Varavastased süüteod › Süüteod vara vastu tervikuna

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

jooksul olnud hea, kinnipeetavaga seoses probleeme ei ole esinenud. Tallinna Vangla toetab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Kinnipidamisasutuse iseloomustusest nähtub, et vabanemisel on isikul olemas kindel elukoht. Kinnipeetav on avaldanud soovi ennetähtaegse vabanemise korral asuda elama aadressile xxxx. Tegemist on väga heas seisukorras oleva kolmetoalise korteriga, mis kuulub kinnipeetava ristiemale. Korteris elavad isiku ristiema ja ristiema isa. Iseloomustusest nähtub, et vabanemise järgselt on kinnipeetaval võimalik asuda tööle ettevõttesse xxxx, mille kohta on vanglale esitatud ka garantiikiri. Isikul on seisuga 13.09.2019 Tallinna Vangla andmetel tasumata võlanõudeid 44 102,32 eurot ulatuses ning vabanemisfondis on 920,15 eurot. Kinnipeetava mõlemad vanemad ja õde on valmis teda vajadusel toetama ka vabaduses, kuid eeldusel, et isik teeb ka ise oma majandusliku olukorra parandamiseks pingutusi. Jaroslav Knõš taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Abiprokurör Helen Kiviloo esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt Tallinna Vangla esitas kohtule materjalid ja seisukoha Jaroslav Knõši vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta (Vangla toetab ennetähtaegset vabastamist). Prokurör nõustub vangla seisukohaga, seda muuta ega täiendada ei soovi. Kaitsja tugineb Riigikohtu lahenditele nr 3-1-1-91-06 ja nr 3-1-1-12-17. Kinnipeetava käitumine vangistuses on õiguspärane, ta töötab vanglas olles ning tal on olemas ka vabanemisjärgne töökoht. Kinnipeetava käitumine on vangistuse jooksul olnud hea. Isik on ka varasemalt viibinud kriminaalhooldusel ning ta täitis nõudeid rahuldavalt ja läbis katseaja. Isiku lähedased on valmis teda vabaduses toetama. Kinnipeetav teeb juba vangistuses pingutusi enda majandusliku olukorra parandamiseks ning tema edaspidine õiguskuulekas käitumine on väga tõenäoline. Vabaduses on isikul olemas kindel elukoht ja töökoht. Korduv karistatus ei ole ennetähtaegase vabastamise takistuseks. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja kaitsja arvamused, leiab, et Jaroslav Knõši võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Jaroslav Knõši isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kinnipeetav on talle mõistetud karistusest ära kandnud ligikaudu 2 aastat ja 4 kuud vangistust ning tema käitumine vangistuses on olnud korrektne, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest võib järeldada, et kinnipeetav on mõistnud õiguskuuleka käitumise vajalikkust ning suudab kehtivatest normidest kinni pidada, neid austada. Kohus usub, et tuge kriminaalseid hoiakuid muuta saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset

kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab Jaroslav Knõši tingimisi ennetähtaegne vabastamine kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas Jaroslav Knõšile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma narkootikumidest. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetavad ka vangla ja prokurör. Kohus arvestab vangla iseloomustuses märgitut, et isik on varasemalt kahel korral viibinud kriminaalhooldusel, mil ta mõlemal korral läbis katseaja. Isik ei väljenda kuritegelikku käitumist pooldavaid seisukohti. Ametiisikutega seoses ei ole probleeme täheldatud, koostöövalmis. Isik enda sõnul tahab edaspidi elada seaduskuulekalt. Ka kohtuistungil isik avaldas, et tunnistab enda poolt sooritatud viga. Samuti nähtus tema sõnades valmisolekut parandada enda käitumist ning heastada kuriteoga tekitatud kahju. Eelnevast lähtudes on kohus seisukohal, et käesolev vangistus on täitnud enda eesmärgid ning kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamine on põhjendatud. Pärast vabanemist on Jaroslav Knõšil olemas ka kindel elu- ja töökoht ja lähedaste toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka Jaroslav Knõš, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus leiab ka, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma.

Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.