Isikuvastased süüteod › Seksuaalse enesemääramise vastased süüteod

6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata Rene Kuljusele karistusjärgse käitumiskontrolli ajaks lisakohustus mitte tarvitada alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 4 alusel määrata Rene Kuljusele karistusjärgse käitumiskontrolli ajaks lisakohustus asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist. KarS § 75 lg 2 p 5 alusel määrata Rene Kuljusele karistusjärgse käitumiskontrolli ajaks lisakohustus pöörduda psühholoogi vastuvõtule ja alluda ettenähtud ravile. KarS § 75 lg 2 p 7 alusel keelata Rene Kuljusel karistusjärgse käitumiskontrolli ajaks suhtlemine alaealiste poisslastega. Määrus Rene Kuljuse suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks xxxxxxxx xxxxxx kriminaalhooldusosakonnale. Menetluskulu jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Rene Kuljus on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 08.12.2015. a otsusega kriminaalasjas nr 115-8906 KarS § 179 lg 11 järgi ja karistuseks mõistetud 2 aastat 4 kuud vangistust; KarS § 145 lg 2 järgi ja karistuseks mõistetud 4 aastat vangistust; KarS § 1451 lg 3- § 25 lg 2 järgi ja karistuseks mõistetud 2 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks üksikkaristustest raskema suurendamise teel 6 aastat 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja loeti karistuseks 4 aastat 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati eelvangistus karistusaja hulka ja karistusaja alguseks loeti 13.05.2015. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 13.09.2019. Tartu Vangla edastas 25.06.2019 kohtule Rene Kuljuse isikliku toimiku karistusjärgse käitumiskontrolli menetluse raames. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla toetab süüdimõistetule käitumiskontrolli kohaldamist pärast vangistuse täies ulatuses ärakandmist. Kohtuistungil selgitas Rene Kuljus, millised on tema plaanid vabaduses. Kui kohus määrab talle karistusjärgse käitumiskontrolli, siis on ta motiveeritud seda täitma. Süüdimõistetu saab aru, et ta vajab kõrvalist abi hakkama saamiseks. Tal puudub tugivõrgustik, vabanemisfondis on rahalisi vahendeid vähe. Vabanemise korral on süüdmõistetu valmis minema xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ta soovib, et kohus tema vabanemisjärgset elukohta lahendis ei avaldaks. Vanglas on teda kaaskinnipeetavate poolt ähvardatud ja mõnitatud. Vabaduses on ta valmis abi saamiseks ka psühhiaatri poole pöördunud. Prokurör nõustub vanglaga selles, et Rene Kuljus vajab vabaduses kõrvalist abi ja kontrolli. Vangla on talle elukohta otsinud ja võib eeldada, et tal on võimalus vangla iseloomustuses märgitudxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx minna. Rene Kuljuse teadmised ja sotsiaalsed oskused on väga madalad, mis tõstab tema kriminaalset ohtlikkust. Ta on kõrgohtlik laste

2 (4)

suhtes, seksuaalne huvi nende suhtes püsib. Kindlasti vajab süüdimõistetu psühholoogilist abi oma orientatsiooni osas. Prokurör toetas karistusjärgse käitumiskontrolli määramist kaheks aastaks koos lisakohustustega. Kaitsja arvates ei peaks karistusjärgne käitumiskontroll olema tingimata kaks aastat. Kui isik on andnud nõusoleku alustada psühhiaatrilise või psühholoogilise nõustamisega ja raviga, siis soovi korral saab seda jätkata ka ilma kriminaalhoolduseta.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga ning kuulanud ära Rene Kuljuse, tema kaitsja ja prokuröri, leiab, et Rene Kuljuse suhtes ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine vajalik. KarS § 871 lg 1 p 1, 2 sätestavad, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule, kui isikut on karistatud vähemalt kaheaastase vangistusega tahtliku kuriteo eest ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses ja teda on enne seda karistatud vähemalt üheaastase vangistusega tahtliku kuriteo eest või teda on karistatud vähemalt kaheaastase vangistusega käesoleva seadustiku 9. peatüki 1., 2., 6. või 7. jaos, 11. peatüki 2. jaos või 22. peatüki 1. või

3 (4)

seaduskuulekat toimetulekut. Selleks, et maksimaalselt maandada Rene Kuljusest lähtuvaid kuriteoriske, teostada tema üle järelevalvet ja aidata kaasa tema resotsialiseerumisele, on kohtu hinnangul vajalik karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine. Kohtuistungil nõustus ka süüdimõistetu, et ta vajab vabaduses toimetulemiseks tuge ja suunamist, mida saab talle pakkuda just läbi karistusjärgse käitumiskontrolli. Kohus peab põhjendatuks kohaldada Rene Kuljuse suhtes KarS § 871 lg 3 alusel karistusjärgset käitumiskontrolli 2 aastat. Nimetatud aeg võiks olla piisav, et toetada Rene Kuljuse resotsialiseerumist ja teostada tema üle järelevalvet. Samuti piisav selleks, et tegeleda oma terviseprobleemidega ja saada psühhiaatrilist abi. Karistusjärgse käitumiskontrolli ajal tuleb Rene Kuljusel täita KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid. Selleks, et vähendada uute kuritegude toimepanemise riske, tuleb Rene Kuljusele käitumiskontrolli perioodiks KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi. Et vähendada seaduslike sissetulekute puudumisest tulenevaid võimalikke riske, peab kohus vajalikuks määrata ka KarS § 75 lg 2 p 4 alusel kohustuse asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist. KarS § 75 lg 2 p 5 alusel kohustab kohus Rene Kuljust pöörduma psühholoogi vastuvõtule ning alluma ettenähtud ravile. Kohtuistungil on Rene Kuljus valmisolekut selleks kinnitanud. KarS § 75 lg 2 p 7 alusel peab kohus vajalikuks keelata Rene Kuljusel suhtlemise alaealiste poisslastega. KarS § 871 lg 4 sätestab, et kui süüdlane ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus pikendada käitumiskontrolli tähtaega korraga kuni ühe aasta võrra või määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule. KarS § 3314 sätestab, et kontrollnõude või käitumiskontrolli raames pandud kohustuse kuritahtliku rikkumise eest karistusjärgsele käitumiskontrollile allutatud isiku poolt karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Kohtuistungil palus Rene Kuljus, et kohus ei märgiks arvutivõrgus (Riigi Teataja) avaldatavas kohtulahendis tema elukohta. Kohus selgitab, et tulenevalt KrMS § 4081 lg 2 viimasest lausest ei avalikustata kohtulahendis isiku elukohta. Muus osas kohtulahendi avalikustamise piiramine käesoleval juhul põhjendatud ei ole. Menetluskulud Rene Kuljuse karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 12.08.2019 kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Rein Napa. Kaitsja esitas 12.08.2019 kohtule taotlused riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 121,08 eurot. Kohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendatud ja kinnitab pealdisega väljamaksmisele kuuluvaks summaks 121,08 eurot. Tulenevalt Riigikohtu 02.02.2016. a lahendist nr 3-1-1-1-16 jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.