lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-19-5223/27

Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 03.09.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-19-5223/27
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu
Menetlusliik
Kiirmenetlus lihtmenetluse sätete järgi
Kuulutamise aeg
03.09.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
873
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-19-5223/15Harju Maakohus Tallinna kohtumaja25.06.2019

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
3-19-1880/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja16.10.2019

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-19-5223

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

3. september 2019, Tallinn

Kohtuasja number

1-19-5223

Kohtukoosseis

Meelika Aava, Ivi Kesküla, Urmas Reinola

Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 25. juuni 2019. a otsus O.S-i süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi lühimenetluses

Apellatsiooni esitaja

O.S

RESOLUTSIOON

Jätta O.S-i apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata ja tagastada. Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Harju Maakohtu 25. juuni 2019. a otsusega lühimenetluses tunnistati O.S süüdi ja karistati karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi 5 kuu vangistusega, mida KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõisteti 3 kuud 10 päeva vangistust alates kinnipidamisest 24. juunist 2019.
2.O.S mõisteti süüdi selles, et ta varem vargusi toime pannud isikuna paneb süstemaatiliselt toime vargusi. Nii püüdis ta 26. juunil 2019 Tallinnas Mustakivi teel asuvast Prisma kauplusest varastada kaupa kogusummas 444,62 eurot. Kuritegu jäi tema tahtest mitteolenevatel põhjustel lõpule viimata, sest turvatöötaja pidas ta pärast kassast möödumist kinni. Kaup tagastati kauplusele. Osa sellest kaubast oli varguse käigus rikutud.

Sarnased lahendid

Varavastased süüteod
  • 27.08.20261-26-4498/11Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 18.08.20261-26-4597/8Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 18.08.20261-26-5913/2Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 12.08.20261-26-4728/13Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 12.08.20261-26-5817/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 06.08.20261-26-4482/12Viru Maakohus Narva kohtumaja
3.Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav O.S , kes vaidlustab kohtuotsust vaid talle mõistetud karistuse osas. Leiab, et mõistetud karistus on liiga karm. Taotleb lühendada talle mõistetud vangistuse tähtaega või asendada see üldkasuliku tööga. Ta

kahetseb puhtsüdamlikult ja lubab edaspidi kuritegusid enam mitte toime panna. Ta ei ole tegelenud mitte ainult varguste toimepanemisega, vaid on ka ametlikult töötanud ja saanud töötasu. Ta elab praegu õe juures, kuid taotleb ka endale elamispinda. Kaupluse dokumendid toimepandud varguse kohta on vormistatud puudulikult ja lohakalt, mistõttu jääb kahtlus, kas kuritegu on üldse aset leidnud. Oma väidete kinnituseks esitab O.S ringkonnakohtule hulgaliselt dokumente.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

4.Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ning tuleb jätta läbi vaatamata. Oma seisukohta põhistab kohtukolleegium järgmiselt. Kohtukolleegium märgib, et Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendites korduvalt selgitanud, et ringkonnakohtu lahend peab üldjuhul kujunema kriminaalmenetluse seadustiku
11.peatükis sätestatud apellatsioonimenetluse kui terviku tulemina ja apellatsiooni läbi vaatamata jätmine selle ilmse põhjendamatuse tõttu KrMS § 326 lg 3 alusel kujutab endast erandit. Ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, st need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. O.S on esitanud ringkonnakohtule dokumente, mis apellandi hinnangul tema väiteid kinnitavad. Vastuseks sellele kohtukolleegium selgitab, et KrMS § 233 lg 1 kohaselt süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel võib kohus kriminaalasja lahendada tunnistajaid, asjatundjaid ja eksperte välja kutsumata lühimenetluses kriminaaltoimiku materjali põhjal. Selgitades varasemas praktikas lühimenetlusega seonduvaid küsimusi, on Riigikohtu kriminaalkolleegium
29.novembri 2010. a otsuses nr 1-1-79-10 märkinud, et tulenevalt lühimenetluse eripärast, s.o asjaolust, et lühimenetluses lahendab kohus kriminaalasja kriminaaltoimiku materjalide pinnalt, ei ole kohtumenetluses enam võimalik esitada täiendavaid tõendeid. Sellest tulenevalt on lühimenetluses läbi vaadatud kriminaalasja puhul täiendavate tõendite esitamine välistatud ka apellatsioonimenetluses, välja arvatud juhul, kui need puudutavad menetlusõiguse rikkumist maakohtu poolt (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. veebruari 2008. a otsus nr 3-1-1-91-07 ja
1.märtsi 2010. a otsus nr 3-1-1-2-10). Kuna O.S-i apellatsioonis ei viidata kriminaalmenetlusõiguse olulisele rikkumisele maakohtus ja sellist rikkumist ei tuvastanud ka ringkonnakohus, siis jätab kohtukolleegium apellatsioonile esitatud dokumendid tähelepanuta. Kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui kõrgema astme kohus muudab süüdistatava teo kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud viitavad selgelt sellele, et madalama astme kohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid või on valesti tõlgendanud KarS §-s 56 täheldatud karistuse mõistmise aluseid.

2(3)

Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsuses selliseid mõistetud karistuse tühistamise aluseid ei esine. Maakohus on oma otsuses põhjendanud, miks on vajalik karistada O.S-i reaalse vangistusega. Kohtukolleegium nõustub maakohtuga, et kuna O.S-i on varem karistatud vangistusega ja see ei ole tema käitumist mõjutanud, siis tuleb teda karistada reaalse vangistusega. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi senise praktika kohaselt on nii isiku karistusest tingimisi vabastamine kui ka vangistuse asendamine üldkasuliku tööga võimalik üksnes väikese raskusastmega kuritegude puhul, kui teo toimepanemise tehiolud ja süüdlase isik on märkimisväärsete erisustega (RK otsus nr 3-1-1-79-03). Eelkõige tuleb see kõne alla eelnevalt kriminaalkorras karistamata isikute suhtes. O.S ilmselgelt selliseks isikuks ei ole. Kuna kuritegu jäi katse staadiumi ja tekitatud kahju on väike, siis leidis maakohus põhjendatult, et O.S-i süü ei ole suur ja karistas teda sanktsiooni alammäära lähedase karistusega. Karistust kergendava asjaoluna on kohus puhtsüdamlikku kahetsust juba arvesse võtnud. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. On igati positiivne, et O.S lubab edaspidi kuritegusid mitte toime panna, kuid enne seda tuleb tal ära kanda talle mõistetud vangistus.

5.Eelnevat silmas pidades leiab kohtukolleegium üksmeelselt, et O.S-ile mõistetud karistus on seaduslik ja põhjendatud, mistõttu apellatsiooni põhjendused selle tühistamiseks alust ei anna. Seega on O.S-i apellatsioon ilmselt põhjendamatu ning ringkonnakohus jätab selle juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 läbi vaatamata.

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 06.08.20261-26-4268/13Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
  • 05.08.20261-26-4915/16Viru Maakohus Narva kohtumaja