Isikuvastased süüteod › Seksuaalse enesemääramise vastased süüteod

1 (3)

aasta vangistust; KarS § 136 lg 1, § 121 lg 2 p 2, 3, § 141 lg 1, § 120 lg 1 järgi (15.01.2018 toime pandud kuriteod) ja KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks mõistetud 4 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel loeti kergemad karistused kaetuks raskeimaga ning mõisteti liitkaristuseks 4 aastat 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust ühe kolmandiku võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti Mikk Heinale 3 aastat vangistust. Karistuse kandmise aja algust arvati Mikk Heinal alates tõkendi vahistamise kohaldamise kuupäevast, s.o alates 18.01.2018. KrMS § 3101 lg 1 ja VÕS § 1055 alusel kohaldati Mikk Heinale xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx suhtes lähenemiskeeld tähtajaga 3 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 16.01.2021. Tartu Vangla esitas 10.07.2019. a kohtule materjalid Mikk Heina tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör esitas enda arvamuse Mikk Heina tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta kirjalikult 16.08.2019. Prokurör nõustus Tartu Vangla seisukohaga ega toetanud Mikk Heina tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Lisaks märkis prokurör, et Mikk Heina suhtes on Tartu Vangla Teabe- ja Uurimisosakonnas menetluses kriminaalasi nr 19267000471 KarS § 3312 järgi, s.o lähenemiskeelu rikkumine, kus kahtlustuse kohaselt on Mikk Heina kuriteo toime pannud oma endise elukaaslase xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx suhtes. Mikk Heina avaldas kohtuistungil, et soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda. Kinnipeetav selgitas, millega ta on karistuse kandmise ajal tegelenud. Väidetavalt on ta saanud aru, et vägivald ei lahenda ühtegi probleemi. Kannatanuga ei ole ta suhelnud ega kavatse seda teha, kuna ta ei tohi temaga suhelda. Vabaduses toetavad teda vanemad.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Mikk Heina temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused Mikk Heina tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Mikk Heina on kriminaalkorras karistatud kahel korral. Vanglakaristust kannab süüdimõistetu esimest korda. Varasemalt on teda karistatud kanepi ebaseadusliku kasvatamise eest, käesolevat karistust kannab korduva kehalise väärkohtlemise, korduva ähvardamise, omavolilise sissetungi ja lahkumisnõude täitmata jätmise eest, vägistamise ja vabaduse võtmise eest seadusliku aluseta. Kõik isikuvastased kuriteod on pandud toime Mikk Heina endise abikaasa suhtes. Kinnipeetava käitumine karistuse kandmise ajal on olnud hea. Kohtuistungil avaldatu kohaselt on ta alustanud sotsiaalprogrammi läbimist ning käib vangla majandustöödel. Vabanemise korral on Mikk Heinal kindel elukoht ja töökoht. Süüdimõistetu suhted vanematega on toetavad.

2 (3)

Jätmata tähelepanuta ka Mikk Heinat positiivselt iseloomustavaid asjaolusid, leiab kohus, et tema vabastamine karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega ei ole siiski põhjendatud. Kohtu arvates oleks Mikk Heina vabastamine praegu ennatlik. Kohus ei ole veendunud, et süüdimõistetu suudab vabaduses elada uusi kuritegusid toime panemata. Praeguseks on Mikk Heina küll kandnud ära veidi rohkem kui poole talle karistuseks mõistetud kolme aasta pikkusest vangistusest ja vanglas käitunud korrektselt, kuid läbimata on kuriteoriske maandavad tegevused. Individuaalses täitmiskavas ettenähtud sotsiaalprogrammiga alustas süüdimõistetu alles nädal enne kohtuistungit. Kohus võtab arvesse, et Mikk Heina on pannud toime suurel hulgal isikuvastaseid kuritegusid. Ta on olnud konfliktide lahendamisel abikaasa suhtes korduvalt vägivaldne ning ähvardanud teda tapmisega. Vägistamise pani Mikk Heina toime samuti eriti jõhkralt. Kohtu arvates ei ole ärakantud karistusaeg ja siiani läbitud taasühiskonnastavad tegevused piisavad, et süüdimõistetu suhtumist ühiskonnas kehtestatud reeglitesse püsivalt muuta. Kohtu arvamust ei mõjuta ka asjaolu, et Mikk Heina vabanemisjärgsed elutingimused on head. Samataolised olid need ka kuritegude toimepanemise ajal ega ole seepärast määrava tähtsusega uute kuritegude ärahoidmisel. Kokkuvõttes leiab kohus, et Mikk Heina puhul ei esine selliseid positiivseid asjaolusid, mis kaaluksid üle teda negatiivselt iseloomustavad asjaolud, mistõttu jätab kohus Mikk Heina tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.