lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-18-927/46

Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 25.09.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-18-927/46
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu
Kuulutamise aeg
25.09.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1131
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-18-927/32Harju Maakohus Tallinna kohtumaja14.05.20191-18-927/43Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium05.09.2019

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium

Määruse tegemise aeg ja koht

25. september 2019, Tallinn

Kriminaalasja number

1-18-927 (18231700533)

Kohtukoosseis

Eesistuja Pavel Gontšarov, liikmed Meelika Aava ja Ivi Kesküla Harju Maakohtu 14. mai 2019 otsus üldmenetluses

Vaidlustatud lahend Taotluse esitaja ja taotluse liik

Süüdistatava XX kaitsja Madis Piirla, taotlus ringkonnakohtu otsuses vea parandamiseks seoses maakohtu ja kohtueelses menetluses tekkinud kaitsja kulutuste väljamõistmata jätmisega

Taotluse lahendamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Hüvitada riigieelarve vahenditest XX-le kohtueelses ja maakohtu menetluses temal tekkinud kaitsjakulud summas 4500 eurot.
2.Lugeda käesolev määrus Tallinna Ringkonnakohtu 5. septembri 2019. a otsuse lahutamatuks osaks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada advokaadi vahendusel määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik

1.Harju Maakohtu 14.05.2019. a otsusega tunnistati XX süüdi KarS § 202 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõisteti temale karistuseks rahaline karistus 100 päevamäära, päevamäära arvestusega 14 eurot ja 40 senti päevamäär, s.o 1440 eurot. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistuse hulka eelvangistus, s.o kahtlustatavana kinnipidamise aeg 03.04.2018 kuni 04.04.2018, s.o 2 päeva arvestusega, et üks eelvangistuse päev vastab kolmele rahalise karistuse päevamäärale, lugedes tasumisele kuuluvaks rahaliseks karistuseks rahalise karistuse 94 päevamäära ulatuses, s.o 1353 eurot ja 60 senti. Määrati, et rahaline karistus tuleb tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele.

Sarnased lahendid

Varavastased süüteod
  • 27.08.20261-26-4498/11Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 18.08.20261-26-4597/8Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 18.08.20261-26-5913/2Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 12.08.20261-26-4728/13Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 12.08.20261-26-5817/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 06.08.20261-26-4482/12Viru Maakohus Narva kohtumaja

Asitõendid – XX poolt 03.04.2018 Lääne-Harju politseijaoskonnale vabatahtlikult välja antud neli velge Volvo R17, velgedel olevad neli rehvi Champiro 225/50/17, neli velge Saab R16, velgedel olevad kaks rehvi Pirelli 215/55/16 ja kaks rehvi Continental 215/55/16, tolmuimeja Kärcher A2204 koos otsikutega, mis on 30.04.2018 antud vastutavale hoiule CC-le, jäeti KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asja omanikule CC-le. XX-lt mõisteti välja KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 1 ja 9; § 179 lg 1 p 2 § 180 lg-te 1 ja 3 alusel teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 810 eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul riigi tuludesse tasuda.

2.Harju Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse süüdistatav XX kaitsja Madis Piirla.
3.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 05.09.2019. a otsusega maakohtu otsuse XX süüditunnistamise ja karistamise KarS § 202 lg 1 järgi ning temalt menetluskulude väljamõistmise osas. Ringkonnakohus tegi uue otsuse, millega mõistis XX KarS § 202 lg 1 järgi õigeks. Muus osas jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus määras, et XX-le tuleb hüvitada temal apellatsioonimenetluses tekkinud kaitsjakulud summas 1155 eurot.
4.16.09.2019. a esitas süüdistatava kaitsja taotluse ringkonnakohtu otsuse resolutsioonis esineva ebatäpsuse parandamiseks. Nimelt leidis taotluse esitaja, et kohtuotsuse resolutsiooni punkt 4 on ebatäpne, kuivõrd selles ei ole kajastatud apellatsiooniastmele eelnevaid menetluskulusid. Taotluse esitaja leiab, et selle olukorra saab lahendada KrMS § 306 lg 5 kaudu. Maakohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on kriminaalasja kohtueelse ja kohtumenetluse kestel tekkinud menetluskulude suuruseks 6637,5 eurot. Eeltoodust tulenevalt taotleb süüdistatava kaitsja täiendada Tallinna Ringkonnakohut kriminaalkolleegiumi 05.09.2019. a otsuse resolutsiooni punkti 4 määrates hüvitada riigieelarve vahenditest XX-le tekkinud kaitsjakulud summas 7792,5 eurot. Ringkonnakohtu seisukoht
5.Esmalt märgib ringkonnakohus, et kaitsja poolt 16.09.2019. a esitatud taotlust ei saa lahendada KrMS § 306 lg 5 alusel. KrMS § 306 lg 5 näeb ette, et pärast kohtuotsuse allkirjastamist võib kohus omal algatusel või kohtumenetluse poole taotlusel parandada kohtuotsuses kirja- ja arvutusvead ning ilmsed ebatäpsused, mis ei mõjuta otsuse sisu. Vead parandab kohus määrusega, mille koopia saadetakse isikutele, kellele on väljastatud vigase otsuse koopia. Kaitsjakulude kindlaksmääramisel on kohtul kohustus hinnata, kas taotletav tasu on mõislik ning vajalik ja sellest tulenevalt ka vajadusel tasu suurust vähendada. Seega ei ole tegemist arvutus- või kirjaveaga.
6.Ringkonnakohus käsitleb esitatud taotlust kui määruskaebust menetluskulude otsustusele KrMS § 191 lg 1 alusel. KrMS § 389 lg 3 näeb määruskaebemenetluses ette nö enesekontrollimenetluse, mille raames saab vaidlustatud määruse teinud kohus määruskaebuse laekumisel teha uue määruse, kui ta peab esitatud määruskaebust põhjendatuks.
7.XX lepinguline kaitsja vandeadvokaadi abi Madis Piirla on esitanud maakohtule 27.02.2019. a taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks, millega taotleb menetluskulude summas 6637,5 (millele lisandub käibemaks) euro ulatuses riigi kanda jätmist. Maakohus ei ole oma otsuses nimetatud taotluse osas seisukohta võtnud.
8.Taotluse kohaselt hõlmab nimetatud õigusabi 03.04.2018 suhtlust PPA uurijaga seoses XX kinnipidamisega (0,5 h), 03.04.2018 konsultatsiooni kliendiga, õiguspositsiooni kujundamist (2 h), 04.04.2018 menetlustoimingul osalemist (1 h), 07.04.2018 konsultatsiooni kliendiga, kliendi edastatud materjalide analüüsi (0,5 h), kriminaaltoimiku materjalidega tutvumist, õiguspositsiooni kujundamist (4 h), kriminaaltoimiku tutvustamist kliendile (2 h), 22.06.2018 taotlust täiendavate tõendite esitamiseks (2 h), süüdistusaktiga tutvumist, tõendite analüüsi (3 h), 13.07.2018 kaitseakti koostamist (3 h), 19.07.2018 eelistungil osalemist (0,5 h), 12.09.2018 eelistungil osalemist (0,5 h),

