milles kajastub Nikolai Tabahari tahteavaldus, xxxx AS sõlmis N T järelmaksulepingu nr xxxx ja väljastas 28.06.2017 DPD kullerile kauba selle toimetamiseks tellimuses toodud aadressile xxxx ja üleandmiseks N T. Jaroslav Knõš, olles teada saanud, et xxxx AS on kauba kullerile väljastanud, andis N T juhise kullerilt kaubapakk vastu võtta. N T, saanud nimetatud kauba samal kuupäeval kätte, andis selle üle Jaroslav Knõšile, kes kasutas selle vara enda tarbeks, saades selliselt varalist kasu nimetatud summa ulatuses ja põhjustades selliselt xxxx AS-ile varalise kahju summas 576 eurot. Seega Jaroslav Knõš, isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, pani toime teisele isikule varalise kahju tekitamise varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel grupis, s.t KarS § 209 lg 2 p 1,4 tunnustele vastava kuriteo.

Kohtuliku arutamise järeldused Süüdistatava, tema kaitsja Mirjam Frey ning prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe, millise sisu kajastub kohtuotsuse resolutiivosas. Süüdistatav tunnistas ennast süüdi ja kinnitas, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega, kaitsja osavõttu kohtuistungist ei soovinud. Prokurör jäi samuti sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus. Süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud ning ta tuleb süüdi tunnistada ning karistus mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu, mistõttu KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel tuleb Jaroslav Knõšilt välja mõista riigieelarve tuludesse vastavalt kokkuleppes märgitule: kaitsjatasu 122 eurot. Kokkuleppe kohaselt sundraha süüdistatavalt väljamõistmisele ei kuulu: KarS § 65 lg 1 alusel liitkaristuse hilisema mõistmise korral olukorras, kus isiku suhtes jäetakse põhjendamatult kriminaalasjad ühendamata, ei ole õigustatud sundraha kahekordne väljamõistmine ja teistkordne väljamõistmine ei ole KrMS § 179 lg-st 2 tulenevalt enam õigustatud (Riigikohtu lahend 3-1-1-24-11). Käesoleva kokkuleppega mõistetakse karistus KarS § 65 lg 1 alusel ning Harju Maakohtu 08.11.2017 otsusega nr 1-17-10219 on Jaroslav Knõšilt sundraha välja mõistetud, seega sundraha teistkordselt välja ei mõisteta. KrMS §§ 313 lg 1 p 7, 417, 423, 424, 180 lg 3 alusel annab kohus võimaluse tasuda kaitsjatasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS §-dest 248 lg 1 p 5; 175, 179, 180; 318, 319 kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada Jaroslav Knõš KarS § 209 lg 2 p 1,4 järgi ja mõista põhikaristuseks vangistus 1 (üks) aasta ja 4 (neli) kuud. KarS § 65 lg 1 alusel lugeda käesoleva otsusega mõistetud kergem karistus kaetuks Harju Maakohtu 07.02.2019.a otsusega mõistetud raskema karistusega 4 aastat ja 6 kuud vangistust, liitkaristuseks on vangistus 4 (neli) aastat ja 6 (kuus) kuud, mille kandmise alguseks on jätkuvalt 06.07.2017.a. KrMS § 310 lg 1 ning VÕS § 1043 ja 1045 alusel rahuldada tsiviilhagi ning välja mõista Jaroslav Knõšilt xxxx AS kasuks varalise kahju katteks 576 (viissada seitsekümmend kuus) eurot, mis kanda xxxx AS a/a xxxx Swedbangas. KrMS § 175 lg 1 p 4 ning § 180 lg 1 alusel välja mõista riigieelarve tuludesse Jaroslav Knõšilt menetluskulud: määratud kaitsja tasu 122 eurot. Menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul (igakuiselt vähemalt 10 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Pank. KrMS § 159 lg 3 alusel makseinfo menetluskulude tasumiseks lisatakse kohtuotsusele eraldi dokumendina. Menetluskulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega tehakse avalikult teatavaks kohtu kantselei kaudu ja kättesaadavaks e-toimiku süsteemi kaudu koos lahendiga. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõendid ja muud kriminaalmenetluses äravõetud objektid pärast kohtuotsuse jõustumist - CD plaat, mis asub kriminaalasja materjalide juures - jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. Kohtuotsuse peale on õigus apellatsioonikorras edasi kaevata 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest Tallinna Ringkonnakohtule juhul, kui on tegemist KrMS 9. ptk 2. jao sätete, KrMS § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on

karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4). Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.