lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-18-2580/25

Liiklussüüteod

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 06.09.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-18-2580/25
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Liiklussüüteod
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
06.09.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1244
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-18-2580/5Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval10.04.20181-18-2580/36Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja21.04.2020

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi

Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled

Tartu Ringkonnakohus 6. september 2019 1-18-2580 Juhan Sarv, Mati Kartau ja Maarika Kuusk Denis Mikulini (isikukood 38901154232) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamine elektroonilise valve kohaldamisega Tartu Maakohtu (Valga) 13. augusti 2019. a määrus Denis Mikulin Prokuratuur, esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Evelin Merilaine

RESOLUTSIOON

Jätta Denis Mikulini määruskaebus läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Pärnu Maakohtu 10. aprilli 2018. a otsusega mõisteti Denis Mikulin süüdi karistusseadustiku (KarS) § 424 (alates 1. novembrist 2017 KarS § 424 lg 2) järgi ja talle mõisteti karistuseks 1 aasta 1 kuu vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati seda karistust Harju Maakohtu
10.märtsi 2015. a otsusega D. Mikulinile mõistetud vangistuse kandmata osa 11 kuu 6 päeva võrra ning tema liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis kujunes 2 aastat 6 päeva vangistust. D. Mikulini karistusaeg algas 28. mail 2018 ja lõpeb 3. juunil 2020.
2.30. mail 2019 saatis Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid D. Mikulini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Vangla ega prokuratuur ei toeta D. Mikulini ennetähtaegset vabastamist.

Sarnased lahendid

Liiklussüüteod
  • 08.09.20261-26-5664/7Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.09.20261-26-5149/6Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 02.09.20261-26-6180/4Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 02.09.20261-26-6173/3Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 02.09.20261-26-4560/7Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 31.08.20261-26-5134/7
3.Tartu Maakohus jättis 13. augusti 2019. a määrusega D. Mikulini karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata.
4.Kohus märkis, et D. Mikulinit on kriminaalkorras karistatud kolmel korral. Kahel korral narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest ning viimati joobes juhtimise eest. D. Mikulinit saaks vabastada üksnes juhul, kui temast lähtuv retsidiivsusoht oleks piisavalt väike ja tema puhul saaks loota, et ta on oma senist kriminaalset käitumist muutma asunud. Sellist positiivset järeldust teha ei saa. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2. novembri 2006. a määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vanglast

ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Just läbi vangistatu õiguspärase käitumise vangistuse jooksul saab kohus hinnata isiku õiguskuulekusele orienteeritust. See tingimus on D. Mikulini puhul täitmata, kuna tal on vangla iseloomustusest nähtuvalt 2 kehtivat distsiplinaarkaristust, mis on määratud tööst keeldumise ja ebaviisaka käitumise eest. D. Mikulin ise märkis rikkumiste kohta pisendavalt, et need lihtsalt juhtusid ja olid pigem arusaamatused. Kui kinnipeetav käitub kehtivat korda eiravalt, ilmutab allumatust ka range järelevalve tingimustes vangistusasutuses ega tunnista enda käitumises vigu ja vajadust korrektuuride tegemise järele, on risk tema õigusvastaseks tegevuseks vabaduses väga kõrge. Ka korduv kuritegude toimepanemine on märgiks selgelt suuremast retsidiivsusohust, samuti D. Mikulini suutmatusest teha oma käitumises püsivaid korrektiive seaduskuulekuse suunas.

5.Veel on kinnipeetava osas täheldatav uue kuriteo risk ka seonduvalt tema narkoprobleemiga. Kõik tema kuriteod on olnud seotud narkootikumidega. Ehkki eelmise vangistuse ajal osales D. Mikulin sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ ja läbis aktiivse rehabilitatsiooni, näitab hilisem narkootikumidega seonduvate kuritegude toimepanemine, et need rehabiliteerivad tegevused ei omanud temale vajalikku mõju ning risk on jätkuvalt maandamata. Kuigi D. Mikulini selgituse kohaselt on ta täitnud töövihikuid ning vestelnud psühhiaatriga, ei nähtu see vangla iseloomustusest. Vangla iseloomustusest selgub hoopis vähene motivatsioon loobuda narkootikumidest.
6.Eeltoodud asjaoludel on D. Mikulinist lähtuv retsidiivsusrisk jätkuvalt kõrge ega anna alust loota, et ta suudaks vabaduses õigusrikkumistest hoiduda. Kinnipeetavas on sügavalt juurdunud kriminaalsed käitumismustrid, mille muutmiseks tal puudub motivatsioon. Kohus ei olnud kindel, et D. Mikulini käitumiskontrollile ja elektroonilisele valvele allutamine ning talle erinevate lisakohustuste määramine oleks uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks piisav. Asjaolu, et D. Mikulini vabanemisjärgsed elutingimused on head (eluja töökoht, ema tugi) vastupidisele seisukohale asumiseks alust ei anna. Ka enne vangistust olid kinnipeetaval elu- ja töökoht ning ema toetus. Sellest hoolimata pani ta toime kuriteod.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