04.10.2018 kohtuistungil osalemist (3 h), 08.10.2018 kohtuistungil osalemist (4,5 h), 12.11.2018 kohtuistungil osalemist (0,5 h), 16.11.2018 kohtuistungil osalemist (0,75 h), 25.02.2019 kohtuistungil osalemist (4,5 h), 27.02.2019 kohtuistungil osalemist (2 h), 19.07, 12.09 kohtu eelistungiks ettevalmistamist (1 h), 22.02.2018 kliendi konsultatsiooni (1 h), perioodil 04.10.2018-25.02.2019 kohtuistungiteks ettevalmistamist, tunnistajate, süüdistatavate küsimuste ettevalmistamist (3 h), 27.02.2019 kohtuvaidlusteks valmistumist, kohtuistungite protokollidega tutvumist (5 h). Ringkonnakohus selgitab, et valitud kaitsjale makstav tasu on menetluskuluna käsitatav KrMS § 175 lg 1 p 1 alusel üksnes osas, milles see tasu on mõistliku suurusega. Mõistlikku suurust ületavat kaitsjatasu menetluskulude hulka ei arvata ja järelikult ei saa kriminaalasja menetleja otsustada selle hüvitamist (RKKK 1-17-7077). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotletud tasu ei ole täies ulatuses mõistlik ja vajalik. Nimelt on kaitsja taotlenud kohtuistungil osalemise eest tasu suuremas ulatuses, kui kohtuistungite kestus. Nii on taotluses 19.07.2018, 12.09.2018, 08.10.2018, 12.11.2018, 16.11.2018 ja 27.02.2018 istungite aegu ümardatud kokku nii, et lisandunud 1 tund. Ka leiab ringkonnakohus, et kaitseakti koostamisele, mis on sisuliselt 2 lehekülge pikk, ei saa kuluda advokaadist kaitsjal 3 tundi. Eriti arvestades seda, et taotluses on välja toodud mitmeid töötunde, mis kulusid õiguspositsiooni kujundamisele ning tõenditega tutvumisele. Ka eelistungiteks valmistumiseks kulunud aega ei pea ringkonnakohus taotluses toodud ulatuses põhjendatuks. Nimelt on 19.07.2018. a toimunud eelistungil esitanud kaitsja ühe taotluse, mis kattub juba kaitseaktis märgitud taotlusega. Lisaks on istungil arutatud võimalikke kohtuistungite toimumiste aegu. 12.09.2018. a toimunud eelistungil on protokolli kohaselt teavitanud prokurör kohut, et YY suhtes jätkatakse menetlust üldmenetluses. XX kaitsja pole kohtule ühtegi taotlust vm esitanud. Samuti ei pea ringkonnakohus põhjendatuks hüvitada tasu 5 tunni ulatuses kohtuvaidlusteks valmistumise ja kohtuistungite protokollidega tutvumise eest. Nimelt on kaitsja viibinud kõikidel kohtuistungitel kohal, mistõttu protokollidega tutvumine ja kohtuvaidlusteks ettevalmistamisele ei saanud kuluda kokku 5 tundi. Ka kriminaalasja materjalide ning tõenditega tutvumiseks ning õigusliku positsiooni kujundamiseks kulunud aega ei pea ringkonnakohus täies ulatuses põhjendatuks. Nimelt tuleb rõhutada, et tegemist on õiguslikult lihtsakoelise kriminaalasjaga ning XX süüstavaid tõendeid kriminaalasjas sisuliselt pole, seega on arusaamatu milliseid tõendeid kaitsja nii pikalt analüüsis või millest oli tingitud õiguspositsiooni kujundamisel nii pikk aeg. Eeltoodust tulenevalt loeb kolleegium kohtueelses- ja maakohtu menetluses valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasuks kaitsja 30 töötunnile vastava summa, s.o 3750 eurot (tunnihinnaga 125 eurot, millele lisandub käibemaks). KrMS § 181 lg 1 alusel mõistab kolleegium Eesti Vabariigilt XX kasuks välja mõistliku suurusega kaitsjatasu summas 4500 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 06.08.20261-26-4268/13Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
  • 05.08.20261-26-4915/16Viru Maakohus Narva kohtumaja