7.Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse D. Mikulin, kes palub lahendi tühistada ja end tingimisi enne tähtaega vanglast elektroonilise valve kohaldamisega vabastada.
8.D. Mikulin leiab, et kõik alused tema vabastamiseks on olemas. Tal on elu- ja töökoht ning ta saab hakata tasuma võlgnevusi. Ta on nüüd aru pähe võtnud ja mõistnud, et tema käitumine on olnud väga vale. Ta kahetseb siiralt ja kuritegusid rohkem toime ei pane. Ta leiab, et elektrooniline valve ja kriminaalhooldaja abi oleksid tema puhul tulemuslikumad kui vangistuse edasi kandmine. Ta on vabaduses nõus osalema ka sotsiaalprogrammides ning läbima narkorehabilitatsiooni, kui kohus selle määrab. Maakohus märkis, et kinnitatud ei ole tema väited psühhiaatriga vestlemise ja töövihiku täitmise kohta, kuna vangla sellist infot ei väljastanud. Ta rääkis oma kontaktisikuga, et viimane saadaks ringkonnakohtule vastava info.
9.D. Mikulini arvates ei nähtu kohtumäärusest, missugused faktilised asjaolud võimaldavad arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid ega täidaks kriminaalhoolduse nõudeid. Väär on aga kohtu see seisukoht, mille kohaselt ta justkui ei teinud varasematest karistustest õigeid järeldusi. Ta lõpetas narkootikumide müümise ja tarvitamise. Juhtus aga nii, et ta läks naisega tõsiselt tülli, lahku. See oli nii raske ja kuna ta alkoholi ei tarvita, siis tarvitas ta narkootikume, et hingevalust lahti saada. Ta tegi valesti ja on kindel, et enam ta kunagi narkootikumidega kokku ei puutu. Veel märgib D. Mikulin, et maakohus nägi põhjendamatult probleemi tema kahes distsiplinaarkaristuses. Ta selgitas ju, et need olid arusaamatused. 2(3)

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10.Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et D. Mikulini määruskaebus on tervikuna perspektiivitu, selles toodud argumendid ei anna alust kohtumääruse tühistamiseks ning seetõttu tuleb kaebus jätta KrMS § 390 lg 1 ning § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.
11.Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. aprilli 2017. aasta määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16)
12.Määruskaebuste argumendid ei veena ringkonnakohut selles, et esimese astme kohus tegi kaalutlusvea ning jättis D. Mikulini seetõttu alusetult enne tähtaega vangistusest vabastamata. Erinevalt D. Mikulinist leiab ringkonnakohus, et maakohus on tema vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmist põhistanud asjakohaselt ja arusaadavalt, arvestanud kõiki tema vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid kogumis ega ole ühelegi asjaolule omistanud ilmselgelt ebaõiget kaalu. Ringkonnakohtul ei oleks maakohtu argumentatsioonile midagi olulist lisada.
13.Põhjendatult on esimese astme kohus leidnud, et D. Mikulini korduv karistatus, kuritegude toimepanemise jätkamine vaatamata eelnevatele vangistustele (sh mitmele reaalsele vanglakaristusele) ja ka katseaja perioodil, vanglas distsipliinirikkumised ning riskitegurina narkoprobleemid viitavad tema retsidiivsusriski püsimisele ning kaaluvad üles teda positiivselt iseloomustava teabe. D. Mikulini rohkesõnalised kinnitused, mille kohaselt ta on nüüdseks õiged järeldused teinud ja kuritegusid enam toime ei pane, ei sisenda usku sellesse, et ta tõepoolest oma käitumist muudab, sh loobub narkootikumide tarvitamisest. Olgu ka märgitud, et kuigi D. Mikulini määruskaebuse kohaselt pidi tema kontaktisik edastama kohtule materjalid tema väidetavate psühhiaatriga toimunud vestluste ja töövihiku täitmise kohta, taolist infot ametnik ei esitatud. See ei ole aga olulise tähendusega. Ka juhul, kui D. Mikulin tema mainitud tegevustes vanglas osales, ei saaks siit teha järeldust, et narkootikumidega seoses on kuriteorisk maandatud. Nagu maakohus asjakohaselt märkis, läbis D. Mikulin eelmise vangistuse ajal sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja ka aktiivse narkorehabilitatsiooni kooskõlas uimastipreventsiooni kontseptsiooniga. Vaatamata sellele pani ta toime uue kuriteo – sõiduauto juhtimise narkojoobes. Pärnu Maakohtu
10.aprilli 2018. a otsuse kohaselt ei olnud tegemist ühekordse sellise juhtimisega, vaid narkojoobes olles istus D. Mikulin sõidukirooli kahel korral ja kahekuulise vahega. Seega ilmselgelt ei olnud tegemist n-ö ühekordse eksimusega, nagu seda püüab kirjeldada määruskaebuses D. Mikulin.
14.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus D. Mikulini määruskaebuse Tartu Maakohtu 13. augusti 2019. a määruse peale eelmenetluses läbi vaatamata.

Juhan Sarv

Mati Kartau

Maarika Kuusk

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 28.08.20261-26-6099/4Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 28.08.20261-26-5962/7Viru Maakohus Narva kohtumaja